) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja xxx OÜ vahel 23.10.2020 sõlmitud krediidileping nr xxx. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (jaanuari, veebruari ja märtsi 2021) osamakset, andis esialgne võlausaldaja 06.04.2021 kostjale täiendava tähtaja (14 päeva) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles xxx OÜ lepingu erakorraliselt üles 22.01.2022 ja loovutas nõude hagejale. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas kostjale menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega 02.09.2025 e-posti aadressil xxx ja xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Varasemas menetluses xxx omanik (võlgniku xxx) kinnitas 17.03.2025, et võlgnik elab antud aadressil. Kohus saatis dokumendid tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha postiaadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 03.10.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 19.10.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (10.11.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 350 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.