← Eesti

2-25-750/59

Obsah (4)§ 6§ 41§ 42§ 52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-750 Tsiviil

) § 6 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg.

§ 6

lg 2 teise lause kohaselt kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seadusega sätestatut. 6. Kohus tuvastab, et AÜ „Kasekene“ põhikirja p 4.2 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Ühistu juhatus kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva ette, märkides ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (dtl 15). 7.

§ 41lg 1 koostoimes juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele.

Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Kui ühistu teab või peab teadma, et liikme aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.

§ 41

lg 1 2 kohaselt kui ühistul on üle 50 liikme, ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressil saatma, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Teade tuleb avaldada vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.

  1. Kohus tuvastab, et 09.11.2024 üldkoosoleku kokkukutsumiseks on kostja avaldanud kokkukutsumise teate Facebooki kinnises grupis, kus kõik AÜ liikmed ei osale (dtl 154). 8.
  2. Kohus on seisukohal, et Facebooki grupis, kus kõik liikmed ei osale, teate avaldamisega ei ole põhikirja p 4.2 ega

§ 41

nõuded täidetud, mistõttu ei saa lugeda koosolekut seaduse nõuetele vastavalt kokku kutsutuks. Kostja möönis ka ise, et ainus Facebooki grupis teate avaldamisega ei olnud kõikidele liikmetele teade kätte toimetatud (13.05.2025 istung, ajamärge 00:08:40, dtl 154).

  1. Kohus tuvastab, et muul viisil kui Facebooki grupis teate avaldamisega 09.11.2024 koosolekut kokku ei kutsutud. 9.
  2. Kostja väidab, et kirjalikud teated koosoleku kokkukutsumiseks olid välja pandud ühistu territooriumil 23.10.2024 (kostja vastuse p 3, dtl 76). Vastav väide ei ole tõendatud. Tunnistaja V. S ei mäletanud, mis ajal ta kutse üles pani (19.11.2025 istung, ajamärge 00:05:51, dtl 266). Tunnistaja L Š ütluste kohaselt nägi tema teadet territooriumil 24.10.2024, kuid kohus ei pea tunnistaja ütlusi selles küsimuses usaldusväärseks. Tunnistaja mäletas täpselt ainult kuupäeva, mil teade territooriumil oli, kuid ei mäletanud, mis nädalapäevaga oli tegemist, ei mäletanud teate sisu ega päevakorrapunkte, ei mäletanud, kas kutse oli eesti keeles, ei mäletanud koosoleku kokkukutsumise kellaaega, ei mäletanud, milles asendis oli teade, samuti ei mäletanud 3 2-25-750 tunnistaja, kas dtl 116 asuv teade, mida kohus tunnistajale näitas, on teade, mida tunnistaja 24.10.2024 väidetavalt vägi (19.11.2025 istung, ajamärge 00:25:05, dtl 267). Samuti ei mäletanud tunnistaja kuupäevaliselt ühtegi teist koosolekut (19.11.2025 istung, ajamärge 00:41:09, dtl 267). Olukorras, kus tunnistaja ei mäleta kõnealuse koosoleku kokkukutsumise teate kohta mitte midagi muud peale konkreetse kuupäeva, millal see territooriumil oli, ning samuti ei mäleta tunnistaja mitte midagi teiste koosolekute kohta sama detailsusastmega, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et tunnistaja tegelikult 24.10.2024 kui teate avaldamise kuupäeva sai mäletada. Sellel põhjusel loeb kohus tunnistaja L Š ütlused üldkoosoleku kokkukutsumise teate, mille sisu tunnistaja samuti nimetada ei osanud, aiandusühistu territooriumil avaldamise kohta ebausaldusväärseks ning tunnistaja ütlustega ei arvesta. 9.
  3. Teate avaldamist ei tõenda ka kostja juhatuse liikmete 23.10.2024 kirjavahetus (dtl 207) teate tõlkimise, printimise ja avaldamise kavatsuse kohta. Antud tõend tõendab vastava kirjavahetuse olemasolu, aga mitte seda, et 24.10.2024 oli teade territooriumile üles pandud.
  4. Seega kohus tuvastab, et 09.11.2024 koosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja p 4.2 tulenevaid nõudeid. Asjaolu, et koosolekul osales üle poole liikmetest ja kvooruminõue oli täidetud, ei muuda asjaolu, et kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud. 11.

§ 42

kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kuivõrd 09.11.2024 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja nõudeid, tuvastab kohus, et

§ 42kohaselt on 09.11.2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised.

12. Vastuseks kostja vastuväidetele, et hagejal III ei ole õigust hagi esitada, sest tema ei olnud 09.11.2024 koosoleku toimumise seisuga AÜ liige, märgib kohus järgmist. Kostja on tõendanud, et hageja III võeti Aiandusühistu „Kasekene“ liikmeks 18.11.2024 (dtl 88). Osaniku tuvastushuvi otsuse tühisuse tuvastamise vastu ei välista ainuüksi see, kui osanik on omandanud osaluse ühingus pärast osanike otsuse vastuvõtmist (vt RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p-d 18–19). Sama põhimõte on kohaldatav hooneühistu liikmele. Hagejal III on kostja liikmena õigus

§ 52alusel aiandusühistu otsuse tühisuse hagi esitamiseks.

Asjaolu, et hageja III sai liikmeks pärast otsuse vastuvõtmist, ei võta hagejalt III ära õigust otsuse tühisuse hagi esitamiseks. 13. Kostja on samuti esitanud vastuväite, et 09.11.2024 koosolekul osalesid nii hageja II kui ka hageja III õiguseellane, mistõttu ei ole neil õigust otsuse tühisuse tuvastamise hagi esitada. Kohus kostjaga ei nõustu.

§ 52

lg 3 kohaselt ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleval juhul nõuavad hagejad otsuse tühisuse tuvastamist, seega

§ 52lg 3 käesolevale nõudele ei kohaldu.

  1. Seega kohus rahuldab hagi ning tuvastab Aiandusühistu „Kasekene“ 09.11.2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 4
  3. 2-25-750 TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hagejad on menetluskulude nimekirja (dtl 274-275) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
  4. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  5. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi kokku 17 tunni ja 45 minuti tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on õigusteenuse kuluks 3017,50 eurot, millele lisandub käibemaks 628,25 eurot. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased ning on palunud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga.
  6. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
  7. Kohus peab hagejate juristist lepingulise esindaja tunnitasumäära 170 eurot ebamõistlikult kõrgeks, tegemist on vandeadvokaadi turukeskmise tunnitasuga. Kohus peab põhjendatud tasumääraks 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
  8. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades osaliselt ülepaisutatud. 21.
  9. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avalduse koostamisele kulunud 4 tundi ja 40 minutit. Arvestades avalduse sisu sai selle koostamisele ja esitamisele kuluda maksimaalselt 2 tundi. Avalduse faktilised asjaolud on selged ning õiguslikult ei ole avaldus keerukas, seega on ajakulu 2 tunni ja 40 minuti osas põhjendamatu. 21.
  10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 20 minutit kulunud menetlusse võtmise määruse analüüsiks ja klientide nõustamiseks. Määrusega tutvumise ja klientide informeerimise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 5 minutit, seega on ajakulu 15 minuti osas põhjendamatu. 21.
  11. Kostja vastuse ja lisadega tutvumisele ja analüüsile on hagejate esindaja kulutanud 2 tundi ja 15 minutit ning seejärel 2 tundi ja 05 minutit hagejate vastuse koostamiseks ja esitamiseks. Põhjendatud ajakuluks kokku nii kostja vastusega tutvumisele kui hagejate seisukoha koostamisele saab pidada 2 tundi ja 20 minutit. Seega on ajakulu 2 tunni osas põhjendamatu. 21.
  12. 13.05.2025 kohtuistungiga on esindamise ajakulu märgitud 1 tund, kuid istung kestis protokolli kohaselt 39 minutit. Seega on ajakulu põhjendatud 40 minuti ulatuses ning 20 minuti osas põhjendamatu. 21.
  13. Nimekirja kohaselt on esindaja kulutanud 40 minutit Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastusega tutvumisele ja klientide nõustamisele. Ajakulu on oluliselt ülepaisutatud, mõistlikuks saab pidada kokku ajakulu 15 minutit, seega on 25 minuti osas ajakulu põhjendamatu. 21.
  14. Osaliselt on põhjendamatu ka ajakulu 50 minuti ulatuses kohtu 04.07.2025 määrusega tutvumiseks ja klientide nõustamiseks. Põhjendatuks saab pidada 20 minutit, seega on 30 minuti osas ajakulu põhjendamatu. 21.
  15. Ülejäänud osas on kulud põhjendatud. Seega kohus vähendab ajakulu kokku 6 tunni ja 10 minuti võrra. Põhjendatud ajakulu on 11 tundi ja 35 minutit, mis tunnitasuga 120 eurot moodustab 1390 eurot, millele lisandub käibemaks 333,60 eurot. Seega on põhjendatud kulu õigusabile 1723,60 eurot. 5
  16. 2-25-750 Hagejad on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 2143,60 eurot (1723,60 + 420) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
  17. Hagejate taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  18. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.