Obsah (5)

§ 328§ 367§ 173§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 7. juuni 2024. a Tsiviilasja number 2-19-10346 Tsiviilasja hind 3500 eurot Tsiviilasi L.C hagi U.X L.C vas

) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on L.C hagi U.X L.C vastu jagamata ühisvara täiendavaks jagamiseks. Kohus jättis 08.01.
2. a määrusega hagi osaliselt läbi vaatamata ning lõpetas osades nõuetes menetluse. Kohtu menetlusse jäi hageja nõue AS Swedbank kontodel olnud raha 12 058,34 euro jagamiseks ja hagejale hüvitise 6029,17 euro väljamõistmiseks, samuti viivise nõue. Hageja taotleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 22.05.1980 ning abielu lahutati 11.09.2013 kohtuotsusega, mis jõustus 26.02.
3. Poolte vahel on toimunud varasemalt kohtuvaidluseid ühisvara jagamiseks. Tsiviilasjas nr xxx ja tsiviilasjas nr xxx toimunud ühisvara jagamise vaidlustes on jäänud jagamata osa poolte ühisvarast, mistõttu on vajalik ühisvara täiendav jagamine. Varasemates vaidlustes on jäänud jagamata järgmised rahalised vahendid. Hageja hagi 10.02.2021 täpsustuse kohaselt oli kostja kandnud 29.10.2012 enda Swedbank AS deposiitarvele nr XXX summa 2054 eurot ning 26.07.2013 on kostja kandnud enda arvelduskontole nr XXX summa 10 000 eurot. Hagi 20.12.2021 täpsustuse kohaselt oli kostja hoiukontol nr XXX varaühisuse lõppemise aja seisuga summa 10 004,34 eurot. Hageja taotles seni jagamata ühisvara jagamist. Hageja leidis alternatiivselt, et kuna kostja arvelduskontodel oli 23.02.2014 seisuga kokku ainult 4091,69 eurot ning kostja ei saa olla kasutanud suuri summasid ainult perekonna ühistes huvides, siis on kostja poolte ühisvara ilma hageja teadmata ja mistahes nõusolekuta vähendanud, hageja esitas sellega seonduvalt alternatiivse nõude PKS § 34 lg 3 alusel.
4. Hageja esitas 28.11.2023 uue nõude arvata poolte ühisvara hulka kostja valduses olevad rahalised vahendid summas 651 494,38 eurot ning ühisvara jagamisel mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 325 747,19 eurot ja viivis. Kohus on jaganud selle nõude 07.06.2024 määrusega eraldi menetlusse. Kostja vastuväited
5. Kostja ei nõustunud hagiga ja vaidles sellele vastu. Kostja leiab, et tsiviilasjas nr xxx ühisvara jagamise vaidluses on Swedbank AS kontodel ja hoiustel olev raha juba jagatud. L.C esitas sama vara jagamise nõude 05.02.2013 hagiavalduses tsiviilasjas nr xxx. Isegi kui konkreetsetel hoiukontodel olevaid summasid ei ole xxx otsustega jagatud, siis tuleb ikkagi lugeda, et kostja arvelduskontodel olnud summad on varasemate otsustega jagatud. Kohtuotsuse põhjendused 2 2-19-10346
6. Esmalt vaatab kohus läbi hageja esitatud vastuväited kohtu tegevusele, taotluse eelmenetlusega jätkamiseks ning tõendite kogumise taotluse, seejärel vaatab läbi hagi nõude ning jagab menetluskulud.
7. Hageja esitas 07.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele (07.05.2024 menetlusdokumendi p 2.1). Hageja ei ole välja toonud vastuväite põhjendust. Hageja on viidanud vaid kohtu seisukohale hageja poolt varasemalt esitatud vastuväitele, märkinud et ei ole kohtu seisukohaga nõus ning on märkinud, et jääb vastuväite põhjendusena oma 04.03.2024 menetlusdokumendi punktides 1.2 ja 1.5 märgitu juurde. Kohus märgib, et viidatud punktides esitatud vastuväite on kohus juba läbi vaadanud 12.04.2024 määrusega ja kohus jääb oma 12.04.
8. a määruses toodud seisukoha juurde.
9. Seonduvalt hageja 07.05.2024 menetlusdokumendi punktis 2.2 toodud vastuväitega kohtu tegevusele leiab kohus, et vastuväide ei ole põhjendatud. Kohus saab jätta uue nõude käiguta ka pärast selle eraldamist uude menetlusse. Kohus jätab vastuväite rahuldamata.
10. Seonduvalt hageja 07.05.2024 menetlusdokumendi punktis 2.3 toodud vastuväitega kohtu tegevusele leiab kohus, et hageja ei ole selgelt välja toonud, millele ta üldse vastuväite esitab. Oma menetlusõiguste heausklikuks kasutamiseks ei saa lugeda vastuväidete esitamist vastuväidete rahuldamata jätmise määrusele, milles on juhitud menetlusosalise tähelepanu sellele, et vastuväidete rahuldamata jätmine ei ole kaevatav. Kohus jätab vastuväite rahuldamata.
11. Hageja on 07.05.2024 menetlusdokumendi punktis 2.4 leidnud, et talle ei ole selge kohtu arvutuskäik nõude menetluse osalisel lõpetamisel. Kohus leiab, et hageja saab tutvuda sellega, millised nõuded on praegu kohtu menetluses, lähtudes 08.01.2023 kohtumääruse resolutsiooni punktist nr
12. 08.01.2023 kohtumäärus on jõustunud.
13. Hageja on 07.05.2024 menetlusdokumendi punktis 2.5 leidnud, et jääb taotluse juurde jätkata eelmenetlusega ning punktis 2.6 tõendite kogumise taotluse juurde. Kohus on jätnud tõendite kogumise taotluse juba rahuldamata ega ole pidanud põhjendatuks jätkata eelmenetlusega varasemalt menetluses olnud nõude suhtes. Kohus jääb selle juurde, et tsiviilasjas nr 2-19-10346 menetluses olevas nõudes on eelmenetlus lõppenud, kõik olemasolevad ja asjassepuutuvad tõendid selle nõudega seonduvalt on esitatud ning kohus teeb asjas lahendi. Kohus märgib, et tõendid, mille kogumist on 07.05.2024 menetlusdokumendis taotletud, ei saa omada puutumust praegu menetluses oleva nõudega. Kohus jätab taotluse rahuldamata. See ei välista taotluse uuesti esitamist sellest tsiviilasjast eraldatud nõude menetluses, kui taotletavad tõendid võivad seonduda tolles menetluses esitatava nõudega.
14. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ühisvara kokku 12 058,34 euro jagamise nõudes ja viivise nõudes tuleb rahuldada osaliselt.
15. Vaidlus puudub selles, et poolte abielu on sõlmitud 22.05.1980 ning lahutatud 11.09.2013 kohtuotsusega, mis jõustus 26.02.
16. Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte ühisvara hulka kuulub (ning peaks kuuluma täiendavale jagamisele) varaühisuse lõpetamise aja seisuga kostja hoiukontol nr XXX olnud summa 2054 eurot ning hoiukontol nr XXX olnud summa 10 004,34 eurot.
17. Vaidlus puudub selles, et kummagi abikaasa arvelduskontodel abielulahutuse seisuga olnud rahalised vahendid kuulusid abikaasade ühisvara hulka. Perekonnaseaduse (PKS) § 24 3 2-19-10346 lg-st 2 tuleneb, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Vaidlus puudub selles, et abikaasade vahel kehtis varaühisuse varasuhe. Esmalt käsitleb kohus seda, kas pooltel oli üldse varaühisuse lõppemise aja seisuga ühisvara seonduvalt kostja hoiukontodel nr XXX ja nr XXX olnud hoiustega.
18. Swedbank AS kontoväljavõttest (I kd, tl 29, sama sisuga tõend tl 30) ei nähtu kostjal 22.10.2012 seisuga hoiukontode nr XXX ja nr XXX olemasolu. Samas ei selgu antud tõenditest, kas tegemist oli kõigi kostjal sel hetkel olemas olnud hoiukontode väljavõttega (seisuga 22.10.2012) või olid väljavõttes kajastatud vaid need, mille hoiustamise tähtaeg oli möödunud. Nimelt nähtub tõendist, et vasakult kolmandas ja neljandas tulbas kajastatud kuupäevade vahe oli täis kuudes (näiteks 11.08-11.05, 01.12-01.06), ilmselt viitab see hoiuse avamise kuupäevale (kolmas tulp) ja hoiustamise tähtajale (neljas tulp). Hoiustamise tähtaeg oli üldjuhul 6 kuud, erandina ühel juhul 9 kuud ja ühel juhul 12 kuud.
19. Hageja väite kohaselt (mida kostja ei ole vaidlustanud) kanti kostja arvelduskontolt kostja hoiukontole nr XXX 29.10.
20. a hoiusumma 2054 eurot ning 26.07.
21. a hoiukontole nr XXX hoiusumma 10 000 eurot. Kostja väite kohaselt kanti need rahasummad kostja arvelduskontole tagasi vastavalt 30.09.2021 ja 26.10.2014 (III kd, tl 68 tõend). Swedbank AS vastusest kohtule (I kd, tl 144) nähtub, et 24.03.2014 seisuga (s.o pärast abielulahutuse jõustumist) oli kostja hoiukontol nr XXX hoiusumma 2054 eurot ning hoiukontol nr XXX hoiusumma 10 003,84 eurot. Sama vastuse kohaselt kuulusid hoiusummad tagastamisele tähtaja lõppemisel kostja arvelduskontole. Kohus järeldab, et 24.03.2014 seisuga kostja hoiukontodel nr XXX ja nr XXX olnud rahasummad vastavalt 2054 eurot ja 10 003,84 eurot olid samadel hoiukontodel ka lahutuse jõustumise kuupäeva seisuga 26.02.
23. Kostja ei ole toonud välja, et tegemist oleks olnud tema lahusvaraga. Seega on hagi rahuldamine ja ühisvara täiendav jagamine võimalik, kui on tõendatud, et seda vara ei ole varasema lahendiga juba jagatud. Seda käsitleb kohus alljärgnevalt.
24. Vaidlus, milles kostja väidete kohaselt on praeguses menetluses asjassepuutuvad rahasummad jagatud, oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr xxx. Kohtule 05.02.2013 esitatud hagiavaldusest (I kd, tl 53-54) ning selle hilisematest täpsustustest (I kd, tl 65-67, 6870) ei nähtu, et hageja oleks taotlenud jagada hoiukontodel nr XXX ja nr XXX olnud hoiusummasid. 15.1 Hagiavalduses tsiviilasjas nr xxx (I kd, tl 53-54) on hageja taotlenud jagada muu hulgas „AS Swedbank Estonia deposiitarvel 425 000.00 EUR, arve xxx (lisa nr 6)“. Viidatud lisa 6 tsiviilasja nr xxx toimikus (sama dokument on praeguse menetluse I kd tl 29 ja 30) on Swedbank AS väljavõte, millel on toodud kostja nimel registreeritud olnud hoiuarved, mille hoiustamise tähtaeg on ilmselt lõppenud ja mille hulka ei kuulu vaidlusalused hoiukontod. Hagi täpsustuses (I kd, tl 65-67) käsitles hageja kostja arvelduskontol AS-is Swedbank olevat vara järgmiselt: „AS Swedbank Estonia deposiitarvel 425 000.00 EUR, arve xxx“. 09.11.2016 täpsustatud hagiavalduses (I kd, tl 68-70) ei ole hageja viidanud, millistel AS-is Swedbank olevatel kontodel ja millises summas raha jagamist hageja taotleb. 15.2 Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et hagiavalduses ja selle täpsustuses on hageja leidnud, et kostja kontodel olev ja jagatav ühisvara on kostja arvelduskontol nr xxx ning hagi lisas 6 toodud hoiukontodel olev raha. Seega ei ole hageja taotlenud selle vara jagamist, mis oli 26.02.20214 seisuga kostja hoiukontodel nr XXX ja nr XXX. 4 2-19-10346
25. Viidatud hoiukontodel oleva raha jagamine ei nähtu ka tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtulahenditest. Harju Maakohtu 15.01.2015 otsusest tsiviilasjas nr xxx (I kd, tl 10-16) nähtub, et kostjale on jäetud ühisvara jagamisel tema kontodel olnud rahasummad kokku 4092 eurot. Samas otsuses on kohus tuvastanud (otsuse lk 4, viimane lõik), et kostja kontodel oli lahutuse jõustumise aja seisuga 4091,69 eurot ning kohus on (lk 5 esimene lõik) lugenud selle summa poolte jagatava ühisvara koosseisu kuuluvaks. Otsusest ei nähtu, millistel konkreetsetel kontodel ja millises pangas olnud summasid on selle all silmas peetud. Viidatud kohtuotsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.
26. a otsusega osaliselt, sh rahaliste vahendite suuruse tuvastamise ja jagamise osas. 16.1 Harju Maakohtu 14.02.2017 otsusest tsiviilasjas nr xxx (I kd, tl 16-20) nähtub, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et seisuga 23.02.2014 (ekslik lahutuse jõustumise kuupäev, kohtu infosüsteemi andmete kohaselt oli õige kuupäev 26.02.2014) oli kostja pangakontodel 4091,69 eurot (otsuse p 5 teine lõik). Samas ei nähtu kohtuotsusest, millistel kontodel ja millistes summades raha selle summa moodustab. Otsuse punktis 10 on küll tuvastatud, et kostja arvelduskonto jääk 20.03.2013 seisuga moodustas 2057,07 eurot, kuid ei selgu, milline oli jääk Swedbank AS-is millistel kontodel 26.02.2014 seisuga. 16.2 Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsusega (I kd, tl 21-27) tühistati 14.02.2017 otsus osas, milles maakohus määras uuesti varaühisuse lõppemise seisuga abikaasade arvelduskontodel olnud rahaliste vahendite väärtuse. Seega jäi jõusse 15.01.2015 otsus muu hulgas osas, milles jagati U.X L.C arvelduskontodel 23.02.2024 seisuga olnud rahalised vahendid kokku summas 4092 eurot. 16.3 Kohus nõustub hageja väidetega selles, et arvestades hoiukontodel olnud rahasumma suurust (kokku 12 058,34 eurot) ja tsiviilasjas nr xxx jagatud kostja kontodel olevat rahasummat (kokku 4091,69 eurot) ei ole võimalik, et varasemas menetluses on jagatud kogu kostja kontodel varaühisuse lõppemise aja seisuga olnud raha. 16.4 Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tsiviilasjas nr xxx ei ole jagatud kostja hoiukontodel nr XXX ja nr XXX olnud hoiuseid. Kostja ei ole välja toonud, et nendel hoiukontodel olev raha oleks jagatud mõne teise tsiviilasja menetluses.
27. Kostja on leidnud, et isegi juhul, kui konkreetseid hoiukontosid ei ole märgitud hageja hagis ja selle täiendustes tsiviilasjas nr xxx ega lahendites, tuleb ikkagi jõuda järeldusele, et ka see vara on varasema lahendiga jagatud. Kostja on leidnud, et varasema lahendiga tuleb lugeda jagatuks kõik kostja Swedbank AS kontodel olnud vahendid. Kostja on põhjendanud seda muu hulgas sellega, et tsiviilkohtumenetluse põhimõtted ei luba poolel tulla uuesti kohtusse sama nõudega samal alusel, kui varasemal nõude esitamisel jäid õigeaegselt välja toomata kõik olulised faktilised asjaolud ja nõue tõendamata, mistõttu kohus nõude rahuldamata jättis. 17.1 Kohus kostja argumentidega ei nõustu. Vara ei saa lugeda jagatuks ainult põhjusel, et seda oleks saanud juba varasemalt ära jagada. Kui kostja oleks varasemas menetluses esitanud õige teabe enda kontodel oleva vara kohta, siis oleks vara varasema lahendiga ka ära jagatud. Kostjal endal oleks tulnud varasemas menetluses esitada tõeseid väiteid kostjale kuuluva vara kohta. Kostja on tsiviilasja nr xxx menetluses vastuhagis väitnud, et tema kontodel oli rahalisi vahendeid vaid 4091,69 eurot. Arvestades, et kahel hoiukontol Swedbank AS-is oli kokku 12 058,34 eurot, lisaks veel Swedbank AS arvelduskontol ja Danske Bank AS arvelduskontol olnud summad, on kostja esitanud varasemas menetluses selgelt valeväiteid.

§ 328

lg 1 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed, kostja on seda kohustust rikkunud ning sellega osaliselt põhjustanud praeguse 5 2-19-10346 menetluse. Kuna nendel kontodel oleva raha jagamist ei ole varem taotletud ja kohus ei ole seda raha varasemalt jaganud, ei saa olla tegemist sama nõudega samal alusel. 17.2 Ka ainuüksi sellest, et varasema tsiviilasja toimikus oli olemas tõend, mille kohaselt oli kostjale kuuluvatel kontodel rohkem raha kui pooled väitsid, ei saa tuleneda seda, et too vara on varasemas menetluses tehtud otsusega jagatud. Asjaolu, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et vara oli kostja kontodel kokku 4091,69 eurot, ei välista hiljem sellise vara jagamist, mille olemasolu kohta hagejal tollal teadmine puudus (õigemini millele menetlusosaline ei pööranud tõendite esitamisel ja kogutud tõenditega tutvumisel tähelepanu) ning millise vara olemasolu kohta jättis kostja kohase teabe esitamata (väites, et tema kontodel on tegelikult väiksemad rahasummad).

1. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kostja arvelduskontodel nr XXX ja nr XXX oli varaühisuse lõppemise aja seisuga ühisvara 12058,34 eurot, mida varasemalt ei ole jagatud. Seega rahuldab kohus hagi põhinõudes täielikult. PKS § 37 lg 3 alusel tuleb poolte ühisvara hulka kuuluv kostja hoiukontodel olnud rahasumma 12 058,34 eurot jagada võrdsetes osades ning kohus mõistab hageja kasuks välja hüvitise summas 6209,17 eurot (so 12 058,34/2).
2. Kuna kohus on tuvastanud seni jagamata ühisvara olemasolu ja selle praeguse otsusega ära jaganud, puudub vajadus alternatiivse nõude (PKS § 34 lg 3) läbivaatamiseks.
3. Hageja on esitanud ka viivisenõude alates hagi esitamisest, s.o 10.07.
4. Samas ei esitanud hageja vaidlusalustel hoiukontodel olnud rahaga seonduvat nõuet 10.07.2019 hagiavalduses, tolles dokumendis puuduvad viited nende kontodega seotud nõudele. Hageja on hiljem menetlusdokumentides viidanud nendel kontodel olnud rahale, kuid konkreetne nõue on esitatud esmakordselt alles 20.12.
5. Kuna hageja enne seda hoiukontodel oleva raha jagamist ei nõudnud, ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine perioodi eest enne 20.12.
6. Kooskõlas

§ 367

ja VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatuga mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 20.12.2021 põhinõudelt (hüvitiselt) 6029,17 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. 21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei esine praegu sellist mõjuvat põhjust, mis annaks aluse menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. Poolte vahel on olnud kohtus mitmeid vaidluseid, kus mõlemad pooled on esitanud muu hulgas põhjendamatuid nõudmisi. Antud olukorras ei ole mõistlik asuda iga konkreetse vaidluse puhul jagama menetluskulusid vastavalt just selle asja lahendamise tulemusele. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2025. a otsusega nr 2-1910346 6