Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2020, Võru Kriminaalasja number 1-20-8051 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kriminaalasi E.Y taotlus koheselt kand

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvati E.Y eelvangistuses viibitud aeg 18.09.-19.09.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning E.Y-le mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1-3 alusel määrati, et E.Y peab mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 14 päeva vangistust. Ülejäänud karistust 11 kuud ja 14 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.Y ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustati E.Y-d alates koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal registreerima ennast riikliku 1 alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele. E.Y katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 3.12.2020 ja käitumiskontrolli kohaldamise algust alates kohtuotsuse jõustumisest , s.o alates 19.12.2020.

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Katseaja kestus on 3.12.2020 – 3.12.

2. E.Y on 26.12.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esitanud avalduse palvega asendada ootamatutel perekondlikel põhjustel temale mõistetud vanglakaristus kriminaalasjas 1-20-8051 ühiskondlikult kasuliku tööga. Avalduse sai kohus kätte 26.12.2020 ning see edastati tööjaotusplaani alusel lahendamiseks Võru kohtumaja kohtunik Ingrid Kullerkannule.
3. Avaldusest tuleneb, et kaks kuud tagasi avastati E.Y elukaaslasel J. K. raske haigus (täpsustamata peaaju pahaloomuline kasvaja, millega kaasnevad mitmekoldeline intratserebraalne hemorraagia, hingetoru, bronhi ja kopsu ebaselge või teadmata loomusega kasvaja, parema kopsu ülasagara tuumor, metastaasid ajus). J. K. pea operatsioon, ta sai 10 päeva kiiritust ja praegu viibib raskes seisus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. J. K. seisund on kriitiline. Kui peaks juhtuma, et J. K. , tuleb E.Y-l korraldada matused, mida vanglas olles teha ei saa. Samuti on hetkel talvega seoses kütteperiood ning E.Y käib kahe, nii enda kui ka J. K. , talu vahet kütmas (tarvis on tassida puud, kütta pliidid ja ahjud, et veevärk ära ei külmuks). Samuti on ühises talus loomad: kolm kassi, koer ja kümme küülikut, kes iga päev toitu ja hoolitsemist vajavad. E.Y-l ei ole kedagi appi kutsuda kütma ega loomi toitma ning tema lapsed on kaugel - vanem tütar elab ja töötab Tartus ning noorem tütar õpib ja töötab xxxxxxxxx. E.Y leidis ka detsembris 2020 endale töökoha, millest võib karistust kandes ilma jääda. Töökoht sobib E.Y-le ja võimaldab teha ka üldkasulikku tööd. E.Y mõistab, et ta on rikkunud seadust ning selle eest tuleb vastutada. E.Y kahetseb tehtut südamest ning on ka registreerinud ennast programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Kohtumääruse põhjendused
4. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
5. Kõigepealt selgitab kohus avalduse esitajale, et kehtiva karistusseadustiku (

) ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) kohaselt puudub maakohtul pädevus jõustunud kohtuotsusega mõistetud koheselt kandmisele kuuluvat vangistust asendada üldkasuliku tööga.

§ 69lg 1 1.

lause sätestab, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Nagu sätte sõnastusest ilmneb, siis võib kohus asendada vangistuse üldkasuliku tööga kas karistuse mõistmisel (st kohtuotsuse tegemise ajal) või tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates. Kohus ei või asendada karistust (s.o muuta otsuse resolutsiooni) n-ö tagantjärele, st kui otsus on juba tehtud. Samuti ei ole koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse puhul tegemist tingimisi kohaldatud vangistusega

§ 74mõttes.

6. Tartu Maakohtu 3.12.2020 otsuse kohaselt kuulub E.Y-l

§ 74

lg 2 alusel koheselt ära kandmisele 14 päeva vangistust, mida E.Y-l tuleb kohtust saadetud teatises märgitu kohaselt asuda kandma Tartu Vanglas (Turu 56, Tartu) hiljemalt 5.01.2020 kell 9-

1. 2 Nimetatud maakohtu otsus jõustus 19.12.
2. Kuna E.Y 3.12.2020 toimunud kohtuistungil ei soovinud 5.11.2020 kaitsja juuresolekul prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppest loobuda, siis olid kohtul seaduslikud volitused teha kohtuotsus kokkuleppes märgitud tingimustel. E.Y oli kohtuistungi toimumise ajaks ilmselgelt teadlik sellest, et ta on leidnud endale töökoha (töölepingu nr 481 kohaselt alustas E.Y tööd 2.12.2020, samal kuupäeval on sõlmitud ka tööleping) ning samuti oli E.Y teadlik J. K. haigusest (kohtule on teada, et J. K. pahaloomuline kasvaja oktoobri lõpus 2020 ja kiiritusravi toimus novembris 2020 ning J. K. alates 25.11.2020 Räpina Haigla õendushooldusel). Samuti on üldteada aastaaegade vaheldumine ning kütteperioodi saabumine. Ka olid E.Y-l olemas enne kohtuotsuse tegemist hoolt vajavad koduloomad. Järelikult ei saanud avalduses nimetatud asjaolud (J. K. , töö leidmine, kütteperiood ja loomade olemasolu) tulla E.Y-le üllatusena. Vaatamata sellele oleks E.Y-l olnud õigus sõlmitud kokkuleppest hiljemalt 3.12.2020 kohtuistungi lõpus, enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, loobuda (kui sõlmitud kokkulepe ei oleks enam mingil põhjusel sobinud). Seda aga E.Y 3.12.2020 kohtuistungil ei teinud. 3.12.2020 kohtuistungi protokolli kohaselt ka kohtuistungil E.Y käesolevas avalduses nimetatud asjaoludest kohut teavitas. Kohus selgitas seejärel E.Y-le kokkuleppest loobumise võimalust (st võimalust prokuratuurile toimik tagasi saata, kui süüdistatav ei ole kokku lepitud karistusega nõus). E.Y aga kohtu poolse selgituse ärakuulamisel kinnitas kohtule tahet jääda sõlmitud kokkuleppe juurde. Samuti ei esitanud E.Y Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonikaebust maakohtu otsuse ümbervaatamiseks. Riigikohus on küll asunud seisukohale, et koheselt ära kandmisele kuuluvat karistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga (RKKKm 1 -20-2476, p 17), kuid seda saab teha

§ 69

lg 1 alusel ainult karistuse mõistmisel, mitte tagantjärele pärast kohtuotsuse kuulutamist.

1. Kohus on teadlik, et Tartu Maakohtu 4.12.2020 määrusega nr 2-20-17891 on J. K. seatud esialgse õiguskaitse rakendamise korras ajutine eestkoste ning ajutiseks eestkostjaks on määratud J. K. E. K. kauemaks kui 6 kuuks arvates määruse tegemisest . Järelikult on J. K. korral võimalik matused korraldada ajutisel eestkostjal. Kui J. K. vahel on kokku lepitud teisiti, siis on võimalik matuste korraldamine edasi lükata – sellisel juhul tuleb ajutisel eestkostjal (või tema poolt volitatud isikul) korraldada surnukeha ajutise paigutamisega seonduvad küsimused. Eestkoste seadmisel hakkab J. K. korraldama eestkostja.
2. E.Y-l tuleb oma suhteliselt lühiajalise vangistuse ajaks loomade eest hoolitsemine korraldada tuttavate või sugulaste abiga või pöörduda kohaliku omavalitsuse, s.o Räpina Vallavalitsuse poole järgmistel kontaktidel: Räpina Vallavalitsus, avatud tööpäeviti kl 8.00– 16.30; aadress Kooli 1, Räpina; tel 799 9500; e-post vald@rapina.ee.
3. Eelnevale tuginedes jätab kohus E.Y taotluse koheselt kandmisele kuuluva vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga rahuldamata ning E.Y-l tuleb jätkuvalt pöörduda hiljemalt 5.01.2020 Tartu Vanglasse koheselt ära kandmisele kuuluvat karistust 14 päeva vangistust kandma. Kui E.Y ei pöördu vabatahtlikult vanglasse karistust kandma, on tema suhtes võimalik kohaldada sundtoomist.
4. Kohus selgitab veel, et KrMS § 415 lg 3 alusel täitmiskohtunik võib karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Eelnev tähendab, et karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused. Kindlasti ei ole sellisteks mõjuvateks põhjusteks tavapärase elurutiiniga seonduv, s.o tööl käimine, majapidamise (sh loomade) eest hoolitsemine või ka haiglas viibiva lähedase olemasolu (haiglas on isikule ravi 3 ja hooldus tagatud). On selge, et karistuse mõistmisel saab süüdimõistetu igapäevane elu rohkemal või vähemal määral (töölkäimine, majapidamise, lähedaste eest hoolitsemine jms) olema häiritud. Sellele asjaolule aga oleks E.Y pidanud mõtlema enne kuriteo (s.o sõiduki juhtimist joobeseisundis) toimepanemist. Mõjuv põhjus tähendab sellise ootamatu asjaolu esinemist, mille tõttu võivad kaasneda rasked tagajärjed kas süüdimõistetule või tema perekonnaliikmele. Käesolevas avalduses selliseid asjaolusid kohus ei tuvasta. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, siis majapidamise (sh loomade) eest hoolitsemise küsimuses saab süüdimõistetu pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning J. K. surmaga seonduvad asjaajamised on ajutise eestkostja korraldada. (allkirjastatud digitaalselt) 4