lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas E.T-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 28.03.2018 otsusega nr 1-18-2690 karistatud
lg 2 järgi, juhtis uuesti, s.t korduvalt, 24.01.2022 kella 11.41 paiku xxx linn, Lääne-Harju vald (xxx tn suunas) mootorsõidukit xxx (reg-nr xxx), olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,01 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (mõõtetulemus 0,91 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove. Seega pani E.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
MS § 245 sätetest on abiprokurör Laura Liisa Mölder, süüdistatav E.T ja tema kaitsja Urmas Simon käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest E.T-le karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (24.–25.01.2022), seega ärakandmata karistuse osa moodustab 1 aasta ja 28 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd. Seega 1 aasta ja 28 päeva pikkusele vangistusele vastab 388 tundi üldkasulikku tööd.
Määrata E.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on E.T kohustatud järgima
lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • • • •
lg 2 p 2 alusel kohustada E.T-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada E.T-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub E.T-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 981 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb E.T-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku 190,73 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele 2 asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulu kokku summas 1171,73 eurot tuleb E.T-l tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 97,64 eurot. Asitõend • mootorsõiduk xxx (reg-nr xxx) teisaldatud Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvasse politsei parklasse, kohtuistungi ajaks tagastatud E.T-le. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; §180 lg 3; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 2, § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 69, § 75 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.T
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel arvata E.T eelvangistuses viibitud aeg (24.–25.01.2022), s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 aasta ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta ja 28 päeva üldkasuliku tööga 388 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada E.T üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on E.T kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada E.T-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada E.T-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 lisakaristusena võtta E.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks, mille aluseks lugeda kohtuotsuse jõustumine. LS § 127 alusel on E.T kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista E.T-lt sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu 190,73 eurot riigi tuludesse. 3 Menetluskulud kokku summas 1171,73 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 97,64 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend • mootorsõiduk xxx (reg-nr xxx) – jätta E.T-le. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.