Obsah (5)

§ 32§ 28§ 44§ 121§ 179

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4425 Määruse kuupäev 22.12.2025 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu teise isiku huvides RESOLUTSIOON 1. Taga

) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale teadmiseks Tartu Vanglale. kätte ja edastatakse ASJAOLUD 1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas 29.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on kaebajana märgitud Marten Meenisk ja kaebaja volitatud esindajana Siim Grossberg. Kaebusele ei ole lisatud esindusõigust tõendavaid dokumente. Kaebuses puudub põhjendus, millisel

§ 32lg-s 1 sätestatud alusel on S.

Grossbergil õigus olla volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Kaebuse nõudeks on Marten Meeniski suhtes tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamine ja kahju hüvitamine M. Meeniskile. 2.

§ 28

lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebust võimalik tõlgendada nii, et selle on esitanud S. Grossberg teise isiku volitatud esindajana. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebajaks on S. Grossberg järgmistel põhjendustel. 3. Kohtu teada ei esine käesolevas asjas ühtegi

§ 32lg-s 1 sätestatud alust, mis võimaldaks kaebajal olla teise isiku esindaja.

Kaebajale on teada, et tal puudub õigus olla volitatud esindajaks halduskohtumenetluses (vt näiteks kohtu selgitused kaebajale kohtuasjas nr 3-25-2984). Kaebaja jätkab vaatamata sellele kaebuste esitamist teiste isikute nimel (nt asjad nr 3-25-3455, 3-25-4098, 3-25-4429, 3-25-4443 jpt).

1. Kaebaja esitas praeguses asjas elektrooniliselt kaebuse pikkusega 7 lehekülge koos 3-25-4425 taotlustega. Samas väidab kaebaja teises kohtuasjas, et tal puudub võimalus kasutada etoimikut (kaebaja 25.11.2025.a avaldus kohtuasjas nr 3-25-2216). Kaebaja väidab ennast olevat teise isiku esindaja, kuid samal ajal taotleb kaebuses teise isiku nimel riigi õigusabi põhjendusel, et muidu võivad isiku õigused jääda kaitseta. Kaebaja on taotlenud teistes kohtuasjades oma nimel riigi õigusabi põhjendusel, et iseseisev menetlustes osalemine on talle üle jõu (vt näiteks kaebus kohtuasjas nr 3-25-2216). See näitab, et kaebajal puudub tegelikult tahe tegutseda teise isiku esindajana.
2. Eelkirjeldatud tegevus kujutab endast menetlusõiguste kuritarvitamist, mida kohus ei saa lubada. Kaebust tuleb tõlgendada nii, et selle on esitanud kaebaja S. Grossberg teise isiku huvides. 6.

§ 44

lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Praeguses asjas on kaebaja esitanud kaebuse teise isiku huvides, kuigi seda võimaldav õigusnorm puudub. 7. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja esitas kaebuses veel taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab taotlust selliselt, et kaebaja taotleb talle käesolevas asjas esindaja määramist. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel, kuna määruse punktides 2–6 toodud põhjendustel ei saa kaebajal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
2. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
3. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3–5).

(allkirjastatud digitaalselt) 2