Obsah (8)

§ 444§ 3141§ 138§ 144§ 172§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on J. A. hagi M. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja poolte vahel 16.12.2023 sõlmitud üürilepingust tulenev üürivõlgnevus 546,39 eurot perioodi 17.05.2025 kuni 15.07.2025 eest, 16.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 14,13 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates 17.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Kostjale M. T. olid hagimaterjalid

§ 3141

lg 3 p-s 2 sätestatud korras epostile xxx saatmisega kätte toimetatud 27.10.2025, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 10.11.2025) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

1. Hageja esitas 21.10.2025 kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 403 eurot koos käibemaksuga (s.o 2,5 tundi tööd tunnitasumääraga 161,20 eurot).
2. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot. 2 6. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

2-25120346 Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista

§ 484

2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

1. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 2,5 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1,5 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri) sisu. Kohus leiab, et hageja lisakulu 0,5 tunni ulatuses hagiavalduses esinenud ebaselguse täpsustamiseks pole põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja mõistlikuks ja turuolukorraga kooskõlaks tunnitasuks peab kohus 130 eurot (161,20 eurot koos käibemaksuga). Kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 241,80 eurot (1,5 x 161,20) koos käibemaksuga.
2. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 436,80 eurot (175 + 20 + 241,80) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3 4