3-25-1557/22
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1557 Haldusasi X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2025 otsuse nr 50855-1 ja 24.04.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/6986-2 tühistamise ning pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõuetes Kaebaja X. X, volitatud esindaja v. adv Rando Maisvee Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Menetlusosalised Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu 28.11.2025 kaebuse muudatus. Menetlusse jäävad järgmised nõuded: 1) tühistada SKA 05.02.2025 otsus nr 50855-1 ja 24.04.2025 vaideotsus nr 5.2-3/6986-2 või
SELGITUSED Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse 3-25-1557 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, hyvastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 17.09.2021 otsusega nr 1 määrati X. Xle rahvapension alates 20.05.2021 eluaegselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2(6) 3-25-1557 9. Kaebaja leiab, et SKA vaidlusalused otsused on õigusvastased.
9.1. Kaebajal ei ole tööraamat säilinud. Kaebaja huvi on, et talle määrataks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 alusel vanaduspension. Vastustaja jättis selleks vajaliku staaži tunnistajate ütlustega tuvastamata. Sellega on rikutud RPKS § 28 1 lg 2. Kuigi vanaduspensioni saamiseks vajalikku minimaalset staaži tõendab kaebaja hinnangul ka Tallinna Linnaarhiivi 06.05.2025 teatis, mis esitati vastustajale 15.05.2025, on menetlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 alusel uuendamata. Samuti ei tõenda 06.05.2025 teatis kogu kaebaja Eestis töötamise perioodi. Samas oli vastustajal kaevatava otsuse ja vaideotsuse andmisel kaebaja tööandja likvideerija ja väidetavalt ebaõigesti registrisse kantud dokumentide hoidja ning Rahvusarhiivi kirjad selle kohta, et kaebaja töötamist tõendavaid dokumente nimetatud isikutel ja asutustel ei ole.
9.2. Kaebaja hinnangul on tööandja likvideerija ja väidetavalt ebaõigesti registrisse kantud dokumentide hoidja ning Rahvusarhiivi kirjad piisavad tõendamaks sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ (määrus nr 59) § 28 lg 1 viidatud arhiiviteatise ja muu pädeva asutuse tõendi esinemist selle kohta, et kaebaja pensioniõigusliku staaži tõendavad dokumendid ei ole säilinud ehk selliseid dokumente ei ole.
9.3. Kui vastustaja viidatud dokumendid ei ole aluseks haldusmenetluses tunnistajate ülekuulamiseks määruse nr 59 § 28 lg 1 alusel või vaatlusalune otsus ja vaideotsus ei ole vaidlustatavad haldusaktid, siis puudub kaebajal alus nõuda ka selliste tühistamist. See ei väära kaebaja huvi, et talle määrataks vanaduspension ja tuvastataks tunnistajate ütlustel selleks vajalik staaž.
10.1. Vaidlusaluste otsustega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus tõendada pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütlustega. Vastustaja on teinud hulga päringuid leidmaks tõendeid kaebaja töötamise kohta, kuid vastavaid tõendeid ei ole leitud. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et dokumendid ei ole säilinud, mistõttu ei ole vastustajal võimalik tuvastada kaebaja pensioniõiguslikku staaži tunnistajate abiga. Vaidlustatud haldusaktide tühistamine ei vii kaebajat eesmärgini, sest seni kuni ei ole vastustajale esitatud tõendit selle kohta, et dokumendid ei ole säilinud, ei ole vastustajal võimalik tunnistaja ütlusi arvestada.
10.2. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 1998. a 31. detsembrini (RPKS § 27 lg 2 p
10.3. Kaebaja on avaldanud soovi tuvastada tema töötamine 16.07.1977-01.10.1977 ja 10.01.1980-01.09.1991 tunnistajate ütlustega. Dokumendid tõendavad kaebaja õppimist perioodil 01.09.1976-16.07.1977, mis on arvatud RPKS § 28 lg 2 p 4 alusel kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka (kaebuse lisa 2), st et 16.07.1977 on arvestatud õppimisena pensioniõigusliku staaži hulka.
10.4. Tunnistaja A. A kinnitab, et töötas kaebajaga 1979 november – 1991 november Estoliftis Tallinnas. Tunnistaja B. B kinnitab, et nad töötasid koos kaebajaga LIFTI REV Tallinnas 1977 kuni oktoober 1991. Seega ei ole tunnistused ajaliselt päris korrektsed ega ühtsed, mis on ka mõistetav arvestades möödunud aega. Samas ei ole põhjust kahelda, et kaebaja ei oleks antud asutuses üldse töötanud. Vastustaja arvates on võimalik lugeda tuvastatuks töötamine 15.08.1977-15.10.1977 ja 10.01.1980-01.09.1991 Liftide Remondi- ja Ehitsuvalitsuses, Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuses nr 1 ning Liftide Remondi- ja Ehitusvalitsuses „Estolift“, st et esimene kaebaja poolt viidatud periood osaliselt ja teine 3(6) 3-25-1557 periood tervikuna lähtuvalt kaebaja esitatud kuupäevadest. Esimese perioodi osas märgime, et sel ajal töötamist kinnitas vaid B. B mitte A. A. B. B kinnitas koos töötamist 1977.a ning kuid ega kuupäevi ei täpsustanud. Määruse nr 59 § 26 lg-dest 1 ja 2 lähtudes leiab SKA, et kuna tunnistusest ei selgu täpsemad kuud või kuupäevad, saab määrusele nr 59 tuginedes arvestada kaebaja töötamist aastal 1977 perioodil 15.08.-15.10. Tõenäoliselt ei asunud kaebaja kohe järgmisel päeval pärast kooli lõpetamist tööle ning tavapäraselt ja töösuhte lõppemise ja Nõukogude Armeesse mineku vahele teatav ajavahe.
KOHTU PÕHJENDUSED 11. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
Viidatud normi kohaselt, kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega SKA poole. Nimetatud normi kohta on RPKS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu (248 SE) seletuskirjas selgitatud järgmist: „Lõikes 2 reguleeritakse juhtumit, kui pensioniõigusliku staaži kohta dokumente ei ole säilinud. Sel juhtumil on isikul õigus pöörduda vastava taotlusega SKA poole. Tunnistajate ütluste andmine toimub vastavalt HMS-i § 39 lõikele 3 tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. Praegu toimub pensioniõigusliku staaži tõendamine tunnistajate ütluste alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ kohtu kaudu. Nimetatud määruse § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda kohtusse, kui pensioniõigusliku staaži kohta ei ole dokumente säilinud. Tartu Ringkonnakohus leidis 11.01.2009 otsuses nr 3-08-2154, et määrusega reguleeritud kord on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning kohtunik pöördus õiguskantsleri poole.
Õiguskantsler pöördus arvamuse saamiseks sotsiaalministri poole. Sotsiaalminister leidis, et põhiseaduslikku vastuolu ei ole, kuid pidas võimalikuks muuta kehtivat korda selliselt, et tunnistajate ütluste andmine toimuks SKA-s. Riigikohus asus oma 13.02.2010 lahendis nr 33-1-86-09 seisukohale, et senine regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus (viidatud otsuse p 15). Tunnistajate ütluste alusel pensioniõigusliku staaži tõendamine SKA-s on pensionikindlustatutele kasulik, kuivõrd kogu menetlus toimub ühes haldusorganis. Seetõttu kiireneb pensionide määramise otsuste tegemine tunnistajate ütluste alusel tõendatud staaži alusel. SKA penisonikomisjon (vt ka eelnõu § 1 p 13) kuulab üldjuhul üle vähemalt kaks tunnistajat. Kahelt tunnistajalt ütluste võtmise vajadus tuleneb asjaolust, et üldjuhul on vajalik tunnistajate ütluste kokkulangemine olukorras, kus tunnistajate ütluste alusel kindlakstehtud pensionistaaži alusel suurendatakse isiku pensioni. /…/ Samuti jääb isikule alles õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.“ 14. Eelnevast nähtub, et RPKS § 281 lg 2 eesmärgiks oli lihtsustada isikul pensioniõigusliku staaži tõendamist, kuivõrd ei pea igakordselt pöörduma kohtusse, kus võtab menetlus eelduslikult SKA-s toimuvast haldusmenetlusest märkimisväärselt kauem aega.
4(6) 3-25-1557 15. Käesolevalt on ka kaebaja palunud SKA-lt 13.11.2024 avalduses tõendada oma pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütlustega (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 11).
Vastustaja on vaidlusaluses 05.02.2024 otsuses asunud seisukohale, et kaebaja töötamist AS-s Estolift perioodil 16.07.1977 kuni oktoober ja 1977 ja 1979 kuni september 1991 ei arvestata pensioniõigusliku staaži hulka tunnistajate ütluste alusel, kuna puudub pädeva asutuse või dokumendihoidja poolt väljastatud tõend, mis kinnitaks, et AS Estolifti dokumendid ei ole säilinud (dtl 18). Samas nähtub vaidlusalusest 05.02.2024 otsusest, et AS Estolift asutuse likvideerija Ly Müürsool puuduvad andmed AS Estolift dokumentide asukoha kohta enne 1992 aastat s.o perioodist 16.07.1977 kuni oktoober ja 1977 ja 1979 kuni september 1991;
Rahvusarhiivi andmetel ei ole AS Estolift dokumente antud arhiivi; Estolift TB OÜ ja AS Eesti Otis andmetel puuduvad neil AS Estolift varasemad personali dokumendid (dtl 18).
Seega nähtub, et SKA on teinud küll hulganisti päringuid, kuid järeldanud üksnes ilmselt RPKS § 281 lg 2 grammatilisest tõlgendusest, et päringutele esitatud vastuses peab olema selgesõnaliselt märgitud „dokumendid pole säilinud“. Olukorras, kus teatakse, et dokumendid puuduvad või neid ei ole üle antud, SKA hinnangul järelikult RPKS § 28 1 lg 2 kohaldamiseks piisav pole. Kohus sellise jäiga seisukohaga ei nõustu. Lisaks grammatilisele tõlgendusele tuleb arvestada ka muid tõlgendusmeetodeid. RPKS § 281 lg 2 normi eesmärgiks ei saa olla, et kui puudub tõend sõnastusega „dokumendid pole säilinud“, siis tunnistajate ülekuulamist SKA-st taotleda ei saa. Normi eesmärgiks on lihtsustada haldusvälisel isikul pensioniõigusliku staaži tõendamist ning olukorras, kus on ilmne, et dokumente ei ole võimalik kuskilt saada – kas ei ole säilinud, kas ei ole üle antud, kas puuduvad andmed selliste dokumentide kohta – siis peaks ka see piisav olema RPKS § 28 1 lg 2 kohaldamiseks.
Sisuliselt on tulemus haldusvälise isiku jaoks ju sama, kui ta dokumentide puudumisel pöördub kohtusse pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks võrreldes sellega, kui haldusväline isik esitaks avalduse SKA-le tunnistajate ütlustega staaži tõendamiseks. Sellest johtuvalt peaks eelistama tõlgendust, mis on haldusvälisele isikule vähem koormav ning selline tõlgendus ei läheks ka vastuollu seadusandja tahtega.
Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotleb menetluskuludena vastustajalt välja mõista 1654 eurot ja 20 senti (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega, 5(6) 3-25-1557 mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1654 eurot ja 20 senti (sh käibemaks).