← Eesti

2-25-20126/4

Obsah (9)§ 462§ 430§ 428§ 432§ 168§ 150§ 37§ 466§ 38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaisa Margus Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-20126 Tsiviilasi OÜ X hagi Y AS vastu Pooled ja nende esindajad Hageja:

§ 462lg 2).

  1. Jätta rahuldamata taotlus jätta kohtumäärus (sh üksnes kompromisstingimuste osas) arvutivõrgus avalikustamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Harju Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu. Pooled esitasid 19.12.2025 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi kinnitamine
  3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning poolte taotlusega, on seisukohal, et kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid ei esine. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (

§ 430lg 1).

Kohtule esitatud kompromiss on kooskõlas heade kommete ja seadusega, see ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab seetõttu kompromissi, kajastades kompromissi tingimused resolutsioonis, ning lõpetab asjas

§ 428lg 1 p 4 alusel menetluse.

3. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 4.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled

§ 168lg 3 kohaselt oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei ole kompromisslepingus teistmoodi kokku leppinud, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 5. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 665 eurot.

§ 150

lg 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja taotlus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu (s.o summa 332,5 eurot) tagastamiseks on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lähtub riigilõivu tagastamisel, sh arvelduskonto, kuhu tagastatav summa tuleb kanda, määramisel hageja taotlusest. Poolte taotlus seoses kompromissmääruse avalikustamisega 2 6. Poolte kompromiss sisaldab taotlust mitte avalikustada kompromissi kinnitamise kohtumäärust arvutivõrgus. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Asja arutamine kohtus on reeglina avalik (

§ 37

lg 1) ning menetlust lõpetav jõustunud kompromissmäärus kuulub samuti reeglina arvutivõrgus avalikustamisele (

§ 466lg 4).

Kohtu hinnangul puudub õiguslik alus eelnevast käesolevas asjas kõrvale kalduda. Kompromissmäärus saaks olla konfidentsiaalne, kui esineks alus kuulutada kohtumenetlus kinniseks (

§ 38

). Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis õigustaksid menetluse kinniseks kuulutamist, ning ka poolte vahel sõlmitud kompromissi tingimused ei ole sellised, mis õigustaksid menetluse kinniseks kuulutamist (kompromissi tingimuste sisu tõttu). Tegemist ei ole ka

§ 462lg 3 olukorraga.

Samadel põhjustel puudub õiguslik alus jätta kompromissmäärus ka osaliselt (kompromissi tingimuste osas) avalikustamata. 7. Kohtu hinnangul on aga põhjendatud asendada

§ 462

lg 2 alusel kompromissmääruses poolte nimed initsiaalide / tähemärkidega ning jätta avalikustamata poolte registrikoodid ja aadressid. Arvestades poolte soovi kompromissmäärust mitte avalikustada, kaitseb poolte vastavat huvi kohtu hinnangul piisaval määral

§ 462

lõikes 2 sätestatud võimalus jätta pooli identifitseerida võimaldavad andmed avalikustamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.