Obsah (5)

§ 75§ 79§ 72§ 371§ 150

KOHTUMÄÄRUS Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 5. jaanuar 2026 Tsiviilasi nr 2-25-22435 P.L. hagi K.K. vastu laenulepingust tuleneva võ

) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

1. Käesolevas asjas esineb välisriigi element, kuna kostja alaline elukoht asub Ameerika Ühendriikides, mistõttu on tegemist piiriülese vaidlusega. Seetõttu tuleb kohtu pädevust hinnata esmalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 alusel (edaspidi: Määrus). Kuna kostja alaline elukoht ei asu üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, määratakse kohtu pädevus määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt üldjuhul liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel, välja arvatud juhul, kui kohaldub muu hulgas määruse artikkel
3. Pooled on laenulepingu punktis 11 kokku leppinud vaidluste lahendamises hageja asukohajärgses kohtus. Selline kokkulepe kuulub määruse artikli 25 kohaldamisalasse, mis võimaldab pooltel olenemata nende alalisest elukohast määrata pädevaks liikmesriigi kohtu või kohtud. Samas näeb artikkel 25 ette, et kohtualluvuse kokkulepet ei kohaldata, kui see on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kuna pooled on määranud pädevaks Eesti kohtu, tuleb kohtualluvuse kokkuleppe sisulist kehtivust hinnata Eesti õiguse alusel.
4. Kuna pooled olid lepingu sõlmimisel füüsilised isikud, tuleb kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust hinnata

§ 75lõike 3 järgi.

Selle sätte kohaselt on füüsiliste isikute vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe kehtiv üksnes juhul, kui see on sõlmitud pärast vaidluse tekkimist või kui kokkuleppest selgesõnaliselt nähtub, et see kehtib juhuks, kui kostja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teadmata. Käesoleval juhul selline selgesõnaline viide lepingust ei nähtu, mistõttu on kohtualluvuse kokkulepe laenulepingu p-s 11 Eesti õiguse järgi kehtetu ning Eesti kohtu pädevus ei tulene määruse artikli 25 alusel lepingust. 7. Seetõttu tuleb kohtu pädevus kindlaks määrata Määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt Eesti siseriikliku õiguse alusel. 8. Üldsätete järgi ei ole kohtu hinnangul võimalik jõuda järelduseni, et tsiviilasi alluks Eesti kohtule.

§ 79

lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku (kostja) vastu hagi esitada tema elukoha järgi. 9.

§ 72

lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt võib erandlikel juhtudel lahendada asja Harju Maakohus juhul, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ning avaldajal ei ole võimalik oma õigusi välisriigis kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa temalt mõistlikult oodata. Tegemist on erandliku kohtualluvuse normiga, mille eesmärk on vältida olukordi, kus isik jääks täielikult ilma kohtulikust õiguskaitsest. 10. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine

§ 72lg 1 p-des 2 ja 3 silmas peetud erandlikke asjaolusid.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et temalt ei saa mõistlikult oodata oma õiguste kaitsmist kostja alalise elukoha järgses riigis, s.o Ameerika Ühendriikides, ega et õiguste kaitsmine seal oleks objektiivselt võimatu. 11. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

§ 72

lg 1 p-de 2 ja 3 kohaldamine on lubatav üksnes äärmiselt erandlikel asjaoludel, näiteks juhul, kui välisriigis on sõjategevuse või muu erakorralise olukorra tõttu õigussüsteemi toimimine halvatud, isikut ähvardaks välisriiki pöördumisel vangistus või tagakiusamine või kui isikul puudub tegelik võimalus kohtulikule õiguskaitsele (vt ka V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 72). Samuti on rõhutatud, et üksnes asjaolu, et välisriigis on kohtusse pöördumine avaldaja jaoks kallim, geograafiliselt kaugem või et seal kehtivad avaldaja 2 jaoks ebasoodsamad menetlusabi reeglid, ei anna alust

§ 72lg 1 p-de 2 ja 3 kohaldamiseks.

Käesoleval juhul puudub alust järeldada, et hagejal puuduks Ameerika Ühendriikides tegelik võimalus oma õigusi kohtulikult kaitsta või seal menetlusabi taotleda. 12. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et

§ 72

lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud erandliku kohtualluvuse kohaldamise eeldused käesolevas asjas puuduvad ning kuna Eesti kohtule ei ole võimalik tuletada pädevust ei rahvusvaheliste kohtualluvuse normide ega

üldsätete alusel, tuleb hagejal esitada oma nõuded kostja vastu kostja alalise elukoha järgsesse kohtusse Ameerika Ühendriikides. 13.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. 14. Kuna praegusel juhul esitatud hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata ja hagejale tagastada. 15. Kohus selgitab, et

§ 150lg 1 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tasumise ja tagastamise andmed. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 3