← Eesti

3-25-527/10

Obsah (7)§ 121§ 2§ 4§ 207§ 204§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. V.P esitas Tallinna Halduskohtule 03.03.2025 kaebuse, milles palus kohustada Tartu Maakohtu registriosakonda omal algatusel parandama Fisk Holdings OÜ ja Pidamisala OÜ juhatuse liikmete kohta tehtud kanded äriregistris, s.o kustutada kaebaja nende äriühingute juhatuse liikmete hulgast. Kaebaja volitused Fisk Holdings OÜ juhatuse liikmena lõppesid 07.11.2024 seoses tema tagasiastumisega (vt äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 7). Kaebaja volitused Pidamisala OÜ juhatuse liikmena lõppesid 07.01.2025, sest äriühingu asutamisotsuse p 1.5 ja põhikirja p 4.4 kohaselt oli kaebaja valitud juhatuse liikmeks volituste tähtajaga 2 kuud (vt ÄS § 184 lg 2). Asutamisotsus tehti 05.11.2024 ja äriühing registreeriti 07.11.
  2. Juhatuse liikme valimiseks on ÄS § 184 lg 1 kohaselt vajalik tema nõusolek ja ÄS § 184 lg 8 kohaselt on kaebaja kohta tehtud äriregistri kanded muutunud ebaõigeteks ning äriregister on kohustatud kohaldama äriregistri seaduse (ÄRS) §-s 53 sätestatut. Kaebaja 3-25-527 teavitas äriregistrit kannete ebaõigsusest Fisk Holdings OÜ puhul 05.12.2024 (korduvad teated 15.01.2025 ja 06.02.2025) ja Pidamisala OÜ puhul 15.01.2025 (korduv teade 17.02.2025), kuid registripidaja ei ole ühelegi e-kirjale vastanud ning kaebaja on jätkuvalt kantud äriregistrisse Fisk Holdings OÜ ja Pidamisala OÜ juhatuse liikmena.
  3. Tallinna Halduskohus tagastas 28.05.2025 määrusega V.P kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja juhatuse liikme volitused Fisk Holdings OÜ-s ja Pidamisala OÜ-s lõppenud ning kaebaja eesmärk on, et see kajastuks äriregistris. Äriregistrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (ÄRS § 2 lg 1, § 5 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 10 kohaselt on registriasjad hagita tsiviilasjad, mida on TsMS § 9 lg 1 järgi esimese astmena pädev menetlema maakohus. Juriidiliste isikute kohta peetavate registrite sisu puudutavaid vaidlused on registriasjad TsMS tähenduses ning need lahendatakse TsMS-s sätestatud korras (vrd ÄRS § 4 lg 1). TsMS § 600 lg 1 kohaselt ei saa kande peale kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. Seega saab kaebaja esitada Tartu Maakohtule avalduse ebaõige registrikande parandamiseks. Kui kandeavaldus jäetakse rahuldamata, siis on isikul võimalik esitada määruskaebus (TsMS § 599 lg 1). Eeltoodut ning kaebuse eesmärki arvestades on praeguse vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses (TsMS § 1 lg 1, § 11 lg 1) ning see tuleb

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

3. V.P palub 21.07.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.05.2025 määrus ja saata asi halduskohtule lahendamiseks. Halduskohus leidis vääralt, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtu määrusest tulenevalt ei olegi kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi seoses registripidaja õigusvastase tegevusetusega. Ebaloogiline on suunata kaebajat registripidaja tegevust vaidlustama samas maakohtus, mille juures registrit peetakse. Kaebaja ja registripidaja vahel on avalik-õiguslik suhe ning vaidlus on halduskohtu pädevuses (

§ 2lg 1, § 4 lg 1). Seejuures on halduskohus möönnud, et kanded on ebaõiged ja Ts

MS § 600 lg 1 kohaselt ei saa kaebaja neid tsiviilkohtus vaidlustada. Soovitades kaebajal pöörduda ebaõige registrikande parandamiseks registripidaja poole, on halduskohus jätnud tähelepanuta, et kaebaja on seda juba teinud ja halduskohtusse pöördumise tingiski registripidaja tegevusetus. Taotlus ebaõige kande parandamiseks ei ole lisaks kandeavaldus, mida saaks jätta rahuldamata ja mille peale saaks esitada määruskaebuse. Halduskohus peaks teadma, et registriasjades ei ole võimalik esitada määruskaebust olukorras, kus registripidaja jääb passiivseks. Isegi võimaliku kandemääruse peale saaks kujunenud olukorras TsMS § 599 lg-te 1 ja 2 alusel määruskaebuse esitada üksnes avaldaja ehk asjaomane juriidiline isik (TsMS § 593 lg 3; ÄRS § 33, § 40 lg 2), mitte kaebaja. Kuna kaebeõiguse puudumise tõttu ei saa kaebaja pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse, siis peab põhiseaduse §-st 15 tulenevalt olema võimalik vaidlustada registripidaja kui täitevvõimu organi tegevusetust halduskohtus. Halduskohtul on

§ 4lg 1 kohaselt nn kinnipüüdev pädevus kõigis avalik-õiguslikes õigusvaidlustes.

  1. Tartu Maakohtu registriosakond selgitas 15.08.2025 vastuses, et kõik kaebuses välja toodud taotlused äriregistri kannete parandamiseks on registripidajani jõudnud ning neile on vastatud. Fisk Holdings OÜ 05.12.2024 ja 16.01.2025 taotlustele vastati vastavalt 06.12.2024 määrusega Ä10088969/M10 ja 07.02.2025 määrusega Ä10088969/M
  2. Määrused saadeti äriühingu registrikaardile kantud e-posti aadressile ja ka juhatuse liikme eesti.ee aadressile. Pidamisala OÜ 16.01.2025 ja 17.02.2025 taotlustele vastati vastavalt 31.01.2025 määrusega Ä50268381/M1 ja 17.02.2025 määrusega Ä50268381/M
  3. Määrused saadeti äriühingu registrikaardile kantud e-posti aadressile ja ka juhatuse liikme eesti.ee aadressile. Taotlused olid samasisulised ja registripidaja on jätnud need kõik rahuldamata, juhtides lahendites korduvalt tähelepanu, et osanik peab valima uue juhatuse ja esitama kandeavalduse. 2

(4)3-25-527 Äriregistri kanded ei ole ebaõiged. Osanik või osaniku esindaja ei saa jätta äriühingut juhatuseta. Juhatuse liikme puudumisel või muutumisel peab osanik vastu võtma otsuse juhatuse muutmiseks ning esitama registripidajale vastava kandeavalduse ning tasuma ka kande eest riigilõivu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

  1. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on kaebaja jätkuvalt kantud äriregistrisse nii Fisk Holdings OÜ kui ka Pidamisala OÜ juhatuse ainsa liikmena. Fisk Holdings OÜ ainuosanikuks oli kuni 06.11.2024 kaebaja ja alates 06.11.2024 on ainuosanikuks Pidamisala OÜ. Pidamisala OÜ ainuosanikuks on alates äriühingu asutamisest 05.11.2024 olnud kaebaja. Teabesüsteemist nähtub lisaks registripidaja 15.08.2025 vastuses viidatud 06.12.2024, 31.01.2025, 07.02.2025 ja 17.02.2025 määruste tegemine. Kaebaja väitel on tema eesmärk saavutada Fisk Holdings OÜ ja Pidamisala OÜ juhatuse kohta äriregistrisse tehtud kannete muutmine selliselt, et kaebaja ei oleks enam nimetatud äriühingute juhatuse liikmeks, kuid registripidajale esitatud korduvatele taotlustele vaatamata ei ole tema soovitud kandeid tehtud.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuses tõstatatud küsimuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid kannete parandamine tuleb lahendada registrimenetluses (vt ka Riigikohtu 20.11.2013 määrus nr 3-2-1-125-13, p-d 16–20) ning olemuselt on tegemist tsiviilasjaga (ÄRS § 4 lg 1; TsMS § 9 lg 1). Olenemata sellest, et äriregistri pidamine võiks olla lahendatud ka viisil, et kannete tegemisele ja parandamisele kohaldub haldusmenetluse seadus ning sellest tekkinud vaidlused lahendatakse halduskohtus (vrd majandustegevuse register), on äriregistri menetlusele TsMS-i registriasjade sätete kohaldamine olnud seadusandja teadlikuks valikuks (nt Riigikohtu 02.10.2018 otsus nr 2-1710423, p 35). Kaebaja ei saa tugineda

§ 4

lg-st 1 tulenevale halduskohtu nn kinnipüüdvale pädevusele, sest tegemist ei ole olukorraga, kus teistsugust menetluskorda ei ole seadusega ette nähtud.

§ 4

lg 1 ei võimalda tuletada halduskohtu pädevust kaebust lahendada ka olukorras, kus kaebaja hinnangul on registrikannete tegemist ja parandamist käsitlev normistik puudustega ning ei taga kaebaja põhiõiguste tõhusat kaitset. TsMS-s ettenähtud kaebevõimaluste väidetava piiratuse korral tuleb kaebajal tõstatada see probleem tsiviilkohtus (nt taotledes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist), mitte pöörduda selle asemel kaebusega halduskohtusse. 8. Väidetavalt halduskohtusse pöördumise tinginud probleem näib praegusel juhul seejuures olevat üksnes kunstlikult tekitatud ning kaebaja on jätnud avaldamata, et registripidaja on tema taotlused tegelikult lahendanud. Seejuures ei saaks asjakohane olla argument, et kaebaja ei ole Fisk Holdings OÜ ega Pidamisala OÜ juhatuse liige, kuivõrd Pidamisala OÜ ainuosanikuna on tema pädevuses mh juhatuse valimine (ÄS § 168 lg 1 p 4) ja tal on õigus teha otsuseid juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes (ÄS § 168 lg 2). Registripidaja selgituse kohaselt on kaebaja taotluste kohta tehtud määrused toimetatud kätte nii Fisk Holdings OÜ-le ja Pidamisala OÜ-le nende registrikaartidel märgitud e-posti aadressidel kui ka mõlema äriühingu registris märgitud juhatuse liikme (s.o kaebaja) aadressile isikukood@eesti.ee. Kui kaebaja ei olnud registripidaja määrustega nõus, siis saanuks ta neid vaidlustada TsMS § 599 lg-s 1 ettenähtud korras. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks proovinud eelnimetatud määrusi vaidlustada. 3

(4)3-25-527
  1. Eelneva põhjal jääb V.P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.05.2025 määrus muutmata.
  2. Kaebaja on tasunud ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuna haldusasjas esitatavalt määruskaebuselt

§ 104

lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu ei nõuta, siis tuleb tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

11.

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.