KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-1373 Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming ja X ma

§ 1lg 2 määratlusele.

Võlgnik on ilma vastusoorituseta võõrandanud talle kuulunud vara, sealhulgas Alaku kinnistu, sõidukid ning Rector OÜ ja Rector Group OÜ osalused, mille koguväärtus võinuks oluliselt vähendada tema kohustusi. See viitab võimalikule varade sihilikule kõrvalejuhtimisele võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks. Sellest tulenevalt esinevad alused FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaldamiseks, mille kohaselt kohus võib jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, sh vara raiskamise teel. Võlgnik katab jätkuvalt kolmandatele isikutele võõrandatud Alaku kinnistu kulusid, mis viitab võimalikule näiliku tehingu olemasolule. Lisaks on võlgnikule kuulunud sõidukid ja tulu nüüd äriühingu valduses, kusjuures äriühingu juhatuse liige on võlgniku elukaaslane või ühise lapse ema. See viitab, et vara on jätkuvalt võlgniku tegeliku kontrolli all, mis võib vastata KarS § 384 lg 1 tähenduses pankroti põhjustamisele. Lisaks sätestab FIMS § 45 lg 3 p 1, et menetluse võib algatamata jätta, kui võlgnik on süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalases kuriteos, maksupettuses, rahapesus, kelmuses või muudes asjakohastes kuritegudes. Arvestades, et võlgniku suhtes on 02.03.2022 Soome Vabariigis tehtud süüdimõistev lahend maksupettuses, võib sellest kujuneda täiendav alus menetluse algatamata jätmiseks. Veelgi enam, FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei saa võlgnik nimetatud kohustustest menetluse raames vabaneda. Arvestades, et võlgniku suhtes oli maksupettuses süüdimõistetav otsus tehtud 02.03.2022, võib see olla võimalikuks põhjuseks varade sihilikule ümberpaigutamisele juba toona. Tagasivõitmise võimalused vajavad täiendavat analüüsi nii õigusliku kui ka majandusliku otstarbekuse seisukohast. Kohtumääruse põhjendused 4. Kohus tutvunud usaldusisiku aruande ja täiendavate seisukohtadega, menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning avaldaja, võlgniku ja usaldusisiku ära kuulanud, leiab, et võlgniku suhtes on välja kujunenud pankroti olukord. 5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1lg 2 kohaselt on 3

§ 31

lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad, asjas esitatud täiendavad tõendid) on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Kohus märgib, et võlgnik vastates võlausaldaja avaldusele leidis ka ise, et tulenevalt üldise majandusliku olukorra halvenemisest ning võlgniku muudest kohustustest, sh ülalpidamiskohustus mitme alaealise lapse suhtes, ei ole võlgnik suutnud rahalist kohustust täita. Võlgnik avaldas, et tal puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks. Samas sedastas võlgnik, et käesoleval hetkel ei ole lõplikult teada, mis ulatuses on võimalik võlausaldaja nõue rahuldada. Kohtu hinnangul on asjas tuvastatud, et võlgniku kohustuste kogumaht võib väheneda Luminor Bank AS-i kui

1. järjekorra hüpoteegipidaja nõude võrra. Samas on selge, et X nõuet, mida tagas
2. järjekorra hüpoteek, ei ole võimalik täies ulatuses katta enampakkumise tulemina saadud vahenditest. Isegi juhul, kui Luminor Bank AS-i nõue ja X osaline nõue kõrvale jätta, on ilmne, et võlgniku sissetulek ei ole piisav, et lähitulevikus oma kohustusi täita. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku eeldatavad kohustused kokku 273 764,60 eurot, millele võivad lisanduda Soome kohtuotsusega väljamõistetud kahju hüvitamise nõue summas 68 313,40 eurot (solidaarne kohustus), samuti viivised ja täitemenetluse kulud. Võlgnikul puudub registervara ning tema sissetulek on viimase kuue kuu jooksul kõikunud vahemikus 1 000–3 400 eurot. Võlgniku poolt usaldusisikule antud seletuse kohaselt tegutseb ta XXXs, kuid tema töö seisneb peamiselt kahes aspektis: esiteks rendib Rector OÜ XXXle tööriistu ja autosid, mida võlgnik vastavalt vajadusele kohale toimetab; teiseks aitab ta kohapeal objektide juhtimisel, mõõtmiste ja mahuarvutuste tegemisel ning hinnapakkumiste koostamisel. Tasu sõltub tehtud töö mahust, kuid hetkel aktiivseid objekte ei ole. Luminor konto väljavõtte kohaselt tegi XXX võlgnikule viimati palgamakse 29.05.
3. XXX juhatusse võlgnik ei kuulu. Võlgnikul on konto LHV Pank AS-is, mille saldo oli 162,96 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on neli last. Võlgnikul lasub igakuine ülalpidamiskohustus summas 624 eurot. Võlgniku igakuised hädavajalikud väljaminekud on ca 2340 eurot. Võlgniku täiendavad selgitused ja tõendid kohtu hinnangul usaldusisiku poolt tuvastatud asjaolusid ümber ei lükka. Võlgnik on täiendavalt selgitanud, et 10.02.2025 esitatud seisukohas tõi ta välja, et ta ei ole seni suutnud täita notariaalsest kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust Xle ja tal puuduvad rahalised vahendid. Eelnev tähendabki seda, et tal puuduvad rahalised vahendid kuna Alaku kinnistut ei ole õnnestunud seni võõrandada. Samas tõi võlgnik ka välja, et käimas on täitemenetlused (sh korteriomandite võõrandamine) ning temale ei ole hetkel teada, mis ulatuses on täitemenetluste tulemusel võimalik X nõue rahuldada. Samale asjale viitas võlgnik ka kohtueelselt näiteks oma 17.10.2024 vastuses X nõudekirjale. Võlgnik on esitanud täiendavalt teabe selle kohta, et xxx, Rakvere korteri enampakkumine õnnestus hinnaga 55 000 eurot (45 244.45 eurot Luminor BankAS, 2 562 eurot täitekulude katteks, 7 193.55 Andrei Krek nõuete katteks). X nõue oli liidetud kohtutäitur Andrei Krek kaudu, seega X nõude katteks sai minna kuni 7 193.55 eurot. xxx, Tallinn enampakkumine õnnestus hinnaga 131 000 eurot (tulem jagamata ja raha kohtutäituri kontol, kuna enampakkumise õnnestumise järel algatati mingit liiki kohtumenetlus ja menetlused peatati). Ent kohtutäitur täpsustas täiendavale päringule vastates, et enampakkumise õnnestumise kuupäeva seisuga Luminori nõudega seotult tuleb arvestada 81 657.62 eurot, selle menetlusega seotud täitekulud 2 964.60 eurot ning ülejäänud raha teisele järjekoha nõude rahuldamisele. Seega X nõude katteks saab minna kuni 46 377.78 eurot. Ka on 4

§ 31lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja.

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 6. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 86

lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku

§ 86lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andma vanne.

7.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

1. Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks.
2. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või 5

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2). 13.

Tulenevalt

§ 33

lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti

§ 44

lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 14. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse usaldusisiku tasu pankrotivarast.

§ 11

lg 2 kohaselt deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Usaldusisik on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 14 tund, tunnitasuga 130 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisik palub tema tasuks määrata 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot ning maksta see deposiidi arvelt. Tasu kuulub väljamõistmisele Business Law Firm OÜ-le, registrikood 11308575, EE481010220061434016 SEB Pank AS-s. 7