Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada; 2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 41) vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe; 5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. 5. Käesoleval juhul ei ole kohus poolte kompromissi kinnitanud, seega tuleb menetlus lõpetada kohtu hinnangul
lg 1 kohaselt, mis sätestab, et hageja võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja ja kostja on kohtule esitanud ühise taotluse menetluse lõpetamiseks, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. 6. Vastavalt
7.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lõigetest 3-5 tuleneb, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pooled on kohtule teatanud, et on sõlminud kompromissi, ning palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud hüvitatavate menetluskulude nimekirja, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 8.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 9.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesoleval juhul on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 420 eurot. 10.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale seoses hagist loobumisega pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.