Obsah (7)

§ 468§ 407§ 163§ 174§ 138§ 484§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Moonika Tähtväli 13.11.20

§ 468lg 1 p 2).

1. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 2 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kostja ja xxx AS vahel on sõlmitud 29.06.2021 järelmaksuleping nr xx seadme Apple MacBook Pro 13 M1 256 GB hall ostmiseks, mille netohind on 1359 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 24% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot. xxx AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 01.03.
2. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamisega 07.03.
3. Kostja on tasunud esialgsele võlausaldajale 5 eurot, seega on kostjal tasumata põhiosa summas 1034,72 eurot (1039.72-5.00). Intress on kostjal tasumata summas 67,97 eurot. Kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 50 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.04.2022 kuni hagi esitamiseni 20.11.2024 määras 24% aastas ja summas 642,34 eurot. Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist alates 21.11.2024 kuni põhinõude summas täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. 22.11.2024 jättis kohus hagi puuduste tõttu käiguta, mh selgitas kohus hagejale, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt. 13.12.2024 selgitas hageja, et kostja maksevõimet hinnati kostja taotluse ja maksehäireregistri ja Creditinfo Delphiskoori põhjal. Hageja esitas ka nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu järgi 1359 eurot, kostja on kokku tasunud 441,42 eurot, seega on kostjal muutunud sissenõutavaks 937,48 eurot (1378,90-441,42). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.02.2025 selgitas kohus veelkord hagejale, miks kohus leiab, et kostja suhtes rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. 3 20.02.2025 seisukohas märgib hageja, et on enda 12.12.2024 puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega hageja ei nõustu siis, hageja palub alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja sissenõutavaks põhiosa summas 937,48 ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 23.01.2025 Ametlikes Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet üksnes taotluses toodud andmete ja maksehäireregistrite päringute põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja märgitud registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 937,48 eurot (1378,90-441,42) ja alates 21.04.2022 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.11.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 361,22 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja mõista alates 14.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 163

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (68% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 68% ulatuses ja hageja kanda 32% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

4 Hageja põhjendatud menetluskuluks on

§ 138

lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot ja

§ 484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund ilma käibemaksuta, kokku summas 507 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma käibemaksuta. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 160 eurot (ilma km). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 350+20+160 eurot, so 530 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 68% ehk summa 360,40 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt

§ 177

lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik