2-25-14138/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2025, Paide Tsiviilasja number 2-25-14138 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi J. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1838,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479 Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: J. H., isikukood XXX Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi J. H. vastu osaliselt.

2.Välja mõista J. H.-lt (H., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 709,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.01.2025 kuni 01.12.2025 eest kokku 99,49 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt (709,25 eurot) lepingu järgses määras 16% aastas alates 02.12.2025 kuni põhivõla (709,25 eurot) tasumiseni.

3.Välja mõista J. H.-lt (H., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingutest XXX ja XXX tulenev põhivõlgnevus 201,85 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.05.2023 kuni 01.12.2025 eest summas 59,38 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (201,85 eurot) tasumiseni.

4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 218,33 euro, intressi 55,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 265,50 euro ja sissenõudmiskulude 70 euro osas.

5.Jätta menetluskulud 67,19% ulatuses kostja kanda ja 32,81% ulatuses hageja kanda.

6.Mõista J. H.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 534,16 eurot.

2-25-14138 7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja otsuse tegemise alus 1. Hageja esitas kohtule 28.08.2025 hagiavalduse J. H. vastu AS Inbank Finance ja kostja vahel 01.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr. XXX, 10.12.2022 sõlmitud Indivy “Maksa osade kaupa” makseviisi lepingust nr XXX ja XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1129,43 euro, intressi 50,55 euro, sissenõudmiskulude 100 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 389,20 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 17.09.2025 hagi täpsustuse.  01.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr. XXX alusel sai kostja soetada kauba järelmaksuga summas 1279 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 18,10% aastas, intressimäär 16% aastas ja viivis 16% aastas. Kostjal tuli laen tagastada 36 osamaksega hiljemalt 15.01.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 351,42 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 927,58 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 13. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni ülesütlemiseni 25.05.2023 kokku summas 50,55 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 927,58 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.08.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 16% aastas summas 335,45 eurot.  10.12.2022 sõlmitud Indivy “Maksa osade kaupa” makseviisi lepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 138,95 eurot ja sai kauba eest tasuda kuue võrdse osamaksega hiljemalt 10.05.2023. Tegemist on makseviisiga Slice. Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kuueks kuiseks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 46,32 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 92,63 eurot. Lepingu 2 2-25-14138  alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 92,63 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.08.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas 24,67 eurot.

10.12.2022 sõlmitud Indivy “Maksa osade kaupa” makseviisi lepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 218,45 eurot ja sai kauba eest tasuda kuue võrdse osamaksega hiljemalt 10.05.2023. Tegemist on makseviisiga Slice. Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kuueks kuiseks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 109,23 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 109,22 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 109,22 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.08.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas 29,08 eurot.

Kuna kostja lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles võlausaldaja lepingud 25.05.2023 üles ning loovutas 29.05.2023 nõuded hagejale. Hagejal taotleb võla sissenõudmiskulude väljamõistmist pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust kokku 100 eurot.

Hageja esitas 17.09.2025 menetlusdokumendiga nõuete ümberarvestuse 01.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr. XXX osas juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Hageja märgib, et kostja on järelmaksulepingu nr.

XXX alusel teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kogusummas 569,75 eurot.

Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 709,25 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.05.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 19. osamaksest, s.o 15.08.2023 osamaksest kuni graafiku lõppemiseni, s.o 15.01.2025 summas 709,25 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ning viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.01.2025. a kuni hagiavalduse esitamiseni 28.08.2025 lepingujärgses viivisemääras 16% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 709,25 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 29.08.2025 lepingujärgses viivisemääras 16% aastas.

2.18.09.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega selgitas kohus, et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus asja lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. Kohus toimetas hagimaterjalid, puuduste kõrvaldamise ja kohtumääruse kostjale kätte e-postiga 07.11.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 21.11.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 3 2-25-14138 405 lõikele 1. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

5.Kohus tuvastas, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 01.01.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1279 eurot (dtl 19-22). Leping on mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud 01.01.2022. Kuivõrd kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kauba kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei ole kaupa kätte saanud. Lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda kauba eest vastavalt maksegraafikutele. Hagiavalduse kohaselt kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 351,42 eurot. Seega on hageja järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevuse nõue 927,58.

Kohus tuvastas, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 10.12.2022 Slice makseviisi lepingud nr XXX (dtl 16), mille alusel sai kostja kauba maksumusega 138,95. Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldas kostjal jagada ostukorvi mitmeks osamakseks ilma lisatasudeta. Kuivõrd kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kauba kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei ole kaupa kätte saanud. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 46,32 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 92,63 eurot.

Kohus tuvastas, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 10.12.2022 Slice makseviisi lepingud nr XXX (dtl 17), mille alusel sai kostja kauba maksumusega 218,45. Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldas kostjal jagada ostukorvi mitmeks osamakseks ilma lisatasudeta. Kuivõrd kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kauba kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei ole kaupa kätte saanud. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 109,23 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 109,22 eurot.

6.Nõuete üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostja postiaadressile (dtl 34). Krediidiandja loovutas nõuded hagejale 29.05.2025.

7.Inbank Finance AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute nr XXX ja XXX puhul on tegemist faktooringulepinguga VÕS § 256 lg 1 tähenduses ning tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes, kuna Inbank Finance AS osutas teenust, millega võimaldati füüsilisest isikust kostjal sõlmida intressidega järelmaksuleping ostu sooritamiseks Sportland Eesti AS-ilt.

Kuivõrd Inbank Finance AS ja kostja vahel sõlmitud Slice makseviisi lepingute puhul ei ole kokku lepitud intressi tasumise kohustust, ei kohaldu lepingule tarbijakrediidi sätted.

Slice makseviisi lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevuse nõue 92,63 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Slice makseviisi lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevuse nõue 109,22 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8.Hageja nõuab kostjalt Slice makseviisi lepingute XXX ja XXX alusel viivist põhivõlalt (kokku 201,85 eurot) alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.05.2023 seadusjärgses viivisemääras kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega. Kohus määrab viivised kindlaks kuni otsuse tegemiseni (s.o 01.12.2025) kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina.

Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel Slice makseviisi lepingute XXX ja XXX eest välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o 4 2-25-14138 01.12.2025 kokku 59,08 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kuni põhivõla (201,85 eurot) tasumiseni.

9.Hageja esitab lepingute XXX ja XXX sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 60 eurot (30 eurot lepingu kohta). Hagejal märgib, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113 2 lõikes 2 sätestatut ning Indivy makseviisi hinnakirjast tulenevalt. VÕS § 113² lg 2 näol ei ole tegemist iseseisva nõudenormiga, vaid võla sissenõudmiskulude hüvitamise võimaluses peavad pooled olema kokku leppinud. Hageja tõendab kulude tekkimist kostjale edastatud kirjadega ning väljavõttega hageja tööprogrammist. Lepingute hinnakirja järgi (dtl 77) oli krediidiandjal õigus küsida osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletuse eest 5 eurot. Sissenõudmiskulud pärast lepingu lõppemist kogusummas 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot.

Lepingu XXX sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine:

-20.07.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot

-07.08.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot

-21.08.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot

-muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Lepingu XXX sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine:

-20.07.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot

-07.08.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot

-21.08.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot

-muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Hageja soovib saada sissenõudmiskulusid kuue kirja edastamise ja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest. Hinnakirjast tulenevalt on hagejal õigus küsida tasu iga kirja saatmise eest 5 eurot. Tulenevalt krediidiandja hinnakirjast ja VÕS § 113 2 lgst 2, leiab kohus, et hageja lepingutest XXX ja XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue tuleb rahuldada osaliselt summas 30 eurot (6x5).

Kohus selgitab, et lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on krediidiandjal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.

10.Järgnevalt analüüsib kohus järelmaksulepingust nr XXX tulenevat nõuet, hinnates esmalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Vaidlust ei ole, et AS Inbank Finance ja kostja vahel 01.01.2022 sõlmitud (allkirjastatud digitaalselt 01.01.2022) järelmaksulepingu nr. XXX puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega (VÕS § 402 lg

1).

11.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Järelmaksulepingu nr XXX krediidi kulukuse määraks oli 18,10% aastas. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 24.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% aastas (kolmekordne määr 60,27%). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole 5 2-25-14138 teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2)tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust 6 2-25-14138 iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403⁴ lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403⁴ lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

13.Hageja on seisukohal, et lepingu XXX sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimise eelselt on kontroll teostatud laenutaotluses esitatud andmete, maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliametist nähtuvate andmete alusel. Hageja esitas Maksu- ja Tolliameti kuvatõmmise millest nähtub, et kostja sissetulekuks oli 507,39 eurot kuus (dtl 7). Kohus selgitab, et hagis esitatud kuvatõmmisest ei nähtu, kelle kohta ja millal päring tehtud on. Kostja on laenutaotluses (dtl 35) märkinud enda sissetulekuks 2500 eurot ja kohustusteks 450 eurot. Maksehäirete kontrolli osas on esitatud Taus.ee väljavõte, mis on tehtud 28.08.2025 ehk enne hagi kohtusse esitamist. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja maksehäireid.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on 7 2-25-14138 laenuandjal. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja sissetulekuid ja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

14.Hageja on ümberarvestused esitanud 17.09.2025 menetlusdokumendis, mis on ühtlasi ka kostjale kätte toimetatud. Kostja soetas lepingu XXX alusel kauba maksumusega 1279 eurot ning on teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kogusummas 569,75 eurot (dtl 80-84). Kostja kohustus laenu tagastama 36 osamaksega, viimane osamakse tuli teha 15.01.2025 (dtl 19). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.05.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Maksegraafiku järgne viimase osamakse tähtpäev on saabunud. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 19. osamaksest 15.08.2023. Kuna kohus leidis, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlgnevus 709,25 eurot (1279-569,75).

15.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlgnevuselt 709,25 eurot alates maksegraafiku lõppemisele järgnevast päevast s.o alates 16.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 28.08.2025 lepingujärgses viivisemääras s.o 16,00% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 709,25 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 29.08.2025 lepingujärgses viivisemääras 16,00% aastas. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Lepingu nr. XXX kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 16% aastas, 0,04% päevas (dtl 19).

Kohus määrab viivised kindlaks kuni otsuse tegemiseni (s.o 01.12.2025) kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingust XXX tuleneva viivise kostjal hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 709,25 eurot alates 16.01.2025 kuni 01.12.2025 kokku 99,49 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt lepingu järgses määras 16% aastas alates 02.12.2025 kuni põhivõla (709,25 eurot) tasumiseni.

16.Hageja märgib, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid 40 eurot pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 113 2 lg 2 sätestatust ja lepingu XXX tingimuste punktist 8. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud ning leping lõppes tähtpäeva s.o 15.01.2025 saabumisega, ei ole hagejal õigust nõuda sissenõudmiskulude tasu VÕS § 113 2 lg 2 alusel ning kohus jätab nõude rahuldamata.

17.Ümberarvestuse kohaselt hageja intressi nõuet esitanud ei ole. Seega jätab kohus hageja intressinõude summas 50,55 eurot rahuldamata.

18.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja 8 2-25-14138 kasuks välja põhivõlgnevuse 911,10 eurot (92,63+109,22+709,25), sissenõudmiskulu 30 eurot, lepingute XXX ja XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivis alates 26.05.2023 kuni 01.12.2025 kokku 59,08 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kuni põhivõla (201,85 eurot) tasumiseni, lepingu XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivis alates 16.01.2025 kuni 01.12.2025 kokku 99,49 eurot ning alates 02.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt lepingu järgses määras 16% aastas alates 02.12.2025 kuni põhivõla (709,25 eurot) tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded põhivõlgnevuse 218,33 euro, intressi 55,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 265,50 euro (335,45 eurot - perioodi 16.01.2025 kuni 28.08.2025 viivis 69,95 eurot) ja sissenõudmiskulude 70 euro osas.

Menetluskulud 19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

20.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagihind on 1838,08 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1235,05 eurot (põhinõue 911,10 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 158,87, edasiulatuv viivis 135,08 eurot) ehk 67,19%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 67,19% ulatuses kostja kandja ja 32,81% ulatuses hageja kanda.

21.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (4 h x 169 = 676 eurot). Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindaja tasu koosneb: alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik.

Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale.

Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 4*120=480 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 315 eurot.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 795 eurot (315+480).

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 534,16 eurot (67,19% 795-st).

22.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 9 2-25-14138 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

23.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

24.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 10

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.