KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 16. detsember 2025 2-24-1161 Tsiviilasja

§ 187

lg 4 teine lause koosmõjus esimese lausega näeb ette, et osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Tsiviilasjas on hagi esitanud osaühingu pankrotihaldur Martin Krupp, seega on hagi esitanud õige isik. Hageja on oma nõude õigesti kvalifitseerinud

§ 187

lg 2 järgi, milles sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (

§ 187lg 1, Ts

ÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (

§ 1873 lg 2 teine lause).

Äriühing peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja kahju äriühingule on tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel võimalik tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt RKTKo 3-2-1197-13, p 14). Pooled ei vaidle, et kostja oli äriühingu juhatuse liige. Hageja tugineb hagis juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele ning sellega äriühingule kahju tekitamisele.

§ 187lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Ts

ÜS § 35 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on juhatuse liikme kohustus ning samas ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu (

§ 187lg 2 teine lause).

Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt RKTKo 3-2-1-129-15, p 17; ka 3-2-1-54-17, p 13.3). Maakohus nõustus hagejaga, et äriühingu arvelduskontodelt sularaha väljavõtmine ning selle tagastamata jätmine, jättes seejuures sularahatehingud dokumenteerimata, saab olla käsitatav juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Ükski sarnases olukorras olev isik ei saaks ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus on ühingu parimates huvides. Hageja väidete kohaselt on kostja võtnud äriühingu kontodelt välja sularaha 198 565 eurot, millest 90 235 eurot äriühingu AS LHV Pank arvelduskontolt; 37 405 eurot äriühingu AS Luminor Bank arvelduskontolt ja 70 925 eurot äriühingu AS SEB Pank arvelduskontolt. Kostja väidab, et hageja LHV kontolt on raha välja võetud vähem, 90 235 euro asemel 90 055 eurot. Maakohus tuvastas hagi lisaks 4 oleva LHV Panga sularaha välja võtmiste väljavõtte ning hageja

1. detsembri
2. a seisukoha lisaks 1 oleva arvestuse alusel, et hageja on arvutanud LHV Panga kontolt välja võetud sularaha kogusumma korrektselt – summad kattuvad mõlemas dokumendis ning lõppsumma on 90 235 eurot. Teistelt kontodelt hageja toodud summas sularaha väljavõtmisele kostja vastu ei vaielnud. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja on võtnud äriühingu kontodelt välja sularaha kokku 198 565 eurot. Kostja väidab, et on tagastanud hageja LHV Panga arveldusarvele sularaha sissemaksega 23 280 eurot, hageja Luminor Banki arveldusarvele 4660 eurot, 92 315 eurot hageja SEB Panga arveldusarvele EE221010220284258228 ja 21 190 eurot hageja SEB Panga arveldusarvele EE
3. Kokku väidab kostja, et ta on tagastanud sularaha 141 445 euro ulatuses ning on esitanud arvestused kostja vastuses. Hageja ei vaidlustanud, et kostja on tagastanud LHV Panga arveldusarvele sularaha 23 280 eurot, Luminor Banki arveldusarvele raha tagastamist ei vaidlusta hageja 1985 euro ulatuses ning 15 940 eurot SEB Panga arveldusarvele EE
4. Seega hageja ei vaidlusta, et kostja on maksnud äriühingule kokku tagasi 41 205 eurot, millega seoses hageja vähendas nõuet. Hageja toetub asjaolule, et ülejäänud sularaha sissemaksed on tehtud mitte 4 kostja, vaid teise isiku poolt ning arveldusarvele nr EE221010220284258228 tehtud sissemaksed ei leidnud kasutamist äriühingu huvides, vaid kanti edasi teisele äriühingule. Maakohus nõustus kostjaga, et juhatuse liige ei pea sularaha sissemakseid (sh tagasimakseid) äriühingu kontole tegema tingimata isiklikult. Kostja on selgitanud, et kandeid äriühingu arvelduskontodele tegi lisaks kostjale ka äriühingu raamatupidaja Jana Järv. Kostja esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et J. Järv oli äriühingu raamatupidaja
5. oktoobrist 2019 kuni
6. juulini 2020, alates
7. augustist 2020 on ta osutanud äriühingule raamatupidamisteenust äriühingu Lipsula Disain OÜ kaudu. Seega oli tegemist äriühingu rahaasjade korraldamisel kasutatava isikuga ning ei ole tavapäratu, et selline isik korraldab ka sularahamakseid äriühingu kontole. Kohtul ei ole võimalik tsiviilasjas esitatud tõendite ja väidete pinnalt teha tõsikindlalt järeldust, et äriühingul saab olla vara puudujääk ulatuses, milles sularaha sissemaksed arvelduskontodele on toimunud, kuid milles neid on teinud teine isik. Ei ole välistatud, et sellistel asjaoludel kahju tekkimine saab olla võimalik, kuid käesoleval juhul ei ole see tõendatud. Maakohus nõustus iseenesest hagejaga, et kõik sularahatehingud peavad olema dokumenteeritud ning nende dokumenteerimata jätmisel ei ole võimalik teha kindlaks, missugustel põhjustel sularaha välja võeti ning missuguste tehingute tulemusena saadud raha arveldusarvele kanti. Selleks peaksid olema olemas kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. Kui need puuduvad, on kindlasti tegemist juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Hageja kohustus on tõendada lisaks rikkumisele ka kahju ja põhjuslik seos. Kuivõrd raha on liigitunnustega asi, siis asjakohase dokumentatsioonita on kohtul võimatu jõuda järeldusele, et kontole sisse makstud sularaha ei kujutanud endast kostja välja võetud sularaha tagastamist. Järelikult ei saa antud asjaoludel kohus lugeda kahtlusteta tõendatuks ka seda, et äriühingule oleks (kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega) tekkinud ulatuses, milles sularahamaksed äriühingu kontodele on teinud muu isik. Maakohus luges tuvastatuks, et äriühingu arvelduskontodele on tehtud sularaha sissemakseid kokku 141 445 euro ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas äriühingu AS SEB Pank arvelduskontole nr EE221010220284258228 sisestatud sularaha (92 315 eurot) saab hageja kahjunõudest maha arvestada. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, mille kohaselt need summad ei saa olla käsitatavad kostja poolt võlgnikule tagastatud summadena seetõttu, et sularaha on võlgniku kontole sisestanud J. Järv. Ainuüksi äriühingu raamatupidaja ning Koduküpsis OÜ juhatuse liikme sama perekonnanimi ei tõenda, et tegemist on seotud isikutega. Hagis on hageja nõudnud üksnes sularaha väljavõtmise ning selle tagastamata jätmisega (raha omastamisega) tekitatud kahju. Koduküpsis OÜ-le tehtud makseid puudutavad hageja esitatud asjaolud täiendavad maakohtu hinnangul seega hagi aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke väiteid TsMS § 376 lg 4 p 1 mõistes. Kui leiab tuvastamist, et maksed Koduküpsis OÜ-le 89 648 euro ulatuses poole aasta jooksul on toimunud alusdokumentideta (lepingud, arved vms) ning õigusliku aluseta, saab lugeda kostja juhatuse liikmena ka selles osas oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunuks. Hageja peab tõendama nõude rahuldamiseks kostja rikkumise – Koduküpsis OÜ-le alusetute ülekannete tegemise või selle võimaldamise kostja poolt. Konkreetsete tehingute alusdokumente ei ole pankrotihaldurile üle antud, piisab sellest, et pankrotihaldur toetub alusdokumentide puudumise asjaolule. Negatiivset asjaolu (dokumentide puudumist) ei saa hageja tõendada. Pooled esitasid kohtule andmed, missugused raamatupidamisdokumendid on 5 kostja pankrotihaldurile üle andnud. Nende seas ei ole Koduküpsis OÜ-ga tehtud tehinguid puudutavaid dokumente. Seega on hageja väide dokumentide puudumise kohta usutav ning piisavalt põhistatud. Kostja väidab, et ei saa aru, mil viisil puutub haginõudesse Koduküpsis OÜ, kuid ei ole ühtki hageja väidet ümber lükanud, sh arvestust äriühingu arvelduskontolt Koduküpsis OÜ-le üle kantud raha kohta. Ka ei ole kostja tehtud tehingute tagamaid selgitanud ega esitanud tõendeid, et ta selles osas oleks käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ning teinud tehinguid äriühingu parimates huvides. Seega puudus kostjal tehingutele selgitus ning on alust järeldada, et juhatuse liige on oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust mh rikkunud sellega, et on võimaldanud äriühingust raha suunamise Koduküpsis OÜ-sse ilma vajaliku alusdokumentatsioonita. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja juhatuse liikmena pidi olema sellistest tehingutest teadlik. Maakohus leidis, et hageja kahjunõuet vähendavana saab AS SEB Pank arvelduskontole nr EE221010220284258228 sisestatud sularaha käsitleda ulatuses, milles ei ole tehtud kontolt edasimakseid Koduküpsis OÜ-le. Kui kontole on makstud sularaha sisse kokku 92 315 eurot ning sellest 89 648 eurot on poole aasta jooksul kantud õigusliku aluseta edasi Koduküpsis OÜ-le, kuid tehtud on ka mõned maksed Maksu- ja Tolliametile ning äriühingu teistele kontodele (hageja enda selgitus), siis vähendab see hageja nõuet ikkagi 2667 euro võrra (92 315 - 89 648). Kokku tuleb seega lugeda, et kostja ei saa olla hagejale kahju tekitanud ulatuses, milles äriühingu LHV Panga arveldusarvele on makstud sularaha 23 280 eurot, Luminor Banki arveldusarvele 4660 eurot, äriühingu SEB arveldusarvele nr EE761010220277400229 on makstud sularaha 21 190 eurot ning äriühingu SEB Panga arveldusarvele nr EE221010220284258228 on makstud sularaha 2667 eurot. Kokku 51 797 eurot. Kostjal tuli nõudest vabanemiseks tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ja esitada kohtule vastavad alusdokumendid. Järelikult saab lugeda tõendatuks, et kostja on põhjustanud äriühingule sularaha väljavõtmiste ja kolmandale isikule (Koduküpsis OÜ) äriühingult tehtud ülekannete ning äriühingu kontodele tehtud sissemaksete vahena varalise puudujäägi 146 768 eurot (arvestatud 198 565 -51 797). Maakohus leidis, et see on käsitletav äriühingu otsese varalise kahjuna ning luges tõendatuks, et äriühingule on tekkinud varaline kahju. Kostja rikkumine juhatuse liikmena seisnes selles, et tema isiklikult võttis selle sularaha välja ning ei tagastanud seda täiel määral äriühingule ei isiklikult ega kolmandate isikute kaudu (nt raamatupidaja teenuseid kasutades). Samuti seisnes hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine selles, et juhatuse liige võimaldas äriühingu SEB Panga arvelduskontolt nr EE221010220284258228 kanda alusdokumentideta üle 89 648 eurot. Maakohus leidis, et kostja ei ole selliselt toimides äriühingu juhatuse liikmena käitunud heas usus ja äriühingu huve silmas pidades ega näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Kostja ei ole ka kummagi etteheite osas tõendanud, et ta oleks käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus leidis, et äriühingule ei oleks eeltoodud ulatuses saanud kahju tekkida, kui kostja oleks oma juhatuse liikme kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumistega. Kohtu eelnevat järeldust ei muuda ka ostu-müügilepingud, mille kostja esitas enne istungit ilma ühegi selgituseta (dtl 869-874). Kostja selgitas istungil, et need tõendavad, et teatud sularaha väljamaksed ettevõtte arvelt on olnud ka tehingu tulemina vajalikud ning et 8400 eurot on arvelduskontodelt välja kantud kostjale tehingute alusel. Hageja palus kohtul jätta tähelepanuta müügi lepingud, millest nähtuvalt oleks justkui kostja müünud äriühingule 6 mingisugust vara ja pankrotivõlgnikul oleks kohustus arvetel märgitud summad kostjale tasuda. Maakohus nõustus hagejaga, et ainuüksi esitatud lepingud ei näita neis märgitud tehingute toimumist. Maakohus nõustus üleantud raamatupidamisdokumente käsitleva e-kirja ja akti põhjal, et pankrotihaldurile ei ole ilmselt üle antud ei neid lepinguid ega nende täitmisega seonduvat dokumentatsiooni. Neid ei ole ei aktis ega kirjas otseselt nimetatud. Ka kohtule ei ole kostja esitanud dokumente, mis tõendaks, et esitatud ostu-müügilepingutes kirjeldatud tehingud ka tegelikult toimusid. Lisaks ei ole kostja selgitanud nende tehingute majanduslikku sisu, näiteks mis tingis vajaduse osta seadmeid oma juhatuse liikmelt. Lisaks tuleb arvestada, et TsÜS § 131 lg 1 teine lause märgib selgelt, et kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Selle eelduse pidanuks kostja nende lepingute puhul selgelt ümber lükkama, tõendades, et tehingut tehes tegutses ta BAKCOS OÜ parimates huvides ning tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. Seda kostja teinud ei ole. Järelikult tuleb lugeda, et kostja on lisaks oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud ka TsÜS § 131 lg 1 teise lause mõistes. Sellise rikkumisega põhjustatud kahju ei ole aga käesoleva hagi esemeks. Küll aga näitab eelolev, et hagis nõutava kahjunõude vähendamine ei ole neile ostu-müügi lepingutele tuginedes põhjendatud. Maakohus arvestas asja lahendamisel muu hulgas hageja väitega, et kostja ei ole pankrotihaldurile üle andnud kassat puudutavaid dokumente. Kassat puudutavateks dokumentideks on kohtule teadaolevalt eelkõige kassa sissetuleku ja väljamineku orderid, mis peaks äriühingu sularahaga toimetamisest andma selge ülevaate. Sellise kohustuse (kassa kohane dokumenteerimine) täitmata jätmise luges kohus eelnevalt kostjale etteheidetavaks juhatuse liikme kohustuseks. Kostja paljasõnalised, umbmäärased ja eksitavad väited kõigi dokumentide üleandmise kohta seda seisukohta ümber ei lükka. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, millest tulenevalt on jõudnud eksliku lahenduseni. Kostja selgitas ja esitas tõendid selle kohta, et kostja ei tekitanud raha väljavõtmisega kahju, kuna pani nimetatud summad äriühingu arveldusarvele tagasi. Kohus asus lahendis seisukohale, et on tõendatud, et kostja on raha tagasi maksnud ning sellega ei ole hagejale kahju tekitatud. Samas jõudis kohus lõppjäreldusena seisukohale, et see ei vabasta kostjat vastutusest, kuna tegelikult on kostjale etteheidetav hoopis väljavõetud raha kolmanda isiku kasuks pööramine. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega. Kohus on asunud otsust tehes sisustama hageja nõuet asjaoludega, millistele hageja ei tuginenud ning milliste osas kohus ei ole kostja seisukohti küsinud. Kohus ei ole kordagi selgitanud, et kohtul on võimalus asuda hagis toodud asjaolusid ise sisustama. Maakohtu otsus on üllatuslik ning kostja ei ole saanud ennast kaitsta, sh esitada vastuväiteid ja tõendeid. Kohtul ei ole hagimenetluses võimalik lahendit tehes sisustada nõuet asjaoludega, millistele hageja oma nõudes ei tugine. Kohus saab tuvastada rikkumise ja kahju vahel põhjuslikku seost vaid asjaoludel, millistele hageja on konkreetselt tuginenud. Kohus on tuginenud otsuses korduvalt Koduküpsis OÜ-ga tehtud tehingutele ja sisustanud nende tehingutega kostja väidetava hoolsuskohustuse rikkumise. Hageja ei ole aga sellist seost menetluses avaldanud. Kostja esitas taotluse kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama hageja raamatupidamisdokumendid, millised kostja pankrotihaldurile üle on andnud. Kohus ei 7 rahuldanud taotlust. Kohus rikkus rahuldamata jättes menetlusõigust. Seda eriti olukorras, kus kohus on asunud hageja eest sisustama kostja väidetavat rikkumist Koduküpsis OÜ-ga tehtud tehingute kaudu. Kohus ei võtnud seisukohta nõude vähendamise küsimuses. Kostja juhtis sellele kohtu tähelepanu
9. jaanuari
10. a seisukohas. Kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja on nimetatud osas nõudest loobunud või võtnud selle tagasi. Kohus lähtus menetluskulusid jaotades ebaõigesti hageja vähendatud nõude suurusest. Hageja esitas 198 565 euro suuruse nõude ning vähendas nõuet kostja esitatud tõendite tõttu 157 360 eurole, s.o 41 205 euro võrra. Menetluskulud peaksid proportsionaalselt nõude vähendamise ulatusega jääma hageja kanda. Nimetatud ulatuses oli tegemist alusetu nõudega ja menetluskulude väljamõistmine kostjalt on ebaõiglane.
11. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja esitatud seisukohtadest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et maakohus oleks otsust tehes õigust valesti kohaldanud või menetlusõiguse norme rikkunud. Seega puuduvad alused apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. See, et hagejal ei olnud hagiavaldust esitades teada kõik asjas olulist tähendust omavad asjaolud ning et hageja on menetluse kestel oma nõuet täiendanud, põhinõude summat vähendanud ja esitanud uusi asjas olulist tähendust omavaid asjaolusid ja tõendeid, ei tähenda, et kohus ei võiks neid asjaolusid ja tõendeid otsust tehes arvesse võtta. Hageja ei nõustu, et ta ei ole esitanud menetluses seost kostja hoolsuskohustuse rikkumise ja Koduküpsis OÜ-ga tehtud tehingute vahel või nagu poleks kostjal olnud võimalust nimetatud asjaolude osas seisukohta esitada. Hageja ei tuginenud sellele küll hagiavalduses, aga on vastava seisukoha ja seda kinnitavad tõendid edastanud nii teistes menetlusdokumentides kui ka suuliselt kohtuistungil. Kostja väide, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, jättes rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat raamatupidamisdokumentide edastamiseks, on asjakohatu ja tuleb jätta tähelepanuta. Maakohus on teinud otsuse taotluse rahuldamata jätmiseks juba varem, mitte koos lõpliku kohtuotsusega. Seega ei ole taotluse rahuldamata jätmine osa kohtuotsusest, millele saaks apellatsioonkaebust esitada. Maakohus ei ole kostja taotlust rahuldamata jättes rikkunud menetlusõigust. Kostja nõustub maakohtu põhjendustega taotluse rahuldamata jätmisel. Pankrotihaldur ei ole keeldunud kostjale raamatupidamisdokumentide väljastamisest. Kostja seisukohad hageja nõude vähendamise osas on apellatsioonkaebuse seisukohast arusaamatud ja asjakohatud. Hageja on maakohtu menetluses selgelt väljendanud, et nõudesumma vähendamise näol oli tegemist põhinõude vähendamisega. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei ole põhinõude vähendamise näol tegemist hagi muutmisega. Kohus on menetluskulusid jaotades pidanud õigesti põhinõude suuruseks 157 360 eurot. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi vastuväidet maakohtu sisulistele järeldusele ega vastuväiteid õigusnormide kohaldamisele või õiguslikule analüüsile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus 8 jäävad kostja kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
13. Hageja pankrotihaldur nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja tekitas äriühingule äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Hageja väitel rikkus kostja äriühingu juhatuse liikme kohustusi sellega, et ta võttis äriühingu arvelduskontodelt välja sularaha ning jättis raha äriühingule tagastamata. Lisaks leidis hageja, et äriühingu kontolt on Koduküpsis OÜ-le makstud 89 648 eurot, pankrotihaldurile ei ole esitatud vastavate maksete aluseks olevaid arveid, lepinguid ega ka teisi alusdokumente. Kostja on seisukohal, et äriühingule ei ole kahju tekkinud, kuna kostja on välja võetud sularaha kandnud äriühingu arveldusarvele tagasi.

§ 187

lg 2 järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus on õigesti Riigikohtu praktikale tuginedes toonud välja

§ 187

lg-s 2 sätestatud nõude eeldused (otsuse p 7), maakohus on õigesti tuginenud juhatuse liikme hoolsuskohustuse määratlemisel

§ 187

lg-le 1 ning Riigikohtu poolt esile toodud hoolsuskohustuse määratlemise kriteeriumitele (otsuse p 8.1.).

1. Ringkonnakohtus ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et kostja on võtnud äriühingu kontodelt välja sularaha kokku 198 565 eurot. Kostja ei vaidlusta ka seda, et maakohus luges tuvastatuks, et pankrotihaldurile ei ole esitatud andmeid ega dokumente äriühingu kassa ega teiste sularahatehingute kohta. Hageja on terve menetluse kestel toonud esile, et kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud mingisuguseidki selgitusi, tõendeid selle kohta, et miks sellises ulatuses sularaha kostja poolt välja võeti ning milleks seda raha kasutati. Apellatsioonkaebuses viitab kostja küll sellele, et maakohus on jätnud põhjendamatult tema tõendite kogumise taotluse rahuldamata, kuid kostja ei esita apellatsioonkaebuses taotlust tõendite kogumiseks. Ka ei ole apellatsioonkaebusele lisatud ühtegi täiendavat tõendit. Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud maakohtu käsitlus, mille puhul saab asjas esitatu põhjal asuda seisukohale, et äriühingu arvelduskontole sularaha sissemaksed nii kostja kui kolmanda isiku (J. Järva) poolt on automaatselt seotud sularaha väljamaksetega. Riigikohus on mittetulundusühingu puhul selgitanud, et väljavõetud sularaha kasutamist ühingu huvides peab tõendama juhatuse liige. Kui juhatuse liige on mittetulundusühingu arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud mittetulundusühingu vara hoidmise kohustust. Kui juhatuse liige teeb ühingu kontole sularaha sissemakseid, tuleb eeldada, et need maksed on tehtud ühingu majandustegevuse tulemusena ja sisse makstud sularaha on ühingu vara. Ei saa eeldada, et juhatuse liikme tehtud sissemaksed on tehtud juhatuse liikmeks oleva füüsilise isiku poolt nende kohustuste täitmiseks, mis füüsilisel isikul ühingu ees lasuvad. Juhatuse liikmel lasub tõendamiskoormis nii selles, millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontolt sularaha välja võttis, kui ka selles, millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontole raha kandis. Kui kostja kasutas hageja raha isiklikuks tarbeks, siis pidi kostjal olema selleks MTÜS § 27 lg 5 kohaselt üldkoosoleku nõusolek (vt RKTKo 21.04.2021, 2-173478, p 14.2). Ringkonnakohtu hinnangul on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka teiste äriühingute puhul. Väljavõetud sularaha kasutamist äriühingu huvides peab tõendama praegusel juhul kostja (vt RKTKo 10.10.2025, 2-22-3034, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja menetluses 9 tõendanud, et äriühingu arvelduskontolt oleks välja võetud sularaha äriühingu huvides. Kostja ei ole ka tõendanud, millisel õiguslikul alusel on tema poolt äriühingule tehtud sissemaksed. Selline äriühingu raha kasutamine juhatuse liikme poolt nn „võtan ja annan tagasi“ viisil ei ole kooskõlas äriühingu huvidega. Kui juhatuse liige teeb sissemakse äriühingu arvelduskontole, siis tuleb eeldada, et tegemist on äriühingu varaga, mitte juhatuse liikme kohustuse täitmisega seotud rahaga. Kui juhatuse liige on äriühingu arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud vähemalt maakohtu poolt väljamõistetud ulatuses kahju tekkimist. Kuna kostja ei ole näidanud, missugusel õiguslikul alusel on sularaha väljamaksed tehtud, tuleb ilma õigusliku aluseta tehtud makseid lugeda äriühingu kahjuks. See on põhjuslikus seoses kostja käitumisega.
2. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole menetluses tuginenud Koduküpsis OÜ-le makstud 89 648 eurole kui kahjule, mis on äriühingule tekkinud kostja käitumise tulemusena. Hageja on
3. detsembri 2024 menetlusdokumendis toonud esile (dtl 786), et ka kostja esitatud pearaamat ei kajasta võlgniku tegelikku majandusliku seisu. Näiteks ei ole pearaamatus ühtegi kannet äriühingu arvelduskontolt Koduküpsis OÜ-le tehtud tehingute kohta. Pearaamatus ei ole selliste kannete tegemine nagu kontolt nähtub, üldse tuvastatav. Järelikult ei ole pearaamat koostatud korrektselt.
4. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on jätnud korrektselt lahendamata pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamise. Haginõude vähendamine saab menetluslikult olla kas haginõude osaline tagasivõtmine või hagist osaline loobumine, millisel juhul tuleb vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada (vt RKTKo 20.03.2019, 2-14-61508, p 17). Maakohus ei arvestanud menetluskulusid jaotades, et hageja on pärast hagi menetlusse võtmist haginõuet vähendanud. Maakohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hageja vähendatud haginõude rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nõude vähendamine praegusel juhul alust muuta maakohtu määratud menetluskuude jaotust. Hageja vähendas oma nõuet kohe, kui kostja esitas vastavas ulatuses sularaha sissemaksete tegemist kinnitavad tõendid.
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
6. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 868 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja ajakulu oli 5 tundi ja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Seega määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus ja mõistab kostjalt võlgniku kasuks välja 868 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt võlgniku kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10
7. Ringkonnakohus andis
8. juuni
9. a määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2100 eurot tasumisest. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb riigilõiv, mille tasumisest kostja oli vabastatud, mõsta kostjalt TsMS § 190 lg 5 alusel riigituludesse välja. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) 11