) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Bondora AS (hageja) ja V. M. (kostja) sõlmisid 08.03.2024.a. tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja samal päeval krediidisumma 900 eurot. Hageja selgitab, et laenulepingu eritingimustes on leppinud pooled kokku, et laenusumma on 956 eurot, millest on lepingu üldtingimuste p.4.1 ja 8.
lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused 2 Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 04.10.25.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (51,47%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2023.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. 08.03.24 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 51,47%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Hageja selgitas hagiavalduses, et krediiditoimikust alamlehelt Loan Applications and contracts nähtub kostja esitatud laenutaotlus ja hageja tehtud analüüs ning alamlehelt Bank Statement nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõte. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäireregistrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline. Hageja selgitas täiendavalt, et loeb kõik kostja senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse (s.o üksnes ülekantud summa) katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud, lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu). Intressimääraks on hageja arvestanud 0%. Eeltoodust tulenevalt kohus ei kontrolli vastutustundliku laenu andmise põhimõtte järgimist.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot ning 3 õigusabikulud 180 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 245 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot. Hageja menetluskulud: Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel õigusbüroo EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hagejal võtnud aega 1,5h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega ja hagi ei tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1,5 tundi, kokku summas 180 eurot (1,5*120). tulenevalt
Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 445 eurot (245+180+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (445 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.