lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kohaldamisega Prokurör abiprokurör Paul Pikma Süüdistatav F.G, isikukood XXX Kaitsja määratud kaitsja Margus Viira, kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud Kohtuistungi toimumise aeg
2.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja karistust ei pöörata täitmisele kui F.G ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja täidab talle määratud kohustusi. 2.1. Kohus kohustab F.G-d järgima katseajal
F.G peab: 2.1.
2.3.
lg 2 p 5 alusel on F.G kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse tuvastamise korral kohustub F.G jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse puudumise kohta kohustub F.G esitama tõendi kriminaalhooldajale. 2.4.
lg 4 alusel kinnitab kohus F.G võetud vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on F.G poolt alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,6%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes esmase prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras kus F.G poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui 1,3%. 3.
jaanuarist
KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 20.01.2022 kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus F.G süüdimõistmist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.
lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata juhul, kui F.G ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt ta peab: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on F.G
lg 2 p 2 alusel kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel ja F.G nõusolekul kohustatakse F.G-d alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse tuvastamise korral kohustub F.G jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse puudumise kohta kohustub F.G esitama tõendi kriminaalhooldajale.
lg 4 alusel võtab F.G endale vabatahtliku 3 kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on F.G poolt alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,6%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes esmase prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras kus F.G poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui 1,3%. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse F.G-lt riigieelarve tuludesse välja menetluskulu kokku 587,70 eurot, sh kaitsjatasu 97,20 eurot ja sundraha vähendatud ulatuses 490,50 eurot ja võimaldatakse tal tasuda menetluskulud ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 58,77 eurot.
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 6. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetava määratud kaitsja tasu ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Sundraha tuleb vähendada vastavalt kokkuleppes ettenähtule, kuna see on kooskõlas kiirmenetluse reeglitega. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt karistuskokkuleppes esitatule määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulu tasumise ositi 10 kuu jooksul igakuiste osamaksetega alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.