4-24-3318/7

4-24-3318 HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2024.a. Tallinn Väärteoasja number 4-24-3318 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi I.T ’u (ik: XXX) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 28.08.2024.a otsuse peale väärteoasjas nr. 2315,24,005990. RESOLUTSIOON I Jätta kaebuse esitaja I.T ’u taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. II Jätta kaebuse esitaja I.T ’u kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 28.08.2024.a otsuse peale väärteoasjas nr. 2315,24,005990 läbi vaatamata ning tagastada kaebus I.T-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Harju Maakohtule. Asjaolud ja määruse motiivid Harju Maakohtu kohtunik Merle Partsi menetlusse määrati 11.10.2024.a I.T ’u kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 28.08.2024.a otsuse peale väärteoasjas nr. 1 2315,24,005990. Samal kuupäeval nõudis kohus VTMS § 116 lg 1 alusel välja kohtuväliselt menetlejalt väärteotoimiku. 22.10.2024.a edastati kohtuvälise menetleja poolt kohtule väärteoasja toimik paberkandjal. Harju Maakohtule esitatud kaebuses on kokkuvõtlikult märgitud ja taotletud järgmist: 01.08.2022.a andis kaebuse esitaja edukalt viimase liikluseksami ning sel kuupäeval anti talle tegelikult ka juhtimisõigus, kuid dokumentidega tekkinud segaduse pärast väljastati praegune juhiluba alles 06.10.2022.a. Kui antud segadust poleks tekkinud, oleks kahe aasta pikkune esmane juhistaaž vaidlustatud rikkumise ajaks möödunud. Kaebuse esitaja teadis, et 90 km/h piirang on seotud 2 aastase juhistaažiga, kuid kahjuks osutus selles osas kaebuse esitaja teadmine valeks. Enne juhiloa vahetamist sai ta Transpordiametilt kirja, et tema juhiluba tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et politsei on karistusena tema juhtimisõiguse ära võtnud. Kaebuse kohaselt kui lähtuda kaebuse esitaja juhistaažist (rikkumise ajal üle 2 aasta), oleks ta võinud sõita kiirusega 100 km/h, kuid mõistab, et sõitis ka antud kiirusest suurema kiirusega. Täna on kaebuse esitaja olukorras, kus Transpordiamet ei võimalda tal juhiluba vahetada enne 1 aasta ja 4 kuu möödumist ning kaebuse esitaja peab sellist karistust liiga raskeks. Ta mõistab, et on kaebuse esitanud peale ettenähtud tähtaja möödumist, kuid palub kohtul lubada kaebuse esitamist, kuna õigel tähtajal ei olnud tal kahjuks kaebust võimalik esitada, kuna politsei otsus ei olnud temani jõudnud. Väärteoprotokolli märkis ta, et soovib otsust e-posti teel, kuid otsust ei edastatud. Nüüdseks on selgunud, et talle püüti otsust edastada AET-i süsteemi kaudu, kuid sellkohane teade ei olnud kaebuse esitajani jõudnud, vaid läinud rämpsposti. Väärteoprotokolli kohaselt ei olnud otsuse saatmist AET-i kaudu kokku lepitud. Ta eeldas, et kuivõrd otsust pole veel saadetud, on sellega mingid ebaselgused ning sellega tegeletakse. Isegi kui ta oleks otsuse õigeaegselt kätte saanud, ei ole ta kindel, kas ta oleks otsust 4 kuu pärast vaidlustanud, kuid mingit infot selle kohta, et tema juhtimisõigus on ära võetud 1 aastaks ja 4 kuuks, politsei otsusel ei ole, ka ei loe seda välja seadusest. Otsuse kohaselt pidanuks kaebuse esitajal olema võimalik juhiluba taastada pärast järelkoolituse läbimist ning eksamite sooritamist, ehk siis ca 4 kuu ja järelkoolituse ning eksamiteks vajaliku aja möödudes. Kaebuse esitaja palub kohtul esitatud kaebuse vastu võtta ning kui kohus peaks leidma, et kaebuse esitaja karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega ei ole vajalik, saab ta juhiloa vahetada. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, märgib, et esmalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust VTMS §-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt VTMS § 114 lg-le 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. I.T suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks esmalt märgitud 05.08.2024.a. Väärteoprotokolli koopia on I.T allkirja vastu kätte saanud 05.08.2024.a ja seejuures kinnitanud, et ta kinnitab oma andmete õigusust. Samuti on tutvustatud I.T-le tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses, millise ta on allkirjastanud (väärteotoimik lk 1-1 pö). 19.08.2024.a on protokolli parandatud ning otsuse uueks kättesaamise kuupäevaks on märgitud 05.09.2024.a. I.T on antud parandustega ka tutvunud ning seda oma allkirjaga kinnitanud (väärteotoimik lk 1). Seega tuleb järeldada, et I.T oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. 28.08.2024.a on kohtuväline menetleja antud väärteoasjas koostanud I.T suhtes väärteootsuse. Kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 2 05.09.2024.a asemel küll 28.08.2024.a, kuid nimetatud otsuses on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.09.2024.a. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) on vastusena kohtuvälise menetleja pöördumisele vastanud, et sel ajal (28.08.2024.

1. a)ei liikunud kirjad MIS-ist korrektselt välja, tegu oli tehnilise tõrkega. Täiendava vastusena on SMIT edastanud serveri logi, millest nähtuvalt on 05.09.2024.a edastatud kohtuvälise menetleja otsus kaebuse esitaja e-posti aadressile, milline on märgitud ka väärteoprotokollis (xxxx). Asjaoluga, et kohtuvälise menetleja otsus koostati väärteoprotokollis märgitud kuupäevast varem (05.09.2024.a asemel 28.08.2024.
2. a)ning tehnilise tõrke tõttu edastati kaebuse esitajale e-posti teel 05.09.2024.a, ei ole rikutud kaebuse esitaja õigust maakohtule kaebuse esitamiseks 15 päeva jooksul, sest lugedes kaebuse esitamise tähtaega alates 05.09.2024.a, mil isikule otsus edastati, oleks kaebuse esitamise viimane tähtaeg olnud 20.09.2024.a, s.o sama kuupäev, mis on märgitud kohtuvälise menetleja otsuses. Ka on Riigikohus asunud seisukohale, et VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (RKKKo 3-1-1-84-13 p 8.1). I.T esitas oma kaebuse Harju Maakohtule 05.10.2024.a. (kohtutoimik tl 1), s.o hiljem kui 15 päeva jooksul ja kaebus on esitatud pärast kaebetähtaega. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, leiab, et puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus märgib, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1-2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKo 3-1-1-90-10 p 9.2). Käesoleval juhul leidis eelnevalt tuvastamist, et kohtuvälise menetleja otsus edastati kaebuse esitajale e-posti aadressile 05.09.2024.a. Kaebuse esitaja väide, et talle edastati otsus AET-i vahendusel ning see läks rämpsposti, ei ole seega asjakohane. Menetlusalusele isikule oli väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada, mistõttu kaebuses esitatud väide selle kohta, et kaebuse esitaja sai otsusest teada alles Transpordiameti kaudu 24.09.2024.a, on ainetu. Kohus leiab, et ei väärteoasja materjalidest ega esitatud kaebusest ei nähtu põhjusi, mida saaks pidada mõjuvaks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast VTMS § 114 3 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, jätab kohus I.T poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. Repliigina märgib kohus järgmist: kaebuse esitaja märkis kaebuses, et mingit infot selle kohta, et tema juhtimisõigus on ära võetud 1 aastaks ja 4 kuuks politsei otsusel ei ole, ka ei loe seda välja seadusest ning otsuse kohaselt pidanuks kaebuse esitajal olema võimalik juhiluba taastada pärast järelkoolituse läbimist ning eksamite sooritamist, on ainetu. Kohtuvälise menetleja otsuses on paksendatud kirjas märgitud: ,,Tulenevalt Liiklusseaduse § 98 lõikest 1 ja § 106 lõikest 6 Transpordiamet tunnistab mootorsõiduki juhtimisõiguse ja väljastatud esmase juhiloa kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimiseks tuleb läbida järelkoolitus, oodata ära karistuse kustumine ning taotleda uus esmane juhiluba, läbides liiklusteooria- ja sõidueksami“. Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1, § 189-193. Paksendatud kirjas Merle Parts Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4