Väärteoasi 4-24-172 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2024, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš K

§ 266lg 1 järgi.

Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja E.F-i esindaja Carmen Tars. Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse esindaja Kristel Proos. RESOLUTSIOON Jätta E.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 27.12.2023 otsuse peale väärteoasjas nr. 2315,23,007248 tema karistamises

§ 266lg 1 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi käesoleva otsuse p-des 2 määratud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 29.08.
2. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad:
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 27.12.2023 otsusega väärteoasjas 2315,23,007248 karistati E.F-i

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

E.F-ile heidetakse ette, et ta 12.10.2023 09:15 - 12.10.2023 10:45 aadressil Kihnu tn 1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond viibis Tallinna Kihnu Lasteaia ruumides. Isik ei täitnud lasteaia ruumide valdajate: õppeala juhataja X ning direktor Y poolt korduvalt esitatud nõuet lahkuda lasteaia territooriumilt.

1. 11.01.2024 esitas E.F Harju Maakohtule kaebuse leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebuse kohaselt käivad nimetatud lasteaias E.F-i alaealised lapsed A ning B. Laste lasteaia kohatasu arveid maksab E.F.
2. E.F-il on laste emaga Qga, pooleli vaidlus laste hooldusõiguse ja suhtluskorra määramise osas (tsiviilasi 2- 23-8706). Mh on nimetatud tsiviilasjas Harju Maakohus teinud 21.07.2023 esialgse õiguskaitse määruse, mille resolutsiooni punktis 4 reguleeris kohus ajutiselt menetluse ajal E.F-i ja laste suhtluskorra järgmiselt: „E.F-il on õigus kohtuda laste A.ga ja B.ga üks kord nädalas tund aega lastekaitse esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses.
3. Väärteoprotokolli koostamisel 24.11.2023 viitas uurija Harju Maakohtu 21.07.2023 määrusele ning tõlgendas seda selliselt, et E.F-il puudub õigus viibida lasteaias ning näha oma lapsi muul ajal ja kohas, kui on toodud nimetatud määruses. E.F uurija tõlgendusega ei nõustu. Lisaks tühistas Tallinna Ringkonnakohus E.F-i määruskaebuse alusel 26.10.2023 määrusega osaliselt Harju Maakohtu 21.07.2023 määruse, sh viidatud resolutsiooni punkti.
4. E.F esitas 06.12.2023 väärteoprotokollile vastulause, milles selgitas, et ta ei ole toime pannud väärtegu

§ 266lõige 1 mõttes, kuivõrd väärteo koosseisu eeldused on täitmata.

Mh selgitas E.F , et ta ei ole viibinud Tallinna Kihnu Lasteaia territooriumil ebaseaduslikult ning et tal puudus igasugune tahe panna toime

§-s 266 sätestatud süütegu. E.F viibis lasteaia territooriumil selleks, et näha oma lapsi, kuivõrd teise vanemaga peetava perekonnaõigusliku kohtuvaidluse tõttu ei olnud E.F saanud oma lapsi näha. Seejuures ei vasta tõele väide, et lasteaia töötajad 2 palusid E.F-il lasteaia territooriumilt lahkuda, vaid E.F-i siseneda rühma, kus viibisid tema lapsed. ei lubatud

1. Kohtuväline menetleja leidis, et E.F on etteheidetava süüteo toime pannud kavatsetult, kuna E.F avaldas menetlejale, et viibis 12.10.2023 ajavahemikul kella 09:15-10:45 vahel Tallinnas Kihnu tn 1 asuvas Tallinna Kihnu lasteaias, soovides kohtuda enda alaealiste laste A.ga ja B.ga. Eeltoodust järeldas kaebaja, et kohtuvälise menetleja hinnangul oli E.F-i poolt toime pandavaks süüteoks enda lastega kohtumine. E.F on aga oma laste hooldusõiguslik vanem, kellele tuleneb mh seadusest nii õigus kui ka kohustus oma lastega suhelda ning nende üle isikuhooldust teostada.
2. Kaebaja hinnangul jääb kohtuvälise menetleja otsusest ka ebaselgeks, kuidas tõendab E.F-i 06.12.2023 esitatud vastulause E.F-i poolt süüteo toimepanemist. Vastupidi, vastulauses on E.F põhjalikult selgitanud ning tõendanud, et ta ei viibinud lasteaia territooriumil ebaseaduslikult ning et tal puudus igasugune tahtlus panna toime

§ 266lõikes 1 kirjeldatud süütegu.

8. 13.11.2023 määrusega tsiviilasjas 2-23-8706 tühistas Harju Maakohus Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2023 määruse resolutsiooni p 5.3 ning määras esialgse õiguskaitse korras, et E.F-il on õigus kohtuda oma lastega kolmel päeval nädalas võttes lapsed lasteaiast või ema juurest ning viies nad sama päeva õhtul ema juurde tagasi. S.t, et kõigest kuu aega hiljem peale vaidlusalust intsidenti koguni määrati kohtumäärusega, et E.F peab võtma mitmel päeval nädalas lapsed lasteaiast. 9.

§ 266

lõige 1 sätestab, et valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. E.F-i hinnangul ei viibinud ta lasteaia territooriumil ebaseaduslikult. PKS § 116 lõige 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 120 lõige 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. PKS § 124 lõige 1 sätestab, et isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 143 lõige 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. E.F-il on seadusest tulenev õigus ja kohustus teostada oma laste suhtes hooldusõigust ning nendega isiklikult suhelda. Sh on E.F-il õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada, nende järele valvata ning nende igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. E.F viibis lasteaia territooriumil, kuna soovis oma lapsi näha ning veenduda nende heaolus, kuivõrd laste ema ei võimaldanud E.F-il lastega kohtuda ning ei andnud nende kohta informatsiooni. Seega palub kaebaja, et kui kohus leiab, et kaebaja teos puuduvad väärteotunnused siis lõpetada käesolev väärteomenetlus ja tühistada väärteoasja nr 2315,23,007248 otsus. 10. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et E.F-i süüline käitumine

§ 266lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud.

Rikkumine on tõendatud menetluse käigus üle 3 kuulatutud tunnistajate X’i ja Y ütlustega, kes on lastaia töötajad ja kes lähtusid sündmuste päeval 21.07.2023 Harju Maakohtu määrusest. Nimetatud määrusega sätestati, et E.F-il on õigus kohtuda laste A.ga ja B.ga üks kord nädalas tund aega lastekaitse esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses. Vaatamata sellele viibis E.F 12.10.2023 Tallinna Kihnu lasteaias ja soovis näha oma lapsi. Tunnistajad ei lubanud E.F-i laste juurde ning esitasid korduvalt nõude lahkuda lasteaia territooriumilt. Kuna isik ei lahkunud, kutsuti politsei ja alles peale politsei hoiatust kasutada sundi, E.F lahkus. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul tegu toime pandud kavatsetult. E.F-i eesmärk oli eirata nii Harju Maakohtu kui Tallinna Ringkonnakohtu määruseid lastega kohtumise osas ning tõlgendada seda endale sobivalt. E.F-i eesmärgiks oli lasteaia territooriumil viibimine ning sealt mittelahkumine, kuna ta pole saavutanud oma tahtmist. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. E.F-i karistati

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot. Seega on isikut karistatud alla sanktsiooni keskmise määra. E.F-i on varasemalt karistatud erinevate süütegude eest, karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine. Menetlus kohtus ning kohtu järeldused:

1. Kohtus jäi kaebaja ja tema esindaja esitatud kaebuse juurde juba kaebuses toodud asjaolude põhjendustel. Kaebaja esindaja selgitas, et E.F-il puudus igasugune tahtlus süütegu toime panna. Tunnistajate ütlustest selgus, et E.F lasti sisse fonolukuga lukustatud uksest, järelikult ta lasti sisse lasteaia poolt. E.F andis ka kohtueelse uurimise käigus ütlusi, et keegi ei palunud tal lahkuda, tal lihtsalt ei lubatud rühmaruumidesse siseneda, teda takistati rühmaruumi siseneda. Ümberlükkamatult ei ole tõendatud, et talle öeldi, et palun minge minema. Kui politsei ütles, et palun minge minema, siis ta lahkus. Tunnistajate ütlustest selgus see, et E.F oli arvamusel, et tal on õigus viibida lasteaias, seega tal tahtlus puudus. Osapooled tõlgendasid määrust erinevalt, aga see ei tähenda, et E.F peaks väärteokorras selle eest karistama.
2. Kohtuväline menetleja jäi samuti esitatud kirjaliku seisukoha juurde. Ta märkis täiendavalt, et kohtusaalis tunnistajate ütlustele tuginedes saab väita, et E.F sisenes lasteaeda ikkagi kohtu määrust eirates, kasutades selleks muud viisi lastega kohtumiseks, väljaspool määruses toodud aega. Talle anti mitu korda korraldus lahkuda, seda kinnitab ka see, et lasteaed oli sunnitud kutsuma politsei, kes aitaks lahkumisnõuet täita. E.F esindaja on rõhutanud, et määrust on valesti tõlgendatud, kohtuväline menetleja sellega ei nõustu. Kaebajal ei ole võetud õigust lastega kohtuda või suhelda, vaid on paika pandud kohtumisaeg ning antud ajahetkel tuli seda täita määruses märgitud viisil. Väärteoprotokoll on koostatud õigesti, sest sel hetkel kui E.F keeldus lahkumast, kehtis Harju Maakohtu määrus ja sellest määrusest lähtuvalt käituti, seega palub menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.
3. Vaidlust ei ole asjaolus, et E.F viibis 12.10.2023 kell 09:15 - 12.10.2023 10:45 aadressil Kihnu tn 1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakonnas asuva Tallinna Kihnu Lasteaia ruumides. Vaidlus käib selle üle, kas E.F-il oli õigus siseneda lasteaia territooriumile selleks, et näha oma lapsi ajal, kui kehtis Harju Maakohtu 21.07.2023 määrus ning kas ta eiras lastaia töötajate korraldust territooriumilt lahkumiseks. 4
4. Harju Maakohtu 21.07.2023 määrusega nr:2-23-8706 otsustati esialgse õiguskaitse korras peatada kohtumenetluse ajaks vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda Q.le ainuhooldusõigus alaealiste laste A ja B viibimiskoha määramiseks. E.F-il on õigus kohtuda laste A.ga ja B.ga üks kord nädalas tund aega lastekaitse esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses. Iganädalase kohtumise täpse aja määrab Tallinna Perekeskus. Samuti kohustati E.F-i tegema koostööd Tallinna linna lastekaitsetöötajatega ning võtma vastu kõik pakutavad teenused vanemlike oskuste arendamiseks. Määrus kuulus viivitamatult täitmisele.
5. 12.10.2023 kell 09:15 - 12.10.2023, ajal kui E.F viibis Tallinna Kihnu lasteaia territooriumil, nimetatud määrus kehtis.
6. E.F-i esindaja selgitas, et tegemist on alaealiste lastega, kelle üle on E.F-il seadusest tulenev õigus ja kohustus teostada hooldusõigust, s.h õigus ja kohustus nende järele valvata ning nendega suhelda. Eeltoodut ei muuda lasteaia töötajate subjektiivne arvamus ning (ebaõige) tõlgendus kohtumäärusele. Perekonnaõiguslike kohtumenetluse puhul on tavapärane praktika reguleerida menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras lahuselava vanema ja laste vaheline suhtluskord selleks, et laste side lahuselava vanemaga ei katkeks. Esialgse õiguskaitse korras reguleeritud suhtluskorraga tagatakse lahuselavale vanemale minimaalne aeg, millal on temal õigus ning teisel vanemal kohustus lubada lastel lahuselava vanemaga suhelda. Eeltoodu ei tühista aga lahuselava vanema seadusest tulenevat õigust ja kohustust lapsega isiklikult suhelda ega ka hooldusõigust, sh õigust otsustada lapse haridusasutustega seotud küsimusi. Riigikohus on 17.11.2021 otsuses tsiviilasjas 2-169408 (p 13.2) selgitanud, et kohus saab lapse huvides suhtlusõigust piirata üksnes perekonnaseaduse („PKS“) § 143 lg-te 3-5 alusel. Kohtumäärustes, millele tugineb kohtuväline menetleja, ei ole piiratud E.F-i õigust oma lastega suhelda PKS § 135 lõigete 3-5 alusel, vaid on sätestatud E.F-i õigus lastega suhelda. Vastasel juhul oleks tulnud määruse resolutsioon teisiti sõnastada.
7. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Viidatud Riigikohtu lahendis vaidlesid menetlusosalised kassatsiooniastmes selle üle, kas maakohtus toimunud lepitusmenetluse ebaõnnestumise tõttu oli alust tühistada maakohtu
8. jaanuari 2017.a määrusega kehtestatud suhtluskord selliselt, et uut suhtluskorda ei määratud. Kolleegium selgitas, et lepitusmenetluses varasema kohtu määratud suhtluskorra tühistamine ei piira vanema õigust oma lapsega suhelda ning see ei ole ka sobilik meede lapse õiguste kaitseks. Suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust PKS § 143 lg 2 1 alusel lahendades ei saa kohus jätta avaldust rahuldamata ja suhtluskorda määramata. Lepitusmenetluse korraldamisel TsMS § 563 alusel ei saa kohus varasemat suhtluskorda tühistades jätta uut suhtluskorda määramata. Kohus saab lapse huvides suhtlusõigust piirata üksnes PKS § 143 lg-te 3–5 alusel.
9. Käesoleval juhul ei olnud E.F-ilt ära võetud õigust lastega kohtuda või suhelda, vaid oli paika pandud kohtumisajad ning antud ajahetkel tuli seda täita määruses märgitud viisil. Harju Maakohtu määrusega lahendati vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ning kohtul tuli anda hinnang selle kohta, kas avaldaja poolt taotletu tingib kohtu kiireloomulise sekkumise. Esialgse õiguskaitse taotlust lahendades peab kohus arvestama seda, et kohaldatav abinõu koormaks kõiki menetlusosalisi üksnes määral, mida võib pidada lapse huve ja kõiki asjaolusid silmas pidades põhjendatuks, hoidmaks ära lapse heaolu kahjustamist. 5
10. Selliselt asus Harju Maakohus
11. juuli 2023 määruses seisukohale, et esialgse õiguskaitse korras peatatakse kohtumenetluse ajaks vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anti Q.le ainuhooldusõigus alaealiste laste viibimiskoha määramiseks.
12. E.F-il oli õigus kohtuda oma lastega üks kord nädalas tund aega lastekaitse esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses, mille iganädalase kohtumise täpse aja määras Tallinna Perekeskus. Määrus kuulus viivitamatult täitmisele.
13. Seega ei ole kohtu hinnangul vähemalt keskmise lugemisoskuse ja loetust arusaamisega inimesel võimalik Harju Maakohtu määrust tõlgendada mitmeti ja jõuda järeldusele, et kuigi määrusega on paika pandud kord lastega suhtlemiseks, annaks see veel omakorda võimaluse seda omatahtsi laiendada selliselt, et nimetatud määrus ei tühistata lahuselava vanema seadusest tulenevat õigust ja kohustust lapsega isiklikult suhelda ega ka hooldusõigust, sh õigust otsustada lapse haridusasutustega seotud küsimusi.
14. Tunnistaja X andis kohtus ütlusis selle kohta, et on Tallinna Kihnu lasteaia õppealajuhataja. Ta selgitas, et neil on 2023/2024 õppeaastaalgusest korduvalt juhtunud erinevaid asju, mis on seotud E.F-i ja selle perega. Lastead sai Q poolt saadetud e-maili, kus oli määrus, mille kohaselt isa E.F ei tohi suhelda lastega muudes kohtades kui ainult Tallinna Perekeskuses ja lastekaitsetöötaja juuresolekul. 12.10.2023 tuli E.F lasteaeda ning sel päeval rühmas olev personal teavitas tunnistajat telefoni teel, et E.F on ruumis. Kellaaega ei mäleta kuid tunnistaja oli üleval enda kabinetis, tuli alla rühmaruumi -Vikerkaarelaidude rühma, nägi E.F-i ja palus tal rühma ruumist lahkuda, kuna määruse kohaselt ta ei tohi lastega suhelda lasteaias vaid peab olema Perekeskuses ja lastekaitsetöötaja juuresolekul. Ta näitas ka määrust E.F-ile . E.F-i sõnul on lasteaed seda valesti tõlgendanud, määruses ei ole seda kirjas ja neil ei ole õigust paluda tal lahkuda. Siis lubas tunnistaja kutsuda politsei, kui E.F ei ole nõus vabatahtlikult lasteaia territooriumilt lahkuma. E.F ütles, et kutsuge ja lasteaia töötajad kutsusidki. Kui eelmistel kordadel E.F koheselt lahkus politsei saabudes, siis seekord pidi politsei ütlema, et kui ta ei nõustu lahkuma, võivad nad kasutada füüsilist jõudu. Alles siis E.F lahkus. E.F-i enda tõlgendus määrusest oli see, et määruses ei ole kohaldatud lähenemiskeeldu, siis järelikult tal on õigus viibida lastega. Tunnistaja oli ka määruse saades suhelnud lastekaitse töötajaga määruse tõlgendamise osas ja sai aru, et E.F tohib kohtuda oma lastega määruses sätestatud korras ning ta tohib lastega suhelda üksnes Perekeskuses kord nädalas ja lastekaitsetöötaja juuresolekul. Varasemaid kordi, kui E.F-il on palutud lasteaiast lahkuda on olnud veel, vähemalt kolmel korral on lasteaeda kutsutud politsei. Lasteaia töötajate jaoks oli see olukord psühholoogiliselt raske. Lasteaia ülesanne on tagada turvalisust ja eelkõige lähtuda laste heaolust, lasteaial on olemas kodukord. Kodukorra kohaselt lapsevanem tuleb ja viib lapse lasteaiast ja leiab aega õpetajatega suhtlemiseks. See on mõeldud lapsevanematele ja nendele kes tulevad lastele järgi, uksed on kinni, lapsevanem kui ta tuleb lasteaeda, siis ta helistab fonolukku, ütleb kes tuli, õpetaja teeb ukse lahti. Igaüks sinna sisse ei saa. Ei ole tavapärane, et lapsevanem tuleb kui rühmategevused toimuvad ja tahab sellest osa saada. Lapsevanem võib lapse tuua talle sobival ajal. Näiteks kui lapsevanemal tekivad eriolukorrad, mingid trennid, huviringid, mis toimuvad päevasel ajal, see ei ole keelatud, et tuua laps hilisemal ajal. Soovitavalt kella üheksaks, sest siis algab õppetöö. Rühmategevuste ajal on lapsed aias koos 6 õpetajatega mitte lapsevanematega, v.a sõimerühma lapsed, kellel alguses on adaptsiooni periood. 12.10.2023 tekkinud olukord ei olnud keeruline mitte ainult õpetajatele vaid ka lastele. E.F-i lapsed hakkasid nutma ja nad tulid tema juurde ja kuna nad nägid, et isa ei tohi siin viibida, siis muutus kõik emotsionaalselt keeruliseks. Kuidas E.F lasteaeda sisse sai, tunnistaja ei tea, kuid sisse võib saada näiteks selliselt, et kui ühele lapsevanemale tehakse uks fonolukuga lahti, saab tema järel ka keegi teine sisse tulla. Eelnevalt on olnud ka olukord, kus E.F tuli õuealale, kus lapsed mängisid ja lihtsalt võttis füüsiliselt oma lapse õpetaja käest ära.
15. Kohus loeb X ütlused usaldusväärseks. Tunnistaja ütlustest ilmneb selgelt, et 12.10 2023 paluti E.F-il lastaia territooriumilt lahkuda ning jällegi juhindus lasteaia personal sellise korralduse andmisel Haju Maakohtu määrusest, mille kohaselt ei olnud E.F-il õigus oma lapsi ei tuua ega viia lasteaeda ega nendega seal koos ka viibida või kohtuda. Määrusest teadasaamisel oli lasteaia personal selle sisu osas konsulteerinud ka lastekaitse töötajatega. Määruse sisu ei jätnud tõlgendamisruumi ning E.F-il oli kohustus lasteaia territooriumilt lahkuda, mida ta aga vabatahtlikult ei teinud.
16. Tunnistaja Y selgitas, et on Tallinna Kihnu lasteaia direktor. E.F lapsevanem. Tema lapsed peaksid käima Kihnu lasteaias, hetkel on nad lasteaia nimekirjas, aga lasteaias nad ei käi. Miks ei käi, tunnistaja ei tea, kuid kuulujuttude põhjal on isa lapsed ära viinud vastu ema tahet ja lapsed ei käi juba kuu aega lasteaias. 12.10.2023 kutsuti tunnistaja rühmaruumi juurde ette koridori, kuna laste isa oli pääsenud lasteaeda, tal seda õigust ei ole. Tunnistaja palus isal lahkuda lasteaia territooriumilt, lasteaia ruumidest. Lasteaiale oli saadetud kohtumäärus, mille kohaselt oli isal lubatud kohtuda laste heaoluspetsilisti juuresolekul üks korda kuus või kaks korda kuus heaolukeskuses. Lasteaias ta nendega kohtuda ei tohtinud. E.F ütles, et see määrus on kehtetu, ta tahab oma lapsi näha ja keeldus lahkumast. Tunnistajaga liitus õppealajuhataja X ja palus samuti E.F-il lahkuda ning peale keeldumist kutsusid nad politsei. Politsei saabudes näitasid töötajad neile määrust, mille alusel nad palusid E.F-il lahkuda, politsei luges määrust ning palus samuti E.F-il lahkuda. Ka siis E.F keeldus ning politsei kordas oma palvet 3-5 korda. Peale seda, kui politsei lubas kasutada lahkumiseks sundi, hakkas E.F väga aeglaselt liikuma ukse poole. Lasteaeda seisnemiseks on fonoluku süsteem, turvameest ei ole, seega ei saa lasteaed tagada, et kui üks vanem avab ukse, siis keegi teine tema järelt ei tule sisse. Personal küsib, kes on ukse taga ja sellest lähtutakse. Kes tagant järgi tuleb, seda töötajad ei näe. Neid kordi on olnud korduvalt, kus E.F oli näiteks õuealal, tiris lapse õpetaja sülest, on olnud erinevaid situatsioone, kus E.F tuli majja sisse või varitses E.F värava taga ja seda Harju Maakohtu määruse kehtimise ajal ning alati on nendesse juhtumitesse kaasatud politsei. Et määrus oleks üheselt arusaadav, konsulteeris tunnistaja ka haridusameti juristiga.
17. Tunnistaja ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et E.F-ile anti korraldus lasteaia territooriumilt lahkuda, mida ta ei teinud. Tema sealviibimine häiris nii laste kui ka personali õppe- ja töökorraldust. Kohus loeb ka tuvastatuks, et määrust tõlgendati sarnaselt nagu käesoleva kohtukoosseis sellest aru saab – E.F-il oli õigus oma lastega määruse kehtimise ajal suhelda üksnes kord nädalas tund aega lastekaitse esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses. 7
18. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel kuulas kohus üle tunnistaja Si, kes selgitas, et 12.10.2023 oli ta tööl patrullpolitseinikuna ning kell 9:30 said väljakutse lasteaeda Kihnu tn-le. Väljakutse sisuks oli see, et meesterahvas ei soovi lasteaia ruumidest lahkuda, on lasteaias käivate laste isa. Teataja sõnul see ei olnud esmakordne, ta on seal ennegi käinud. Teataja sõnul paluti meesterahval lasteaiast lahkuda, ta ei allunud korraldustele, jäi sinna ruumi. Tunnistaja saabudes võttis neid vastu direktori asetäitja, kes juhatas ruumi, kus see isik oli, kohapeal oli ka direktor ise. Direktor rääkis mis juhtus, selgitas, et mitu korda palus isikul sealt lahkuda, isik ei läinud ära, otsis enda lastega kontakti seal, tahtis rühma minna, tahtis neid näha. Direktor näitas tunnistajale kohtumäärust, kus oli selgelt kirjas kõik need asjaolud ja muu informatsioon, et meesterahvas tohib lastega koos olla ainult kokkuleppel naisega kokkulepitud ajal, niisama ei tohi nende juurde tulla. Tunnistaja koos paarilisega ütles talle, et ta peab sealt lahkuma, 3-4 korda selges eesti keeles. Isik esialgu ei tahtnud ära minna ning küsis vastuseks, miks ta peab ära minema. Tunnistaja selgitas talle, et kuna direktor ei soovi teda sinna, see on kinnine asutus, kinnise juurdepääsuga, ainult teatud isikud saavad sinna, uksel on fonolukk peal, võõrad isikud ei saa siseneda sinna. Seepeale meesterahvas ütles, et ta ei taha, ta tahab oma lapsi näha, et näidake kus on tema lapsed, tahan nendega suhelda. Lõppude lõpuks, kui tunnistaja hoiatas, et kui ta ära ei lähe siis kasutavad sundi vastavalt korrakaitseseadusele, läks mees minema ja rohkem sel päeval sinna tagasi ei läinud. Direktorile ütles tunnistaja ka, et kui ta soovib võib avalduse esitada läbi interneti vabas vormis.
19. Kohus loeb Si ütlused usaldusväärseks. Tal puudub igasugune side kaebaja isikuga ning ta täitis üksnes oma tööülesandeid. Tunnistaja selgitas veenvalt, et lasteaia poolt tuli politseile palve aidata neid E.F-il lasteaia territooriumilt lahkuda, mida politsei ka tegi. Tunnistaja selgitas ka, et talle tutvustati kohtu määrust, mille alusel ei olnud M. Kikasel õigus oma lastega kohtuda lasteaia territooriumil ning sellest määrusest juhindus ka lasteaia personal.
20. Kuigi E.F-i esindaja asus seisukohale, et tunnistajal puuduvad igasugused teadmised Perekonnaseadusest ning ta tõlgendas määrust valesti, ei oma selliste teadmiste puudumine antud juhul mingit tähtsust. Tunnistaja lähtus väljakutsest ning sellest, et ilma lasteaia nõusolekuta viibis E.F lasteaia territooriumil ning tal oli kohustus sealt lahkuda. Kohtul tunnistaja ütlustes alust kahelda ei ole, seda enam, et tema ütlused riimuvad täies mahus ka kohtus ütlusi andnud teiste tunnistajate ütlustega.
21. E.F ise kohtus selgitusi anda ei soovinud. Ta küll ilmus esimesele kohtuistungile ja palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada, kuid järgnevatele kohtuistungitele ta enam ei ilmunud ning tema puudumist ei osanud seletada ka tema esindaja.
22. E.F on menetluse käigus andnud 12.10.2023 ütlused, mille kohaselt läks ta Kihnu lasteaeda selleks, et näha oma lapsi, kuivõrd tema eksabikaasa ning laste ema ei võimalda temal kohtuda nende ühiste lastega. Ta on laste hooldusõiguslik vanem.
23. Lisaks esitas E.F 06.12.2023 vastulause, milles selgitab, et tema alaealised lapsed käivad Tallinna Kihnu Lasteaias ning laste lasteaia kohatasu arveid maksab tema. Lisaks on temal laste emaga Q.ga, pooleli vaidlus laste hooldusõiguse ja suhtluskorra määramise osas (tsiviilasi 2-23-8706). Nimetatud tsiviilasjas on Harju 8 Maakohus teinud 21.07.2023 esialgse resolutsiooni, kus kohus ajutiselt menetluse ajaks määras E.F-i ja laste suhtluskorra järgmiselt: „E.F-il on õigus kohtuda laste A.ga ja B.ga üks kord nädalas tund aega lastekaitse esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses.“ E.F leiab, et uurija on Harju Maakohtu 21.07.2023 määrust tõlgendanud valesti, ehk, et temal puudub õigus viibida lasteaias ning näha oma lapsi muul ajal ja kohas, kui on toodud nimetatud määruses. 26.10.2023 tühistas Tallinna Ringkonnakohus määrusega Harju Maakohtu 21.07.2023 määruse osaliselt, sh resolutsiooni punkti
24. Sellest tulenevalt leidis E.F , et ta ei ole toime pannud väärtegu

§ 266lõige 1 mõttes, kuivõrd väärteo koosseisu eeldused on täitmata.

Tema ei ole viibinud Tallinna Kihnu Lasteaia territooriumil ebaseaduslikult. Nimetatud lasteaias käivad E.F-i alaealised lapsed, kelle üle on E.F-il seadusest tulenev õigus ja kohustus teostada hooldusõigust, s.h õigus ja kohustus nende järele valvata ning nendega suhelda.

1. Kohtu hinnangul ei ole E.F Harju Maakohtu määrust tõlgendanud mitte valesti või kuidagi teistest erinevalt vaid lihtsalt pahatahtlikult. Selge on see, et E.F ja tema eksabikaasa vahel käib tuline laste hooldusõiguse vaidlus. Tunnistajad on ka kinnitanud, et vaidlusalune päev ei olnud esmakordne, kui E.F määrust rikkus ja lasteaia territooriumile ilmus ning alati on vajatud politsei sekkumist tema lahkumiseks.
2. Kaebaja esindaja viide, et väärteoprotokolli ajaks oli Tallinna Ringkonnakohus 26.10.2023 tühistanud kohtumäärusega Harju Maakohtu 21.07.2023 kohtumääruse osaliselt, sh resolutsiooni punkti 4, ei ole asjakohane, kuna E.F-ile heidetakse ette 12.10.2023 toime pandud väärtegu, s.o aeg, mil kehtis Harju Maakohtu määrus.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2023 määrusega tehti uus määrus, millega rahuldati Q
4. juuli
5. a esialgse õiguskaitse taotlus suhtluskorra muutmist puudutavas osas osaliselt ning nähti esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks ette, et E.F-il on õigus kohtuda laste A.ga ja B.ga kaks korda nädalas kaks tundi lastekaitse esindaja või sotsiaaltöötaja juuresolekul selliselt, et kohtumised ei ole järjestikustel päevadel. Kohtumiste aja ja koha määrab Tallinna linn, teatades sellest ette kohtumisele eelneval nädalal ja võttes võimalusel arvesse vanemate eelistusi kohtumiste aja osas.
6. Seega isegi kui laiendada nimetatud määruse kehtimist ka 12.10.2023 lasteaias toimunud sündmustele, et olnud ka siis E.F-il õigust viibida lasteaiaterrioorimil eemärgiga näha oma lapsi. Tallinna Ringkonnakohtu määruse alusel oli E.F-il õigus kohtuda oma alaealiste lastega, kuid seda lastekaitse esindaja või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Kumbagi esindajat aga 12.10.2023 E.F-iga kaasas Tallinna Kihnu Lasteaias ei olnud.
7. E.F-i esindaja selgitas, et kaebaja ei viibinud lasteaia territooriumil ebaseaduslikult, kuna täitis PKS tulenevat vanema kohustust ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). E.F-il on seadusest tulenev õigus ja kohustus teostada oma laste suhtes hooldusõigust ning nendega isiklikult suhelda. Sh on E.F-il õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada, nende järele valvata ning nende igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. E.F viibis lasteaia territooriumil, kuna soovis oma lapsi näha ning veenduda nende heaolus, kuivõrd laste 9 ema ei võimaldanud E.F-il informatsiooni. lastega kohtuda ning ei andnud nende kohta
8. Ajal, mil E.F sisenes vaidlusalusel kuupäeval lasteaeda, viibisid tema lapsed juba seal. Koolieelse lasteasutuse seaduse mõttes on koolieelne lasteasutus koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus ehk teisisõnu on lasteaed lapse mitmekülgse ja järjepideva arengu toetamine kodu ja lasteasutuse koostöös. Seega hetkest, kui lapsevanem annab oma lapse lasteaiatöötajate vastutavale hoiule on tal õigus eeldada, et lasteaias viibitud tundide ajal on tema lapse heaolu igakülgselt tagatud ning vajadus seista lasteaiaruumides ja oma lapse heaolu jälgida ei ole põhjendatud.
9. Koolieelse lasteasutuse seadus § 18 sätestab vanemate õigused ja kohustused, mille kohaselt on vanematel õigus tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides; nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga; saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta. Samuti on vanemad on kohustatud looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses; kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.
10. Ühtegi nimetatud õigustest ja kohustustest E.F sel päeval ei teostanud. Ta saabus lasteaia territooriumile ajal, kui tal oli õigus oma lastega suhelda üksnes kohtumääruses märgitud viisil ja saabus sinna ajal, kui rühmategevused olid käivitumas, s.t tema saabumine takistas ka õppe- ja päevakava järgmist.
11. Ekslik on ka esindaja väide, et E.F-ile heidetakse ette lasteaia territooriumil viibimist. Väärteo kirjelduse kohaselt E.F viibis 12.10.2023 09:15 - 12.10.2023 10:45 Tallinna Kihnu Lasteaia ruumides. Etteheidetav tegu seisneb selles, et E.F ei täitnud lasteaia ruumide valdajate: õppeala juhataja X ning direktor Y poolt korduvalt esitatud nõuet lahkuda lasteaia territooriumilt pannes toime

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

41.

§ § 266 sätestab omavoliline sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise. Viimast E.F-ile ette heidetaksegi. Kaitstav õigushüve ei ole siiski mitte üksnes avalik kord. Sellega kaitstakse eelkõige isikute õigust privaatsusele (PS § 26) ja kodu puutumatusele. Samas on antud koosseis mõeldud ka avaliku korra kaitsmisele, sellega tagab seadusandja karistusõiguslike abinõudega valduse kaitse ja väldib tõeliste või oletatavate õiguste maksmapanekut omakohtu korras.

1. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seaduse § 92 lg 1 koostab lasteasutuse kodukorra direktor ja esitab selle kinnitamiseks lasteasutuse hoolekogule. Kodukord on lastele, vanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik.
2. Tallinna Kihnu Lasteaia kodukorra ehk HEA TAVA (kinnitatud Tallinna Kihnu Lasteaed hoolekogu protokoll 09 aprill 2019 a) p 4.
3. sätestab, et last lasteaeda toov ja sealt viiv vanem on veendunud selles, et sulgeb enda järel värava ja lukustab selle ülemise riiviga, et tagada laste turvalisus õuealal. Lapsevanemale ei ole lubatud kasutada lapse lasteaeda toomiseks ning lasteaiast viimiseks personali parklat ja majandushoovi. Lapsevanemale on lasteaia poolt väljastatud parkimiskaardid igaks õppeaastaks. P 4.
4. kohaselt on võõraste isikute omavoliline pääs lasteasutuse 10 ruumidesse on takistatud. Lapsele lasteaeda järgi tulev vanem on veendunud, et temaga koos ei sisene lasteaeda võõras isik.
5. Seega puudub ka vaidlus puudub selles, et tegemist lasteaiaga ning selle valdajaks Tallinna Kihnu Lasteaed. Lasteaia territoorium on aiaga piiratud. 45.

§ 266

redaktsioon hõlmab ka hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega maa-alalt lahkumise nõude täitmata jätmise. Lahkumise nõude on õigustatud esitama iga valdaja, hoolimata nt kaasvaldajate teistsugusest seisukohast. Ei ole oluline, mil viisil lahkumise nõuet väljendatakse (suuliselt, kirjalikult või konkludentsete tegudega), see peab olema vaid selgelt väljendatud ja adressaadile üheselt mõistetav. Lahkumise nõude all tuleb mõelda ka olukorda, kui isikule saab muul viisil selgeks, et tema viibimine teatud kohas ei ole kooskõlas selle valdaja tahtega.

1. Kohus loeb kogutud tõenditega tuvastataks, et E.F , eirates Harju Maakohtu 21.07.2023 määrust, sisenes valdaja teadmata Tallinna Kihnu lasteaia ruumidesse. Lasteaja töötajad, teades nimetatud määruse olemasolust, palusid E.F-il korduvalt ruumidest lahkuda, kuid viimane ei allunud korraldustele, mistõttu tuli töötajatel kutsuda politsei. Lahkumisnõude andmine on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega, millised kohus luges usaldusväärseteks. Tunnistajate ütluste kohaselt palusid nad E.F-il lasteaia territooriumilt korduvalt lahkuda, viidates sel hetkel kehtivale Harju Maakohtu 21.07.2023 kohtumäärusele asjas nr 2-23-
2. Kuna see ei õnnestunud, kutsuti politsei ning kui politsei saabus, anti selge korraldus lahkumiseks ning hoiatati selle mitte täitmisel sundi kasutada. Siis alles nõustus E.F lasteaia territooriumilt lahkuma. Kohus loeb tuvastatuks, et lasteaia töötajate ehk hoone valdaja korraldustele lahkuda lasteaia hoonest ja territooriumilt E.F ei allunud. 47.

§ 266

lg 1sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest. 48.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Lahkumise nõude täitmata jätmine on ehtne tegevusetusdelikt. Objektiivse koosseisu moodustab valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et E.F pani teo toime kavatsetult, s.t isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. tahtlusega

1. Kohus loeb tuvastatuks, et E.F mitte ei tõlgendanud Harju Maakohtu määrust kuidagi teisti kui kõik ülejäänud, vaid ta lihtsalt ignoreeris seda. Ta läks täiesti teadlikult 12.10.2023 Tallinna Kihnu lasteaeda teades, et määruse kohaselt on tal õigus lastega kohtuda üksnes üks kord nädalas Tallinna Perekeskuses lastekaitse esindaja juuresolekul. Samuti teadis ta, et lasteaia töötajad paluvad tal koheselt lahkuda. Tunnistajate ütlustest ilmnes, et tegemist ei olnud esimese sellise korraga määruse kehtivuse ajal. Ja alati on talle antud korraldus lahkuda, mida E.F on ignoreerinud ning vaja on olnud kutsuda politsei.
2. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et E.F-i poolt

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema 11 tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 51. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 52.

§ 266

lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Käesolevalt on kohtuväline menetleja E.F-ile määranud karistuseks

§ 266lg 1 järgi põhikaristusena rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

1. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja on hinnanud, et karistust kergendad ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus nõustub sellega. Kohtu hinnangul on määratud karistus kooskõlas E.F-i süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 27.12.2023 otsuse E.F-i karistamises

§ 266

lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 eurot muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Määratud rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 1; § 133-135. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12