) § 69 lg-s 3 sätestatut ning väärtegu on kvalifitseeritud
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A.M. tegi 29.09.2025 otsuse, millega määras Vladislav Kichenkovile
Otsusest nähtuvalt menetlusalune isik ega tema kaitsja vastulauset või muid tõendeid ei esitanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on pannud toime temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad (VTMS §-de 29 ja 30 mõistes). Väärteo toimepanemine on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tunnistaja Vadim Baikov ütluste (ülekuulamise protokoll 30.08.2025), tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki ja menetlusaluse isiku ütlustega (ülekuulamise protokoll 30.08.2025). Kohtuväline menetleja leidis, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Kohtuväline menetleja toob otsuses välja, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud väärtegu. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli menetlusalusel isikul 2/8 suur. Menetlusalune isik on oma ütlustes märkinud, et soovib osaleda sotsiaalprogrammis „Korralik juht“ ehk „KOJU“, kuid kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusalune isik sotsiaalprogrammi „KOJU“ kandidaat, kuna menetlusalust isikut karistati 09.05.2025 KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga (rahatrahv on tasutud). Seega kohtuvälisel menetlejal puudub kindel veendumus, et menetlusalune isik ei pane sotsiaalprogrammi läbimise või kohustuse täitmise ajal uut süütegu, mis on üks kohustuslikest tingimustest programmi edukaks läbimiseks. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks määrata sellise rikkumise eest karistuseks rahatrahvi. Kohtuväline menetleja selgitab menetlusalusele isikule, et menetlusalusele isikule säilitatakse mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid kui isik edaspidiselt jätkab liiklusrikkumiste toimepanemisega, siis kohaldatakse tema suhtes rangemat karistuse liiki (juhtimisõiguse äravõtmine/arest). Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 02.10.2025 Viru Maakohtule kaebuse menetlusalune isik Vladislav Kichenkov, kes palub kohtul kõik väärteoasjaga seonduvad materjalid üle vaadata ning vahetada temale määratud karistuse liiki ja määra. Menetlusalune isik palub üle vaadata karistusregistri väljavõte, millest selgub, et tal ei ole juhtimisõiguse omamise ajal (5-aastat) olnud seoses mootorsõiduki juhtimisega ühtegi rikkumist. 09.05.2025 otsusega määratud rahatrahv on tal tasutud ning antud rikkumise põhjuseks oli alkoholi tarvitamine avalikus kohas, mis ei olnud menetlusaluse isiku hinnangul tõendatud (võttis süü omaks). Rahatrahvi maksmine on menetlusalusele isikule kahe lapse ja alimentide maksmise tõttu kahjuks võimatu ning kahjuks puudub tal ka antud momendil ametlik töö, mistõttu puuduvad võimalused rahatrahvi tasumiseks. 03.11.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasja raames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo
lg 2 järgi ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud (VTMS § 29 mõistes) ning selles osas puudub ka vaidlus. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises üldmenetluse raames antud ütlustes. Vaidlus käib üksnes karistuse määramise osas, mille osas annab kohtuväline menetleja oma seisukoha. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse määramise (karistuse vähendamise) osas rahuldamisele ei kuulu. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuses esitatud argumentide juurde ning palub kohtul neid arvestada kohtuotsuse tegemisel. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks lisada järgmist. Kohtuväline menetleja toob lisaks välja, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumine suurendas ohtu ka sel põhjusel, et rikkumine oli toime pandud linnas hommikusel ajal, kui liiklustihedus on aktiivne, liikumas on vähekaitstud liiklejad - jalakäijad. Vastavalt riigikohtu lahendile nr 3-1-1-26-03 p 5 olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et üldohtlike väärtegude, milleks on muu hulgas sõiduki juhtimine alkoholipiirmära ületavas seisundis, kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Otsuse vastuvõtmisel kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 alusel arvestati, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd. Kohtuvälise menetleja seisukohast väärteomenetluse käigus karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõistes tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 110 trahviühikut, s.o 880 eurot, s.o tunduvalt vähem, kui sanktsiooni keskmine määr (mis on 150 trahviühikut või 1200 eurot). Antud 3/8 karistuse määr on vastavuses nii karistuse määramise põhimõtetega, kui ka teo raskusega ning isiku süüga, määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et tal puudub võimalus rahatrahvi tasumiseks (tal on kaks last ja ta maksab elatist), on kohtuvälise menetleja hinnangul asjakohatu. Menetlusalusel isikul on sõiduki juhtimisõigus, mistõttu on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta (säilitades sellega rahalised vahendid). Kõikidest kaebuses loetletud negatiivsetest asjaoludest oli isik enne väärteo toimepanemist teadlik. Lähtudes eeltoodust jääb kohtuväline menetleja oma otsuse juurde ning juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 1 palub kohtul jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Vladislav Kichenkovile ette seda, et ta juhtis 30.08.2025 kella 08.58 paiku Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas Muru tn 1 mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 näeb ette vastutuse teo eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Vladislav Kichenkovi poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis kinnitavad järgmised tõendid: - Vladislav Kichenkovi alkoholijoobe suurust tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARKB-0021 mõõtetulemus, millest nähtuvalt 30.08.2025 kell 09.10-09.14 teostati Vladislav Kichenkovil mõõtmine ning mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,26 mg/l väljahingatavas õhus (lõplik lugem 0,31 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l). 4/8 - Menetlusalune isik Vladislav Kichenkov tunnistas rikkumise toime panemist, andes väärteo kohta ütlusi, et jõi 29.08.2025 umbes kell 21.30 sõbra juures alkoholi (viina 150 ml) ning istus kell 08.30 rooli ja sõitis Sillamäe suunas. Patrull peatas ta umbes kell 08.58 Muru tn 1, Jõhvi linn ning mõõtis alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Selgus, et ta oli purjus. Avaldab lisaks, et soovib programmi „KOJU“, sest tal ei ole alkoholiga seotud rikkumisi. - Rikkumise toimepanemist menetlusaluse isiku poolt otsuses märgitud asjaoludel tõendab lisaks tunnistaja V. B., kes selgitas ülekuulamisel, et 30.08.2025 patrullteenistuses olles peatati sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr xxx, sest sõidukijuht kasutas sõidu ajal mobiiltelefoni. Juhile tehti indikaatorvahendiga AlcoQuant nr A433057 test kell 08.58, mille tulemiks tuli 0,39 mg/l kohta. Juhiks osutus Vladislav Kichenkov ning juht toimetati Jõhvi jaoskonda. Juhil kontrolliti tõendusliku alkomeetriga autojuhi alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus (kell 09.10 tehti tõendusliku alkomeetri test ning lõppnäiduks tuli 0,31 mg/l kohtalaiendmääramatust arvestamata). Kõike eelnevat arvesse võttes on tuvastatav, et menetlusalune isik Vladislav Kichenkov juhtis 30.08.2025 kella 08.58 paiku mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Sellise tegevusega rikkus Vladislav Kichenkov
lg 3 nõudeid ning täitis
Kohus leiab, et subjektiivses mõttes on menetlusalune isik Vladislav Kichenkov antud väärteo toime pannud kaudse tahtlusega. Ta tarvitas enda sõnul eelmise päeva õhtul kella 21.30 paiku 150 ml viina ning rooli istus juba hommikul kell 08.30. Seega pidas Vladislav Kichenkov kohe hommikul sõidukit juhtima asudes võimalikuks, et tema organismis on alkoholi. Isik möönis süüteokoosseisule asjaolu saabumist ehk soostus sellega, et ta juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, mil isiku organismis on alkoholi. Sellele osutab isiku vaba otsustus alustada sõitmist mootorsõidukiga, vaatamata õhtusele alkoholi tarvitamiseke. Isiku tahtlusega ei pea olema hõivatud alkoholisisalduse määr organismis. Eeltoodud põhjustel on täidetud ka
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Vladislav Kichenkovi poolt toime pandud tegu vastab
lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks kohtu arvates ei esine. KARISTUS Kaebusest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik nõus temale määratud karistusega ning palub kohtul muuta karistuse liiki või karistuse määra. Täpsemalt nähtub väärteoasja materjalidest, et Vladislav Kichenkov on palunud kohtuvälises menetluses, et kohtuväline menetleja võimaldaks tal hoopiski läbida programmi „KOJU“. KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 5/8 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7).
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega loetleb
lg 2 kolm karistusliiki, millest kohtuväline menetleja on otsustanud määrata menetlusalusele isikule karistuseks kõige leebema, s.o rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on Vladislav Kichenkovile määranud
S § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 1 trahviühik, on
Seega määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse, mis on väiksem kui sanktsiooni keskmine määr. Esmalt mõjutab Vladislav Kichenkovi süü suurust alkoholijoobe määr. Kohtuväline menetleja on lahendis karistuse määramise all märkinud, et alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli menetlusalusel isikul suur. Kohus selgitab, et alkoholijoobe määra osas on seadusandja arvestanud juba sanktsiooni vahemike kehtestamisel (alkoholisisalduse 0,10–0,24 mg/l puhul näeb
lg 1 ette tunduvalt leebema karistuse kui nt
lg 2 alkoholisisalduse 0,25–0,74 mg/l puhul), mistõttu karistust kohaldav menetleja ei peaks seda enam omakorda rõhutama, eriti kui arvesse võtta, et tegelikult jääb tema joove
lg 2 sätte minimaalse alkoholijoobe lähedale.
lg 2 kohaselt on karistatav kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning menetlusalusel isikul tuvastati alkoholijoove 0,26 mg/l. Seega jääb tema joove nimetatud sätte minimaalse alkoholijoobe lähedale (0,25 mg/l), mis viitab isiku väiksemale süüle. Samas arvestab kohus, et Vladislav Kichenkov pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Tegemist on üheepisoodilise väärteoga, mis on oma iseloomult ohudelikt ehk teoga ei ole kellelegi tekitatud kahju. See vähendab isiku süü suurust. Sellises seisundis mootorsõiduki juht suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning teada on seegi, et alkoholi sellises ulatuses tarbinud inimene ei ole liikluses sõidukijuhina käituma 6/8 adekvaatne kujutades ohtu nii endale kui teistele liiklejatele. Seega asudes mootorsõidukit juhtima alkoholi piirmäära ületavas seisundis asetas juht ohtu nii enda kui ka temaga samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu, samuti vara. Kõike eelkirjeldatut kokkuvõtlikult hinnates, saab isiku süüd pidada kindlasti keskmisest väiksemaks, aga mitte väga väikseks. Menetlusaluse isiku karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning kergendavaks asjaoluks arvestab kohus süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Üldpreventiivse poole pealt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sõiduki juhtimise alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tõsine väärtegu. Kohtuväline menetleja on sealjuures osundanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-26-03 p 5 märgitule, et „olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega“. Küll aga tasub siinkohal silmas pidada, et karistus peab vastama süü suurusele, isikule ja arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti vastama KarS § 56 näidatud karistamise eesmärkidele. Kohus märgib, et individualiseeritud karistus kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Ühtki karistust ei mõista kohus poliitilistel motiividel ( kuigi tsiteeritud lahendi kontekstis võib karistuspoliitika põhimõtetest nii aru saada). Isegi kui mootorsõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimine on tõsine väärtegu ning muutunud Eesti õigusruumis sageli toimepandavaks väärteoks, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ja isikule, ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohtule esitatud kaebuses märgib menetlusalune isik, et juhtimisõigust on ta omanud juba viis aastat ning sel perioodil ei ole teda liiklusalaste süütegude eest karistatud. Kohus tuvastas, et karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut vaid ühel korral väärteokorras karistatud – Vladislav Kichenkovi karistati 09.05.2025 väärteokorras KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (09.05.2025 avaliku korra rikkumine) rahatrahviga ning rahatrahv tasuti 01.07.2025. Seega kinnitab 11.09.2025 koostatud karistusregistri väljatrükk kohtule, et Vladislav Kichenkovi ei ole varasemalt samalaadsete ehk liiklusalaste süütegude eest karistatud. Viimane võimaldab kohtul omakorda jõuda järeldusele, et kuni käesoleva rikkumiseni on isiku käitumine liikluses olnud korrektne. Hinnates menetlusaluse isiku teo raskust
lg 2 järgi (keskmisest määrast väiksem süü), arvestades lisaks karistust kergendava asjaolu esinemist (tunnistab süüd) ja raskendavate asjaolude puudumist ning isiku varasema eeskujuliku käitumise tõttu liikluses on aga kohtu hinnangul menetlusalust isikut võimalik mõjutada tunduvalt väiksema karistusega kui seda on pidanud vajalikuks kohtuväline menetleja. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus karistuse määra osas tühistada ja teha selles osas uus otsus. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada menetlusalust isikut rahatrahviga tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o rahatrahviga 50 trahviühikut summas 400 eurot. Kohus leiab, et ka keskmisest määrast tunduvalt väiksem rahatrahv 7/8 on menetlusalusele isikule piisavalt mõjuv karistus ning antud karistus on ühtlasi proportsionaalne isiku süü suurusega ning arvestab sealhulgas eri- ja üldpreventiiseid kaalutlusi. Seonduvalt kaebuse esitaja sooviga osaleda sotsiaalprogrammis „Korralik juht“ ehk „KOJU“ märgib kohus järgmist. VTMS § 30 lg 1 p 3 näeb tõesti ette võimaluse väärteomenetlus lõpetada, kui menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Küll aga tuleb kohtul nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et käesolevalt ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku rikkumisele reageerida üksnes sotsiaalprogrammi läbimisega. Tõepoolest, menetlusalusel isikul puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised, kuid käesolevalt omab ta siiski kehtivat karistust 09.05.2025 KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Menetlusalune isik ise on kaebuses selgitanud, et 09.05.2025 rikkumise põhjuseks alkoholi tarvitamine avalikus kohas. Kusjuures menetlusalune isik juhib kohtule esitatud kaebuses tähelepanu, et 09.05.2025 rikkumine ei olnud tema hinnangul tõendatud ja ta lihtsalt võttis süü omaks – kohus märgib et jõustunud otsust, mis ei olud edasi kaevatud, kohus siin ei redigeeri ega anna hinnangu isiku väitele, et ta ei olnud teo toimepanija. Ka käesoleva kohtu asja esemeks olev süütegu on seotud alkoholi tarvitamisega. See annab kohtule aluse arvata, et isiku seadusekuulekale käitumisele võib ka edaspidigi mõjutada alkohol. Eeltoodu põhjal on võimalik teha ühtlasi järeldus, et täiesti eeskujulik menetlusalune isik siiski normidest kinni pidamisel olnud ei ole ning küsitavusi võib just sel põhjusel tekitada sotsiaalprogrammi edukas läbimine. Iseenesest varasema karistamine muu rikkumise ees kuidagi eo peaks välistama sotsiaalprogrammile suunamist. Kohtul on kahtlust isiku motivatsioonis sotsiaalprogrammi läbimiseks. Pigem isik soovib vältida karistust ja näeb sotsiaalprogrammis omamoodi asendusmeedet. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et antud juhul puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 3 alusel. Võttes arvesse menetlusaluse isiku selgitusi tema majandusliku olukorra kohta (kaks last, maksab elatist, puudub ametlik töökoht), siis võib ka isegi 400 euro suuruse rahatrahvi ühekorraga tasumine olla menetlusalusele isikule keeruline. Seega peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine kolmele kuule. KOHTU MEETMED Vladislav Kichenkovi kaebus Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.09.2025 otsusele väärteoasjas nr 244025004939 tuleb osaliselt rahuldada ning nimetatud otsus tuleb osaliselt tühistada, s.o Vladislav Kichenkovile liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi mõistetud karistuse määra osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus mõistab Vladislav Kichenkovile
lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut summas 400 eurot ning määrab, et rahatrahv summas 400 eurot tuleb tasuda 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.