Obsah (5)

§ 173§ 174§ 172§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-25-119691 Kohtuasi Menetlusosalised esindajad ja Lügan

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikutele kuulub korteriomand Kiviõli linnas Viru tn 9-xx ja korterelamus on asutatud korteriühistu.

1. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg
2. Puudutatud isikute seadusliku esindaja, Y vastuväiteid on sisutud. Majandamiskulude eest tuleb tasuda esitatud arvete alusel, mitte on suva järgi 100 eurot kuus. Avaldaja on esitanud konto väljavõtte kus nähtub ainult 4 kuu (septemberdetsember 2025) laekumine avaldajale igakuiselt 45, 43 eurot (tasutud P poolt). Avaldusele lisatud tasumata arvetest nähtub, mille ja mis perioodi eest avaldaja tasu nõuab ja makse summa. Eeltoodu alusel on arusaadav kuidas konkreetne kulu on arvestatud ning võlgnevuse kujunemine on arusaadav ja jälgitav. Seega tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista võlgnevus.
3. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud
4. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (

§ 174lg 2). 2

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses solidaarselt puudutatud isikute kanda. 7. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 386 eurot, sh. tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 310 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulud 6 eurot ja rahvastikuregistrist puudutatud isikute seadusliku esindaja andmete saamiseks tasutud riigilõiv 20 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, sh. avalduse lisade hulka, leiab kohus et avaldaja esindaja õigusabi kulud ja tunnihind on vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel on põhjendatud menetluskulud kokku 386 eurot. 8. Avaldaja lepingulise esindaja taotlusel ja

§ 177lg 1 ja 4 alusel tuleb puudutatud isikutel tasuda viivist menetluskuludelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3