VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-23-3556 teatavaks 18. detsember 2025, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosal

§ 100lg-tes 1 ja 2.

Lapse igakuised vältimatud kulud: Toit 180 eurot; Eluasemekulud 120 eurot; Hügieen 50 eurot; Ravi 100 eurot; Riided 60 eurot; Transpordikulud 50 eurot. Kokku: 560 eurot. Lapse ema saab lapsetoetust 80 eurot alates veebruarist 2023. Hetkel on lapse ema sissetulekuks peretoetus summas 80 eurot lapse kasuks. Keskmised igakuised mõistlikud kulud moodustavad 560 eurot kuus. Kuna osa antud kuludest on kaetud lapsetoetusega 80 eurot, katmata jääk moodustab 480 eurot. Lähtudes võrdsuse põhimõttest, peavad laste vajadused 560 euro ulatuses olema kaetud tema vanemate poolt võrdselt ehk keskmiselt 280 eurot ulatuses. Kuna nõutakse elatist

§ 101

lg 1 alusel arvutatud suuruses, siis hageja leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Hageja ei nõua elatist suuremas suuruses kui seaduses sätestatud, mistõttu ei ole ta kohustatud tõendama oma sissetulekuid ja hageja vajadusi. Hageja leiab, et kostja on kohustatud osutama talle ülalpidamist elatise maksmise teel ning vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on töövõimeline ja tal puuduvad teised ülalpeetavad ehk

§ 101

lg 6, 7 ja

§ 102sätestatud mõjuvad asjaolud miinimumelatise vähendamiseks.

1. Viru Maakohus
2. märtsi
3. a määrusega võttis hagi menetlusse (tl 17-18).
4. Hagi vastuses palub kostja jätta hagi (tl 23-24) . 2

§ 101lg 1.

Lisaks tasus kostja

1. veebruaris 300 eurot selgitusega elatis
2. veebruari eest + juurdemaks
3. jaanuari eest.
4. märtsis tasus kostja hagejale 230 eurot. Kostja pangakonto väljavõte tõendab kostja makseid hagejale ajavahemikul kuni 31.03.
6. a aprillis tasus kostja hagejale 261 eurot. Eelnevates punktides nimetatust tulenevalt hakkas kostja maksma hagejale elatist regulaarselt alates hetkest, mil kostja ei ela lapsega (hagejaga) koos. Kostja täitis kohustusi hageja ees suuremas suuruses kui seda näeb ette

§ 101lg 1. Ts

MS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (3-2-1-37-11, p 14). Kostja enne 24.08.2022 elas koos hagejaga ning alates 2022. a septembrist on tasunud hageja ema pangakontole igakuiselt elatisraha perioodi eest alates 25.08.2022. Elatisvõlgnevus puudub. Hageja ema ei olnud vastu, et kostja tasub elatise tasustamisele järgneva kuu jooksul. Kostja ei teadnud, et elatis tuleb tasuda ettemaksena. 2023. a maist hakkab kostja tasuma elatist ettemaksena. Puudub alus eeldamiseks, et kostja edaspidi ülalpidamise andmise kohustust kohaselt ei täida. Kostja ei vaidle nõutava elatise ulatusele vastu (

§ 101

lg 1 alusel arvutatud summas) ning tasub seda käesoleval ajal regulaarselt igakuiselt. Elatise võlgnevus puudub. Puudub alus arvata, et kostja keelduks edaspidi regulaarselt piisavas ulatuses elatise tasumisest. Seetõttu on alust hagi rahuldamata jätmiseks. 3

§ 100

lg-s 4, ning suuruses, mis on määratletud

§-s 101, mitte oma äranägemise järgi. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta täidab oma kohustust elatise maksmisel ülaltoodud korras ja suuruses. Iga kuu elatisena tasub kostja erinevaid rahasummasid. Seejuures ei täida kostja elatise tasumise ettemakse kohustust. Kohustus pidada

§ 100

lg-s 4 toodud kohustusest kinni tõi Riigikohus ära 09.06.2017 kohtuasjas nr 3-2-1-35-17, vastavalt p.p.. 13.5 sätestades: «13.

1. Hagejad ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles kostjat ei kohustatud tasuma elatist ema kontole just iga kuu
2. päevaks. Kuigi selline kohustus on ette nähtud kompromissis, on täitedokumendiks pärast käesolevas asjas tehtud otsuse jõustumist üksnes see otsus. Seega kohaldub edaspidi

§ 100

lg 4, mille järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Seega, hageja ei nõustu kostja väidetega, et hagi tuleb jätta rahuldamata sel põhjusel, et justkui täidab oma kohustusi lapse ülalpidamisel vabatahtlikult ja ei oma võlgnevust tasutava elatise osas. Kostjale elatise tasumiseks esitatud hagi on suunatud sellele, et hageja täidaks antud kohustust suuruses ja korras, mis on sätestatud perekonnaseaduse vastavates õigusnormides. Hageja ei vaidlusta senini tasutud elatise suurust, mille andmeid tasumise kohta sisalduvad vastusele lisatud tema pangakonto väljavõtted. Hageja toob esile, et nõuab elatise tasumist miinimummääras, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 100 lg-s

1. Hageja jääb haginõuete juurde.
2. Kohus arutas tsiviilasja kohtuistungil
3. detsembril 2025 (tl 61-63). Osapooled jäid oma nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja esindaja vastu ei vaielnud, et alates hagi esitamisest tasub kostja elatist seaduses ettenähtud miinimummääras korralikult, kuid ta ikkagi soovib, et elatist mõistetakse välja kohtuotsusega alates hagi esitamisest, et olla kaitstud järjepideva manipuleerimise eest raha ja lapsega. Hageja ema soovib stabiilsust ja stabiilset ülalpidamist lapse jaoks. Hageja soovib, et kostja ise jälgiks elatise määra tõusu aprillis, sest iga aasta aprillis kuulab hageja ema enda aadressil üpriski palju „meeldivat“. Elatise osas, mis on ära tasutud, hagejal pretensioone ei ole. Kostja leiab, et hagi jääb põhjendamata selleks olevate eelduste puudumise tõttu. Kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõue on mõista kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest (
4. märts 2023), perekonnaseaduse (

) § 101 alusel väljaarvutatud miinimummääras. 4

§ 97

p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 nähtub, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus tuvastas Riigi Infosüsteemi Ameti väljavõttega (tl 7), et hageja on sündinud 25. mail 2018. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hageja isa. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik (

§ 96

) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97

p 2 tähenduses.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa (lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil (lg 4). Vanem ei pea Tsiviilasi nr 2-23-11854 6 andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta oli kuni
3. detsembrini 2022 60 eurot ning 80 eurot alates
4. jaanuarist
5. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab kostjast lahus. Samuti puudub vaidlus, et hageja ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust

§ 101lg 6 järgi.

Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101

lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Kostja väidab, et täidab hageja ülalpidamisekohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ning esitas oma väidete tõendamiseks pangakonto väljavõtted elatise tasumise kohta ajavahemike eest: - 1.02.2022–31.03.2023 (tl 25); 5

§ 101

alusel väljaarvutatud elatise suurus 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%) = 255,64 eurot – 30 eurot (pool lapsetoetusest 60 euro ulatuses) ning

1. veebruarist 2023 kuni
2. märtsini 2023 – 215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses). Kostja pangakonto väljavõttest (tl 25) nähtuvalt tasus kostja hageja ema pangakontole 30.01.2023 selgitusega „Alimenty jaanuari 2023“ ehk 2023 jaanuari elatis 100 eurot ja 300 eurot 18.02.2023 selgitusega „Alimentyveebruari 2023 +doplata za janvar“ ehk 2023 veebruari elatis + juurdemaks jaanuari eest. Seega, kokku tasus kostja hageja ülalpidamiseks 400 eurot, aga pidi tasuma 441,28 eurot. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et
3. a jaanuaris ja veebruaris rikkus kostja hageja ülalpidamiskohustust sellega, et tasus seaduses ettenähtud määrast väiksemat elatist ning sellega, et ei tasunud elatist ettemaksena.

§ 100

lg-st 4 nähtuvalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, seega, elatis

1. a jaanuari eest pidi olema tasutud hiljemalt
2. jaanuaril 2023 ning elatis
3. a veebruari eest hiljemalt
4. veebruaril
5. Selles küsimuses on asjakohane hageja viide Riigikohtu 09.06.
6. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 13.5 viidatud seisukohale, mille järgi kui ei ole kokkulepitud või lahendist ei tulene teisiti, siis kohaldub

§ 100

lg 4 ehk makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Eeltoodu alusel on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust

1. a jaanuaris ja veebruaris ja hagejal oli õigus pöörduda kohtusse hagiga elatise nõudes. Kohus ei ole nõus, et
2. a jaanuari seisuga oli kostjal elatise ettemaks. Seadus ei keela maksta elatist suuremas ulatuses kui seaduses ettenähtud miinimummäär. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 keelab ülalpidamise nõuet tasaarvestamast. Ajavahemikul
3. veebruarist 2023 kuni
4. märtsini 2023 oli seadusjärgne elatise miinimummäär 215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses). Kostja tasus hageja ema pangakontole
5. a märtsi elatisena 230 eurot 9.03.2023 (tl 25). Seega, veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär, kuid mitte
6. märtsiks
7. Ajavahemikul
8. aprillist 2023 kuni
9. märtsini 2024 oli

§ 101

alusel väljaarvutatud elatise miinimummääraks 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses). 6

§ 101

alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda tulenevalt baassumma indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohasest brutokuupalga muutusest alates

1. aprillist (esimene kord
2. aprillist 2026) ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Muutused avaldatakse enne
3. aprillit ja kostja hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitmiseks peab enne iga aasta
4. aprillit kontrollida kuidas muutus seadusega ettenähtud elatise miinimummäär. Seda saab kontrollida ka elatiskalkulaatori kaudu (vt https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/), valides arvutamise perioodiks vastav periood jooksva aasta
5. aprillist järgmise aasta
6. märtsini. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik 8