Obsah (11)

§ 1045§ 1046§ 1047§ 132§ 124§ 367§ 133§ 134§ 163§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse aeg ja koht 02.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-9886 V. B. hagi V. K. vastu

§ 1045

lg 1 p 4 järgi on kahju õigusvastane, kui see tekitati isiklike õiguste rikkumisega.

§ 1046

lg 1 järgi on õigusvastane isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1047

lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine ka ebaõigete andmete avaldamine, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kohtuvaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas tegemist on isiklike õiguste rikkumisega, milline on kahju suurus ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus 3 põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 järgi kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju, mis hõlmab muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kulu. Mittevaralise kahju puhul tuleb VÕS § 134 lg 6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. VÕS § 139 lg 1 järgi arvestatakse ka kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Faktiväidete avaldamine Kohtumenetluses ei ole vaidlust, et hageja ja kostja on pikaajalised naabrid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja perekonna suhted on ka pikaajaliselt konfliktsed. Kohtule esitatud kiirabikaardi väljavõttest, isiku läbivaatuse protokollist ja kriminaalmenetluse õiendist nähtub, et kostja abikaasa põhjustas kostjale füüsilisi vigastusi 01.12.

1. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kostja esitas hageja vastu seksuaalse ahistamise süüdistuse ning menetlus asjas lõpetati. Hageja on varalise ja mittevaralise kahju nõudes tuginenud eelkõige kostja poolt hageja tööandjale saadetud kirjas väljendatule, kuid kohtu hinnangul tuleb kostja tegevuse hindamisel võtta arvesse just poolte vahelist pikaajalist isiklikku ja perekondlikku ebakõla. Kohtule esitatud kostja 10.01.2023 e-kirjast X-le nähtub, et kostja väitis kirjas, et hageja tarbib liigselt alkoholi, hagejat on kodeeritud alkoholi liigtarbimise vastu, hageja viibib pidevalt avalikes kohtades joobes olekus ning tal on meeleolu- ja mäluhäired, hageja on võtnud alkoholi liigtarbimise tõttu haiguslehe ning ta ei tohi tõsta raskuseid. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväidetega, mille tõelevastavust saab kontrollida. Seega oli kostjal kohustus kontrollida esitatud faktiväidete tõelevastavust piisava hoolsusega. Faktiväidete õiguspärasus Kohus kuulas faktiväidete õiguspärasuse osas üle tunnistajad N. B., kes on hageja abikaasa, A. B., kes on hageja tütar, N. Ž., kes on hageja ja kostja naaber ja S. M., kes on hageja endine töökaaslane. Kohtu hinnangul on tunnistajate N.Ž. ja S. M. ütlustega leidnud tõendamist, et hagejat on nähtud varasemalt avalikes kohtades alkoholijoobes. Tunnistaja S.M. väitis, et on enne 2023.aastat näinud teda alkoholijoobes avalikes kohtades, viimati võis näha hagejat joobes kolm aastat tagasi. Ta ei mäleta, et oleks näinud hagejat tööl olles joobes. Tunnistaja N.Ž. ütlustest selgub, et ta ei mäleta konkreetseid sündmuseid 2023.aastal, mil oleks märganud hagejat alkoholijoobes. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et väliste tundemärkide järgi said nad aru, et hageja on joobes olekus. Hageja väidetava kodeerimise kohta tunnistajad tõsikindlalt väita ei osanud vaid selgitasid, et on seda kuulnud kolmandatelt isikutelt 2015 või 2016 aastal. Tunnistajad N. B. ja A. B. selitasid kohtus, et hageja ei tarvita üldse alkoholi juba üle aasta. Neile teadaolevalt ei ole tal mäluhäireid ega ole teda kodeeritud alkoholi sõltuvuse vastu. Tunnistajate ütlustest järeldab kohus, et ei leidnud tõendamist faktiväide, et hagejal on alkoholisõltuvus ja ta on tööülesandeid täitnud alkoholijoobes. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta on piisava hoolsusega kontrollinud esitatud faktiväidet hageja alkoholi liigtarbimise, mälu- ja meeleoluhäirete olemasolu kohta. Tunnistajate ütlustest võib aru saada, et nad on alkoholi tarbimist küll näinud, kuid ei seda aastate eest. Samuti on nad üksnes kuulnud kolmandatelt isikutelt, et hagejat on alkoholi liigtarbimise vastu kodeeritud, seega põhineb nende väidetav teadmine kuulujuttudel. 4 Hageja väitis, et tema täiendav tervisekontroll on seotud kostja e-kirja saatmisega. Kohtu hinnangul ei ole selge, et hageja kutsuti täiendavasse tervisekontrolli kostja e-kirja tulemusena. Hageja väidab hagis, et tervisekontrolli kutse tuli detsembris 2022 ning kiri saadeti 10.01.
2. Samas ei ole põhjusliku seose tuvastamine tervisekontrolli ja saadetud kirja vahel oluline. Hageja tööandjale on valeandmeid avaldatud. Kostja e-kiri on saadetud hageja tööandja personalitöötajale, kuid on suunatud hageja tööandja juhtkonnale. Kiri on saanud teatavaks mitmele juhatuse liikmele ning personalitöötajale ja seda võib juba käsitleda piiramatu isikute ringina. Kostja poolt 30.06.23 saadetud kiri hagejale, milles kostja võtab 09.05.2023 saadetud andmete ümberlükkamise tagasi, iseloomustab kohtu hinnangul kostja vastuolulist tegevust. Seetõttu ei ole kohtu jaoks usutav kostja väide, et ta juhtis hageja tööandja tähelepanu hageja tervislikule seisule üksnes murest kaaskodanike tervise ja turvalisuse pärast. Sisuliselt väidab kostja oma 30.06.2023 kirjas, et tema poolt andmete ümberlükkamine ei ole siiras ja ta ei kahetse oma õigusvastast tegevust. Mittevaraline kahju Mittevaralise kahju hüvitise arvestamisel lähtub kohus sellest, et kostja on avaldatu ümberlükanud ja hageja tööandja on seda aktsepteerinud. Hageja töösuhe ei ole lõppenud, seega peab tööandja teada endiselt usaldusväärsekstöötajaks. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus ka seda, et tegemist on naabrite vahelise pikaajalise tüliga, millel on kaks osapoolt. Kostja tegevus on sisuliselt pealekaebamine, mis on ühiskonnas taunitav tegevus. Vastastikkused väärteokaebused ja isiklikud solvangud, millest tunnistajad rääkisid, näitavad, et konflikt on isiklik ja pikaajaline. Kostja on pensionär ja hüvitise suurus ei tohiks panna kostjat olukorda, kus ta ei ole hüvitise maksmise tõttu võimalik oa elementaarseid oleme vajadusi rahuldada. Kohus hindab mittevaralise kahju suuruseks 360 eurot. Varaline kahju Hageja esindaja on teinud X-le päringuid 30.03.2023 ja 11.04.2023, samuti 20.04.2023 saatnud kirja info saamiseks X-lt ning 15.05.2023 ja 22.05.2023 palunud selgitusi ümberlükkamse kohta. Hageja esindaja on teinud nõudekiri kostjale 05.05.23 ja korduv nõudekiri 22.07.
3. Kokku on hageja tasunud õigusbüroole varalise kahjuna 780 eurot, teenuse tunnihinnaga 120 eurot kokku kuue ja poole tunni eest. Kohtu hinnangul on tegemist ülepaisutatud varalise kahjuga. Tööde kirjeldusest nähtub, et hageja esindaja on korduvalt pöördunud erinevate päringutega hageja tööandja poole, kostjale on esitatud nõudekiri 05.05.2023 ja täiendav nõudekiri 22.07.
4. Kohtu hinnangul oleks onud piisav päringu tegemine hageja tööandjale kirja avaldaja isiku kohta ning ümberlükkava kirja kohalejõudmise kinnituse küsimine, samuti nõudekirja kirjutamine kostjale. Kokku on kohtu hinnangul mõistlik kulu 3 tundi õigusabi, summas 360 eurot. Tsiviilasja hinna määramine

§ 132

lg 3 järgi on mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagihinnaks 3500 eurot Varalise kahju hüvitamise nõude hagihinnaks on

§ 124

lg 1 järgi 780 eurot ja

§ 367

alusel lisanduva viivise hagihinnaks on

§ 133

lg 2 alusel 93,60 eurot.

§ 134lg 1 alusel on hagihinnaks 4793,60 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 163lg 1 järgi jätab kohus hagi osalise rahuldamise korral poolte kanda.

Kohus võib määrata ära ka teistsuguse jaotuse.

§ 173

lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude summalise suuruse, mis peab olema mõistlik ja põhjendatud.

§ 177

lg 4 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätetatud määras. Kohtu hinnangul on tegemist pikaajalise naabrite vahelise konfliktiga, milles on kaks osapoolt. 5 Mõlemad pooled on panustanud konflikti eskaleerumisse ja seetõttu on õiglane jätta menetluskulud valdavas osas poolte kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 420 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga 6