KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-18-13650 Tsiviilasi V.A kohustustest vabastamise menetlus Menetlusosalised ja

§ 173

lg s 1 ja lg s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. Võlausaldaja taotleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Teised võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei selgitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni
4. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
5. Pankrotiseaduse (

) § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. 19.09.2025 kohtunõudes palus kohus võlgnikul teavitada, kas ta soovib olla ärakuulatud. Võlgnik vastavat soovi kohtule avaldanud ei ole, mistõttu kohus peab piisavaks kirjalikult esitatud seisukohti. Vastavalt

§ 175

lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2 2-18-13650 7. Vastavalt

§ 175

lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

1. Kohus olles tutvunud kogutud tõenditega, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda V.A vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses, see aga eeldab teabe andmise kohustust kohtule kogu menetluse kestel.
2. Vaatamata asjaolule, et kohus pikendas menetlust ja andis vastavalt võlgniku soovile võlgnikule võimaluse peale vanglast vabanemist leida tulutoov tegevus, mille tulemusena oleks võimalik võlausaldajatele teha väljamakseid, ei ole võlgnik peale vanglast vabanemist tegelenud tulutoova tegevusega ega esitanud tõendeid selle otsimisest. 05.11.2024 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et ta sooviks kohustustest vabastamist, aga kuna tal on riigi ees veel kohustus, siis soovib lisa aastat kohustuste tasumiseks. Võlgnik selgitas, et kui ta vabaneb, siis on kohe töökoht olemas, kust saab asjalikku palka, mis võimaldab tal aasta jooksul kõikidest võlgadest vabaks saada. Ometigi nähtub kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt ja lõpparuandest, et võlgnik täiendava aasta jooksul enda kohustusi täitnud ei ole. Võlgnik on aruandes selgitanud, et kohustused võlausaldaja E.B ees on täidetud. Kohus selgitas 05.11.2024 ärakuulamisel, et kui võlgnik täidab kohustusi vaid ühele võlausaldajale, siis on võlgnik teiste võlausaldajate osas rikkunud enda kohustustest vabastamise kohustusi. Selliselt on võlgnik ka põhjendamatult eelistanud ühte võlausaldajat teistele ega ole teinud väljamakseid vastavalt jaotistele.
3. Kohtule esitatud AS SEB Panga väljavõttest nähtub, et võlgnik kasutab ka Revolut kontot, mille väljavõtet aga võlgnik kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole võlgnik täitnud 06.11.2024 määruses antud kohustust esitada viimane aruanne hiljemalt 07.08.
4. Võlgnik on vastava aruande esitanud alles peale kohtunõuet 21.10.2025, kusjuures võlgnik ei ole esitanud aruannet 19.09.2025 kohtunõudes kajastatud kujul. Lisaks ei ole võlgnik teavitanud kohut enda elukohast peale vanglast vabanemist. Kohus selgitas 07.06.2019 kohtumääruses, et võlgnik on kohustatud muuhulgas kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti seda, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (dtl 269-276).
5. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

§ 175

lg 2 p 2) kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 3 2-18-13650 võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku V.A käitumisest peale vanglaste vabanemist initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohus andis võlgnikule täiendava võimaluse aasta jooksul võimalikult suures ulatuses täita võlausaldajate nõudeid, selle asemel on võlgnik rikkunud teabe andmise kohustust, on väidetavalt teinud väljamakseid üksnes ühele võlausaldajale ega ole tegelenud tulutoova tegevusega. Jättes esitamata Revolut pangakonto väljavõtted järeldab kohus, et võlgnik soovib ühtlasi varjata sellega andmeid enda sissetuleku ja vara kohta. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik vabastamata. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel

§ 173

lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust, tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja väljamaksete tegemise kohustust, eelistades ühte võlausaldajat teistele. 14. Tuvastatud asjaolusid kogumis arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma

§-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi täitnud, ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, on jätnud esitamata osaliselt pangakonto väljavõtted ja varjanud seeläbi oma vara ja tulusid, teinud väljamakseid üksnes ühele võlausaldajale, kahjustades sellega teiste võlausaldajate huve, mistõttu esineb

§ 175lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

15. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes

§-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et V.A on rikkunud

§ 173nimetatud kohustust süüliselt.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte esitada kohtule nõutud teavet, mitte tegeleda tulutoova tegevusega, kuigi ta enda väitel oli tal töökoht peale vanglast vabanemist olemas ning võlgnikul on kindel soov rahuldada üksnes suurima võlausaldaja nõuded, kuigi kohus ärakuulamisel selgitas, et sellega kahjustab ta teiste võlausaldajate huve – seega on võlgnik rikkunud oma

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt. 16. Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma

§-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt

§ 175

lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku V.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 17.

§ 175

lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub V.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. 18. Juhindudes

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel V.A usaldusisiku kohustuste täitmisest. 19.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 20.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. 4 2-18-13650 Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. 21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5