2-23-17620/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17620 Tsiviilasi OÜ OSC Transport hagi Interbauen OÜ vastu kulutuste hüvitamise ja viivise nõudes Menetluse liik Hagihind lihtmenetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ OSC Transport (registrikood 11679182) Hageja esindaja: advokaat Kai Villman (e-post XXX) Kostja: Interbauen OÜ (registrikood 11361280) Kostja esindaja: Ü.J (e-post XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses 892,64 eurot Resolutsioon 1. Hagi rahuldada.

2.Välja mõista Interbauen OÜ-lt põhivõlgnevus 797 eurot ja viivis 183,09 eurot eurot OÜ OSC Transport kasuks.

3.Välja mõista Interbauen OÜ-lt OÜ OSC Transport kasuks viivis põhivõlgnevuselt (so 797 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.12.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4.Jätta menetluskulud Interbauen OÜ kanda.

5.Välja mõista Interbauen OÜ-lt menetluskulu 905 eurot OÜ OSC Transport kasuks.

6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Interbauen OÜ-l tasuda OÜ-le OSC Transport menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue 1. Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2021 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale 60 plastikprussi PlastRex XXXX CRAFT 95x50mm, pikkusega 3 m. Pärast kauba kättesaamist taganes hageja 02.08.2021 lepingust. Hageja palus kostjal taganemisavalduses ühtlasi kinnitada tagastatava kauba vastuvõtmise aeg. Kostja vastas 04.08.2021, et taganemine on tühine ja kauba tagastamise kohta midagi ei vastanud. Hageja hoiustas kauba kostja kasuks 10.08.2021 Xxxx OÜ OÜ juures ning teavitas kostjat hoiustamisest ja hoiukuludest 10.08.2021. Kostja vastas 17.08.2021, et hoiustamine ei ole asjakohane, sest müügileping on kehtiv. Järgnevalt toimus poolte vahel vaidlus tsiviilasjas 221-15569, jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et hageja taganes müügilepingust kehtivalt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja tasutud müügihind. Kostja keeldus väljamõistetud summa tasumisest, kui hageja kaupa ei tagasta. Hageja kasutas oma tagasivõtmise õigust ning võttis 17.10.2023 kauba Xxxx OÜ OÜ juurest tagasi. Hageja saatis kauba kostjale vedajaga Xxxx OÜ, kostja poolt võttis kauba 18.10.2023 vastu Xxxx OÜ. Seoses kauba hoiustamisega tekkis hagejal kulu 798 eurot, so Xxxx OÜ 31.10.2023 arve nr 5822. Hageja esitas kostjale 23.11.2023 hoiukulu hüvitamise nõude. Kostja keeldus 05.12.2023 hoiukulu hüvitamisest.

Kostja pole tõendanud kauba kahjustamist. Nii vedaja kui Xxxx OÜ poolt võeti kaup vastu märkusteta. Väidetavalt esinenud puudused oleksid pidanud olema nähtavad juba 18.10.2023 seisuga, kuid kostja ei esitanud esialgselt mitte ühtegi pretensiooni. VÕS § 802 lg 2 alusel tuleb eeldada, et kaup vastas selle, millele ta lepingu kohaselt pidi vastama. Kostja (või tema esindaja tegusev Xxxx OÜ) ei ole kauba vedajat Xxxx OÜ (ega ka hagejat) teavitanud kaubaga seotud puudustest, seda alates 18.10.2023 kuni 25.10.2023 ning esimesed etteheited kauba seisundiga seoses on esitatud alles 05.12.2023 ehk peale VÕS § 802 lg 2 tähtaega. Xxxx OÜ 01.12.2023 e-kiri on teadlikult loodud tõend, mille loomise põhjus tulenes asjaolust, et hageja esitas kostjale 23.11.2023 hoiukulude hüvitamise nõude. Hageja oli juba 02.08.2021 avaldanud soovi kaup tagastada. Kostja ei avaldanud hagejale mingeidki juhiseid kauba ladustamiseks või üle andmiseks kostjale. Hageja teadmine kaubast ja kauba ladustamist tulenes ainult nendest asjaoludest, mis oli avaldatud kostja internetilehel, sh informatsioon et kaup on äärmiselt vastupidav ilmastikule, niiskuse- ja UV-kindel, ei pragune ega tuhmu. Lähtuvalt sellest teabest hageja tellis kauba hoiustamise teenuse Xxxx OÜ OÜ-lt. Hageja toimis vastavalt VÕS § 229 lg 1 võttes tarvitusele mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks. Hageja poolt kauba ostust taganemisel ja hoiustamisest teatamisel ei andnud kostja samuti täiendavalt mitte mingeid juhiseid kauba hoiustamise kohta. Kuna kostja oli ise tegevusetuses juhiste andmisel kauba hoiustamiseks, siis see vastab VÕS § 190 lg 1 p 2 ja igasugune hüvitise nõudmine on välistatud.

Asjaolu, et hageja on transpordiettevõtte, et tähenda, et hagejal oleks pidanud olema endal ladustamise koht/võimalus ja seda nii pikaks perioodiks nagu 798 kalendripäeva. Mis puudutab kostja vastuväidet seoses ladustaja valikuga ja ladustamise hinnaga, siis see ei ole põhjendatud.

Kostja on küll lisanud oma vastusele alternatiivseid pakkumisi, kuid nendest ei nähtu selgelt ei ladustamise piirkonnad ega ka perioodid, millal sellekohane hind kehtib/kehtis. Ladustamise kuludele teise piirkonda oleks lisandunud ka suuremad transpordikulud ja tegemist oli 60 aiapostiga, mille pikkus oli 3m. Sellekohase hoiuse suurust ei saa võrrelda tavalise euroaluse mõõtmetega. Kaup oli pakendatud euroalusele selle transportimise hõlbustamiseks, kuid laopinna arvestamisel ruumiarvestusena võtsid oma pikkuse tõttu 3 euroaluse, mitte 1 euroaluse suuruse ruumi.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 797 eurot ja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses.

Kostja seisukohad 2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et lepinguesemele tehtud kulutused ei olnud vajalikud, sest hageja on suur transpordiettevõte ning pole usutav, et ta ei 2 saanud oma laos leida kohta ühe kaubaaluse ladustamiseks. Seega ladustamise tegelik eesmärk oli kostjale kahju tekitamine. Ladustamise hind ei vastanud turutingimustele, vaid ületas turuhinda kolmekordselt. Samas pole ladustamise kohta esitatud ühtegi kauba vastuvõtmise-, ladustamisevõi üleandmise akti, mis kirjeldaks, mis seisus oli kaup lattu saabumisel ja laost väljaandmisel ning tõendaks ka seda, et kaup seal üldse ladustati. Hoiustamise teatel puudub hoiustaja allkiri.

Vastavalt seadusele peab hageja hüvitama asja kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju, kui see tekkis ajavahemikul asja ladustamiseks vastuvõtmisest kuni asja väljaandmiseni ka juhul, kui ta ladustas asja kolmanda isiku juures. 8.10.2023 tagastas hageja kauba Xxxx OÜ lattu. Kauba tagastamise kohta saatis Xxxx OÜ e-kirja, milles märkis, et tagastatud prussid saab panna uuesti müüki 2. sordi materjalina, mille väärus on umbes 40% jaehinnast. Prussipakk oli kiletamata, prussid olid mustad, märjad, kriimustustega, kõverad ning ühelt poolt tugevalt ära pleekinud.

Kahjuks ei õnnestunud kaupa müüa ja kaup läks ümbertöötlemisele, kauba tagastusväärtus oli 79,06 eurot. Kauba esialgne väärtus oli 1 320 eurot. Hageja tekitas kostjale kahju 1 262,94 eurot.

Kui kaup on halvenenud (väärtus vähenenud) tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine (VÕS § 189 lg 4). Tulenevalt VÕS § 191 lg 2 enne tuleb kahju hüvitada, alles siis saab nõuda kaubale tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja palus esmalt hüvitada tekitatud kahju, kuid hageja pole seda teinud, seetõttu pole nõue kaubale tehtud kulutuste hüvitamiseks sissenõutavaks muutunud.

Hoiustamise eesmärk on see, et kaup säiliks, antud juhul pole hoiustamine oma eesmärki täitnud, kaup ei ole säilinud ning esitatud hoiustamisnõue on alusetu. Kostjale tekitatud kahju on suurem kui mõistlik ladustamise hind, hagejal nõudeõigus puudub, sest nõuete arvestuslik summa on negatiivne. Kostja palub tasaarveldada kahju tekitamise nõue kauba ladustamise nõudega.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

4.Pooled ei vaidle, et sõlmisid 12.05.2021 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale 60 plastikprussi, et kostja andis müügilepingu eseme hageja valdusesse ning et hageja taganes lepingust 02.08.2021 avaldusega. Hageja nõuab kostjalt müügilepingu eseme hoiustamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

5.VÕS (võlaõigusseadus) § 191 lg 2 kohaselt kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 63 p 1 järgi esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.

6.Kohus leiab, et hoiustamiskulud on vajalikud kulutused, sest nende eesmärgiks on asja säilitamine.

Et asi võis hoiustamisel kahjustada saada ei anna alust pidada hoiustamist iseenesest asja säilitamiseks ebavajalikuks. Kohus tuvastab, et hageja teatas kostjale müügilepingu eseme hoiustamisest 10.08.2021 (dtl 26), kostja avaldas 16.10.2023 hagejale, et soovib kauba tagastamist Xxxx OÜ lattu (dtl 44) ning hageja andis kauba üle kostjale tagastamiseks vedajale 17.10.2023.

Hageja on esitanud Xxxx OÜ 31.10.2023 arve nr 5822 (dtl 48) kostja kasuks 10.08.21-17.10.23 perioodil kauba hoiustamise tasu eest summas 798 eurot (ilma km) ning maksekorralduse (dtl 50) hageja poolt arve tasumise kohta. Kohus leiab, et nimetatud tõendid tõendavad kauba hoiustamist Xxxx OÜ juures ja selle eest makstud tasu sõltumata sellest, et hageja ei ole tõendina esitanud laokirja või et hoiustamisteade ei ole allkirjastatud.

7.Kostja on seisukohal, et hoiustamiskulusid 1 euro päevas ei saa pidada vajalikeks ega mõistlikeks.

Kostja esitas hinnakirjad (dtl 69-71), milles on kaubaaluse ladustamise hinnad vahemikus 30-40 senti päev, samuti Xxxx OÜ vastuse hinnapäringule (dtl 73), mille kohaselt ühe aluse ladustamine aastaks maksab 200 eurot, so 55 senti päevas. Hageja märkis, et kauba ladustamine võttis 3 3 kaubaaluse ruumi, sest prusside pikkus oli 3 meetrit. Nähtuvalt esitatud hoiustamise teatisest (dtl

26), teatas hageja kostjale juba 10.08.2021, et hoiukulu on 1 euro päevas (+km) ning et hoiustamine võtab kolme euroaluse koha. Vastuses nimetatud teatisele (17.08.2021, dtl 27-28) ei ole kostja märkinud, et hoiustamiskulud oleksid ilmselt ülemäärased ega selgitanud, et pikaaegsel ladustamisel kinnises laos oleks mõistlik aiaposte ladustada püstiasendis, mis võtaks vähem ruumi.

Ka kostja esitatud hinnakirjades on märgitud laokoha kõrguseks 1,4 meetrit (dtl 70) ja 1,5 meetrit (dtl 71), st püstiasendis ei oleks olnud võimalik hoiustada 3-meetriseid poste. Kostja väljatoodud hindade keskmine ei ületa kolme koha kohta arvestatuna Xxxx OÜ hinda. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja tehtud kulutused kauba hoiustamiseks ületasid oluliselt vastava teenuse keskmist turuhinda. Samuti ei tähenda asjaolu, et hageja on transpordiettevõte, et hagejal pidanuks olema võimalik kaupa ladustada oma enda laos.

8.VÕS § 189 lg 4 järgi kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Pooled ei vaidle, et hageja tagastas kauba kostjale vastavalt kostja soovile Xxxx OÜ lattu. Vedaja Xxxx OÜ andis kauba Xxxx OÜ-le üle 18.10.2023 (dtl 47).

9.Kostja väitel oli tagastatud kaup kahjustatud. Kostja esitas Xxxx OÜ 01.12.2023 e-kirja (dtl 75, lisad dtl 76-86), mille kohaselt oktoobrikuus saabusid tagastatud 50x95x3000 hallid prussid 60tk, mille ülevaatamisel selgus, et neid enam kvaliteetse prussina müüa ei ole võimalik. Prussipakk oli kiletamata ning prussid olid mustad ja märjad, lisaks oli materjalil väga palju nii nähtavaid kui ka käega tuntavaid sügavaid kriime. Prussid on seisnud ilmselt kaua pakis, sest nad on kõverad ja ühelt poolt tugevalt ära pleekinud.

10.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolud, et Xxxx OÜ e-kiri on saadetud pärast seda, kui hageja esitas kostjale hoiukulude hüvitamise nõude (23.11.2023 kiri, dtl 52-55) ning et kostja ei esitanud pretensioone kauba seisukorra kohta selle kättesaamisel ega varem kui vastuses hageja nõudele 05.12.2023 (dtl 56) ei ole piisavad asumaks seisukohale, et Xxxx OÜ 01.12.2023 e-kiri on tõendina ebausaldusväärne. Et hageja viidatud fotol (dtl 85), on osad prussid pakist puudu, ning osad on tükkideks lõigatud, ei tähenda, et tegemist ei saanud olla hageja poolt tagastatud prussidega. Kohus leiab, et Xxxx OÜ e-kirjaga on tõendatud, et kaubal olid tagastamisel selles märgitud kahjustused.

11.Hageja taganemisavalduses (dtl 17-22) on märgitud, et hageja asus 12.07.2021 ostetud prussidest aeda tegema ehk paigaldama neid vertikaalpostidena, mille käigus selgus, et need selleks ei sobi, sest prussid on niivõrd painduvad. Kohus leiab, et prussid, millest püüti aeda ehitada, ei saa ilmselt olla samasuguses seisundis kui uued avamata pakendis prussid. Esitatu ei võimalda tuvastada, et materjali kriimustumine ja määrdumine oleks tekkinud muu kui asja korrapärase kasutamise katse tulemusena.

12.VÕS § 229 lg 1 kohaselt kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda või nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks.

13.Esitatu kohaselt soovis hageja lepingust taganemisel prussid kostjale tagastada ja palus 02.08.2021 taganemisavalduses (dtl 17-22), et kostja teataks aja ja isiku, kes võtab kauba vastu. Hageja märkis, et kauba vastuvõtmisest keeldumisel hoiustab ta kauba laoteenuse osutaja juures. Kostja vastas 02.08.2021, et ta ei ole taganemisega nõus (e-kiri dtl 24), mille peale hageja kirjutas kostjale täiendavalt, et oluline küsimus on, mida teha ostetud tootega, hagejal ei ole kohta, kus seda ladustada, ning kui kostja seda tagasi ei taha, kas ta siis on nõus kauba utiliseerimisega (dtl 23-24).

Kostja kauba tagastamisega seonduvalt oma järgnenud 04.08.2021 e-kirjas (dtl 23) midagi ei vastanud. Hageja 10.08.2021 hoiustamisteatele vastas kostja 17.08.2021, et kaup kuulub hagejale ja ettevõte võib oma kaupa ladustada seal, kus iganes soovib (e-kiri dtl 27-28).

14.Nähtuvalt nimetatud tõenditest ei andnud kostja kauba hoiustamise osas mingeid juhiseid.

08.09.2023 ringkonnakohtu otsuses (dtl 35-43, p 9.1) tuvastatu kohaselt oli kaupa kostja kodulehel kirjeldatud selliselt, et post on kõrgtehnoloogiliselt toodetud vastupidav plastikprofiil, mida saab 4 kasutada puidu asemel kohtades, kus on nõutav tugevus ja eriline vastupidavus; hooldusvaba – ei vaja täiendavat kaitsetöötlust; vastupidav – ilmastiku- ja UV-kindel ning ei kaota oma värvi; 100% taaskäideldav; töödeldavus - materjali on võimalik töödelda sarnaselt puidule; piiramatult võimalusi; eluaegne; 26 aastat garantiid. Kohus leiab, et vastavast kirjeldusest ei ole mõistlikult võimalik aru saada, et kauba säilitamiseks oleks vajalik selle kaitsmine märjaks saamise ning pleekimise eest, milleks tuleks kaup kiletada või hoida päikese eest varjatult. Samuti, et kaup võiks saada pikaajalisel pakendatult seismisel kahjustada. Kohus leiab, et hoiustamine laoteenuse osutaja juures on tavapärane ja mõistlik abinõu, mis tagab üldjuhul asja säilimise ja mittekahjustumise, kui asja hoiustamiseks ei ole vajalikud eritingimused. Kohus on seisukohal, et hageja on täitnud VÕS § 229 lg 1 sätestatud kohustust.

15.VÕS § 190 lg 1 p 3 järgi lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui seadusest tuleneva taganemisõiguse teostamise puhul on üleantu halvenenud või hävinud vaatamata sellele, et lepingupool ilmutas niisugust hoolt, mida ta rakendab oma asjades. Kohus leiab, et hagejal ei tekkinud kohustust kauba väärtuse vähenemise hüvitamiseks, sest halvenemine ei tekkinud muu kui asja korrapärase kasutamise katse tulemusena ning hageja rakendas asja säilitamisel ja kaitsmisel samasugust hoolt nagu ta rakendab oma asjades. VÕS § 190 lg 1 p 2 järgi lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama ka juhul, kui halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures. Kohus leiab, et osas, milles kostja on viidanud kauba kahjustumisele seoses sellega, et see jäi liiga kauaks seisma (kõverdumine, pleekimine), tingis kahjustumise kostja enda käitumine, so kauba vastuvõtmisest keeldumine. Kuna kostjal ei ole hageja vastu nõuet seoses kauba väärtuse vähenemisega tekkinud, ei ole vastavat nõuet võimalik ka hageja kulutuste hüvitamise nõudega tasaarvestada.

16.Kohus rahuldab hageja nõude kulutuste hüvitamiseks VÕS § 191 lg 2 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 797 eurot.

17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

18.Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude. Hageja esitatud arvestuse (dtl 124) kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest 14.12.2023 kohtuotsuse tegemise seisuga (so periood 14.12.2023-08.12.2025 (k.a), 726 päeva, põhisumma 797 eurot, VÕS § 113 lg 1 II lause-järgne määr) 183,09 eurot. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise välja vastavalt ning alates 09.12.2025 kuni põhikohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Menetluskulud 19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

21.Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule 245 eurot ja lepingulisele esindajale 660 eurot, so kokku 905 eurot.

22.Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 245 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 5 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud kogukuluga 660 eurot (kokku 6 tundi) hinnaga 110 eur tunnis ilma km-ta: - hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 3 tundi; - 08.03.2024, 27.10.2025 ja 14.11.2025 menetlusdokumentide koostamine 3 tundi.

23.Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane. Tunnitasu jääb alla keskmise advokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu.

24.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 905 eurot.

25.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.