Obsah (8)

§ 177§ 230§ 232§ 436§ 173§ 162§ 165§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2025.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-24-11663 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi Tallinna

§ 177

lg 4 alusel viivist kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja I vastuväited Käesolevas täitemenetluses esitas sissenõudja osaühingu Apollona kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendi, milleks Tallinna notar Kristel Jänese poolt 20.02.2020 tõestatud notariaalne dokument nr. xxxx, mis kuulub TMS § 2 lg 1 sätestatud täitedokumentide loetelusse. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.11.2011 otsus nr 3-2-1-100-11). Käesoleval juhul on sissenõudja Apollona OÜ kohtutäiturile esitatud täitmisavalduses märkinud, et nõue tuleneb laenulepingust nr. xxxx ja selle lisadest. Nimetatud laenulepingu ja selle kõikide lisade koopiad olid lisatud ka täitmisavaldusele. Laenu tagastamise lõpptähtpäev (15.02.2023) oli saabunud ehk nõue oli täitmisavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud. Täimisavaldusele oli lisatud ka nõude arvestus, millises olid kõik nõude aluseks olevad asjaolud kirjeldatud ja lepingu vastavatele punktidele, millisest üks või teine nõue tuleneb, viidatud. Seega olid täidetud kõik täitemenetluse läbiviimise alused ning kohtutäitur algatas võlgnike vastu ka täitemenetluse. Võlgnikud sissenõudja Apollona OÜ nõuet ei vaidlustanud ega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei esitanud. Nii nagu formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja võlgniku vahel tekkinud materiaal-õiguslikele asjaoludele ning neid peab lahendama kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetledes, nii ei saa seda kohtutäitur teha ka sissenõudjate vahelises vaidluses. Sissenõudjate nõudeid rahuldades kohtutäitur täitemenetluse norme rikkunud ei ole. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ning kohtutäituri menetluskulud hageja kanda. Kostja II vastuväited Kostja II selgitab, et tema nõuete suurus oli 20.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxxx (edaspidi ka laenuleping) ülesütlemise ajal ehk 17.10.2023.a. seisuga, 57 613,30 eurot. Kostja II selgitab, et pärast enampakkumise läbiviimist palus kohtutäitur esitada nõuete summa seisuga 19.06.2024. Kostja II selgitas, et kuna tema nõuded võlgniku vastu ületasid juba hüpoteegi summa, siis palus ta võtta aluseks hüpoteegi summa ja varem esitatud nõuded. Ehk kostja II reaalsed nõuded võlgniku vastu olid suuremad kui 60 396,51 eurot, kuid kuna enam hüpoteegi summast antud nõuete tagamiseks ei piisanud, siis piirdus hetkel kostja II võlgniku vastu nõude summa 60 396,51 eurot esitamisega. Kuid see ei tähenda, et kostjal II ei ole võlgniku vastu nõudeid rohkem kui 60 396,51 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 106 lg 1 järgi kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. TMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt, 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses, 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–21 kohaselt ning 4) ülejäänud nõuded. TMS § 109 lg 4 on sätestatud, et kohus võib hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Lahendis käsitlemata väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei saa olla alljärgnevate tuvastatud faktiliste asjaolude kohta:  Kohtutäitur E.V alustas 03.11.2023.a. osaühingu kostja II avalduse alusel täitemenetlused nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772;  Täitedokumendiks on 20.02.2020.a. sõlmitud laenulepingu nr xxxx, mille on 20.02.2020.a. notariaalselt tõestanud Tallinna notar Kristel Jänese;  Täitemenetluste esemeks oli võlgnikele kuulunud ja sissenõudjate kasuks hüpoteekidega koormatud kinnisasi aadressil xxxx vald (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx);  Kinnisasjal oli I. järjekoha hüpoteek summas 945 000 krooni ehk 60 396.71 eurot osaühingu Apollona kasuks ja 2., 3.,

1. ja
2. järjekoha hüpoteegid kogusummas 220 000 eurot Revensen OÜ kasuks;  Võlgnikele kuulunud kinnisasi võõrandati viiendal enampakkumisel alghinnaga 155 000 eurot;  Kohtutäitur koostas 15.07.2024.a. jaotuskava, mille alusel jagas tulemist 155 000 eurot - 60 396,51 eurot Kostja II (
3. järjekoha hüpoteegipidaja) nõude ja täitekulude katteks ning 94 603,49 eurot Hageja (
4. järjekoha hüpoteegipidaja) nõude ning täitekulude katteks. Hageja palub hagiavalduses tühistada 15.07.2024.a. Tallinna kohtutäitur E.V poolt täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 koostatud tulemi jaotuskava osas, millega määrati täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona nõude ja täitekulude katteks 60 396,51 eurot ning kohustada Tallinna kohtutäiturit E.V-d koostama tühistatud ulatuses uus jaotuskava arvestades täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona poolt esitatud nõudeid üksnes põhjendatud ulatuses. Hageja on menetluses selgitanud, et lähtub asjaolust, et täitemenetluses esitatud nõudele kohaldatakse samu põhimõtteid nagu pankrotimenetluses. Nõue tuleks esitada koheselt nõuet täpsustavate tõenditega. Käesoleval juhul ei ole kostja II nõuet sellisel viisil esitanud. Ta on esitanud summaarse nõudesumma koos selle aluseks oleva laenulepinguga, mille alusel anti võlgnikule laenu, kuid kuidas see nõudesumma kujunenud on, täitemenetluses esitatud avaldusest ei selgu. Sellist nõuet täitemenetluses menetleda ei saanudki ilma täpsustavaid küsimusi esitamata ja tõendeid esitamata. Küsimus on ka selles, kas tõendeid saab hiljem esitada. Reeglina ei ole võimalik kohtus enam esitada täiendavaid tõendeid, mis on iseloomuga, et samu järeldusi ei ole võimalik algse nõudeavalduse alusel teha. Hageja on seisukohal, et nende tõendite põhjal, mis tänaseks kohtule esitatud on, ei ole võimalik nõudesumma kujunemist tuvastada. Kostja I on selgitanud, et laenulepingu lisad on täitetoimikus olemas. Panga väljavõtteid pigem ei lisata. Detailne arvestus on kohtutäituri jaoks see, et oleks arusaadav milline on põhinõue ja millised kõrvalnõuded ja kuidas on saadud viivis. Kostja II leiab, et hageja positsioon, et kostja II peaks kohtutäiturit koormama sellega, et esitab kõik tõendid ära täitemenetluse alustamisel on kohatu. Kohtutäiturile esitati need andmed, mis on vajalikud täitemenetluse alustamiseks, mis on kontrollitud ja selle põhjal sai alustatud täitemenetlus. Kostja II selgitab, et on esitanud tõendeid, mis on vajalikud täitemenetluse alustamiseks, aga see on tüüpiline, et kui põhivõlgnik või kolmas isik vaidlustab, siis kohus kontrollib, kas täitemenetlus on lubatav või mitte. Kohus selgitas oma 11.08.2025.a menetlusdokumendis, et Riigikohus on
5. aprillil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14 tehtud otsuse p-s 42 märkinud, et sissenõudja saab hüpoteegipidaja nõuete olemasolu kontrollida ja neid vaidlustada TMS § 109 järgse hagi esitamisega. Kohus märkis samas menetlusdokumendis kostjale II, et kostjal II tuleb seega tõendada enda nõude olemasolu ning nõude kujunemist, võttes arvesse hageja poolt välja toodud asjaolusid. Kostjal II tuleb sh esitada kohtule kostja II hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevad dokumendid ning tõendid, mis tõendavad kostja II kõrvalnõuete olemasolu. Kohus andis kostjale II täiendavate selgituste ja tõendite esitamise tähtaja. Hageja leiab, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale tuleb sellise nõude põhjendatuse hindamisel lähtuda nõudeavaldusest (käesoleval juhul seega täitemenetluse alustamise avaldusest) ja sellele lisatud dokumentidest. Kostja II leiab, et käesolevas menetluses saab esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Kohus leiab, et TMS § 109 lg 4 ei sea kohtule piirangut jaotuskava vaidlustamisel hinnata jaotuskavas sisalduvaid nõudeid sisuliselt. TMS § 109 lg 4 kohaselt on kohtul pädevus jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Jaotuskava muutmine ei oleks võimalik ilma sisuliselt hindamata jaotuskavas kajastatud nõudeid. See, et antud asjas on hagis esitatud nõue kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava ja mitte nõue jaotuskava muutmiseks kohtu poolt, ei oma selles küsimuses tähtsust. Olles tutvunud kostja II poolt 16.10.2025.a esitatud nõude arvestusega leiab kohus, et nõude arvestus on nüüdseks arusaadav ja selge. Küll aga nähtub esitatust, et kostja II on eksinud nõude arvestamisel. Nimelt vaidlustas hageja mh kostja II nõudesummas võla sissenõudmisega seotud õigusabikulude summa 2172 eurot. Kostja II selgituste kohaselt oli tegemist õigusalase nõustamise ja õigusabi teenustega seoses võlgnikul tekkinud võlgnevuse ja selle väljamõistmisega ning esitas tõendina vastava arve. Istungil küsis hageja kostjalt II, kas see arve on reaalselt tasutud (17.11.2025.a kohtuistungi protokolli 55:49). Kostja II vastas, et jah. Hageja küsis seepeale, et olete käibemaksu ka arvestanud kahju hulka kuigi Apollona on käibemaksukohustuslane? (17.11.2025.a kohtuistungi protokolli 56:27). Kostja II vastas seepeale, et tema konkreetselt raamatupidamisega ei tegele, sellega tegeleb meie raamatupidaja, tema oskaks sellele vastata, aga mina arvan, et ta on selle arvega käitunud nii nagu tavapäraselt käitub ehk siis seadusega kooskõlas. Hageja märkis selle peale, et sellisel juhul käibemaksu kahju koosseisus käsitleda ei saa kuna on selle riigilt tagasi saanud. Kohus leiab, et see vaidlusalune summa 2172 eurot (sh käibemaks nagu nähtub tõendist) saab olla kostja II nõude suuruse arvestamisel täiel määral arvestatud ainult siis, kui kostja II ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb ka see osa võlgnikul kanda. Vaidlus puudub, et kostja II on käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et seega on olnud kostja II poolt suuruses 2172 eurot selle nõude esitamine täitemenetluses põhjendamatu, summa oleks pidanud olnud arvestatud ilma käibemaksuta. Praegusel juhul saab kostja II käibemaksu osa endale justkui kahekordselt. Kohus leiab, et seega on kostja II poolt täitmisele esitatud nõue vastavalt kostja II enda selgitustele selles osas, millest nõudesumma koosneb, väär ja esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja tühistab 15.07.2024.a. Tallinna kohtutäitur E.V poolt täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 koostatud tulemi jaotuskava osas, millega määrati täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona nõude ja täitekulude katteks 60 396,51 eurot. Kohus kohustab Tallinna kohtutäiturit E.V-d koostama tühistatud ulatuses uus jaotuskava arvestades täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona poolt esitatud nõudeid üksnes põhjendatud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele ja kostjad ei osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses, jätab kohus asja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaaliselt) Viktor Bome Kohtunik