Obsah (4)

§ 1045§ 1050§ 128§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-

) § 128 lg 5), mille kohaselt mittevaraline kahju hõlmab füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja väidete ja meditsiiniliste tõendite alusel on tuvastatav, et hagejale tekitati mittevaralist kahju. Hagejale tekitatud tervisekahjustused on otseselt seotud kostjate tegevusega. Samas nähtub kiirabikaardilt, et vigastused piirdusid marrastuste ja kriimustustega, hospitaliseerimist hageja ei vajanud ning nähtavat haava ei tuvastatud. Ultraheliuuringu ja kirurgi väljavõtte andmetel on hageja peas võõrkehad, mis on sobilikud pumppüssi kuulidele, kuid ei ole võimalik üheselt tuvastada, et need pärinevad just kõnealusest sündmusest. Seega tuleb hagejale tekitatud kahju hindamisel lähtuda rünnaku käigus tuvastatud vigastustest ja nende tagajärgedest. Kohus on tuvastanud, et kostjate tegevus oli tahtlik ning suunatud hagejale valu ja kannatuste põhjustamisele. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu on tegu

§ 1045lg 1 p 2 alusel õigusvastane.

Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (

§ 1050

lg 1) ega esile toonud ühtegi nende süüd välistavat asjaolu (

§ 1050lg 2).

Vastupidi, nad on end Tartu Maakohtus süüdi tunnistanud ning nende süü on kohtueelses uurimises täielikult tõendatud. Tulenevalt eeltoodust on kostjad kohustatud hüvitama hagejale tekkinud mittevaralise kahju, mis seisneb eelkõige hageja füüsilistest vigastustest tingitud kannatustes. Maakohtu hinnangul õigustavad vaidluse asjaolud (marrastused, nähtavat haava ei leitud, ravivajaduse puudumine, muude negatiivsete tagajärgede puudumine) kahjuhüvitise 2 määramist keskmisest väiksemas summas. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, rikkumise raskust ja ulatust ning ühiskonna üldist heaolu taset ja elukallidust määras maakohus hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 400 eurot. Kostjad on sama teo eest kriminaalkorras karistatud ning kohtuotsus on jõustunud. See peaks avaldama kostjatele preventiivset mõju. Seetõttu ei pidanud maakohus vajalikuks kahjuhüvitist eraldi suurendada selleks, et see mõjutaks kostjaid edasisest kahju tekitavast käitumisest hoiduma. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. märtsi 2025 otsuse osalist tühistamist ning valurahaks kummaltki kostjalt 4000 euro väljamõistmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on 400 eurot sellise teo eest valurahana naeruväärne. Maakohus võttis asja liiga leebelt. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.
3. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole mingit tulistamist olnud. Kostja II on nõus temalt solidaarselt kostjaga I välja mõistetud 400 euro tasumisega.
4. Kostja I apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.
6. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust maakohtust erinevalt, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
7. Hageja vaidlustab väljamõistetud hüvitise suurust, leides, et see on liiga väike. Hageja meelest peaks hüvitis olema kümme korda suurem. 10.

§ 128

lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hüvitise saamiseks pidi hageja tõendama tervisekahjustuse tekitamist. Maakohus kogus hageja taotlusel tõendeid ja tuvastas, et ükski tõend ei seo hageja nahaaluseid moodustisi

1. juuli 2022 sündmusega. Maakohus sai seega hageja kehavigastustena arvesse võtta üksnes kiirabi fikseeritud marrastusi ja kriimustusi.
2. Kuna tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, siis on hüvitise suuruse määramine

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud. Maakohus analüüsis mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikat ning määras hageja kehavigastuse raskust arvestades põhjendatult hüvitise keskmisest väiksemas summas. Maakohtu viidatud varasemas praktikas on näiteks nelja hamba kaotuse ja lõualuu purunemise eest makstud hüvitist neli korda vähem, kui hageja apellatsioonkaebuses nõuab. Hammaste kaotust saab pidada raskemaks vigastuseks kui marrastusi ja kriimustusi. Ringkonnakohtu 3 hinnangul ei ole maakohus hüvitise suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei täpsusta, mida oleks maakohus veel pidanud arvesse võtma või hindama. 12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjatel ei ole toimiku andmete kohaselt kulusid tekkinud. Neil ei ole olnud lepingulist esindajat, nad ei ole tasunud riigilõivu ega muid kohtukulusid. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4