Obsah (7)

§ 151§ 121§ 45§ 155§ 43§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tallinna Halduskohus Maarja Oras 5. jaanuaril 2026 Tallinnas 3-25-1338 X. X ja C. C kaebus Viimsi V

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohus võttis
2. mai
3. a määrusega menetlusse X. X ja C. C kaebuse nõudes keelata Viimsi vallal
4. aprilli
5. a teate „25.07.2024 ettekirjutuse nr 2412899/00143 sunniraha hoiatuse rakendamine“ alusel rakendatud sunniraha sissenõudmise toimingute tegemine ning
6. juuli
7. a ettekirjutuse nr 2412899/00143 ja selles tehtud hoiatuse alusel uute sunnirahade määramine ja sissenõudmine.
8. Vastustaja teatas
9. juuni
10. a vastuses kaebusele, et
11. aprilli
12. a teate alusel rakendatud sunniraha on kaebajad tasunud ning
13. mail 2025 on määratud uus sunniraha 1000 eurot. Vastustaja esitas
14. detsembril 2025 kohtule teate, et vaidlusalusele elamule on väljastatud kasutusluba ning ettekirjutus on täidetud.
15. Kohus palus
16. detsembri
17. a kohtunõudes vastustajal teatada, kas kaebajad on tasunud ka hiljem määratud sunniraha või kas mõne ettekirjutuse alusel määratud sunniraha sissenõudmine on veel pooleli. Kohus palus kaebajatel teatada, kas neil on vastuväiteid kaebuse läbi vaatamata jätmisele arvestades, et ettekirjutus on täidetud, selle alusel ei ole enam võimalik määrata uusi sunnirahasid, mistõttu puudub alus seda ka keelata. Samuti ei ole enam asjakohane kaebajate nõue keelata
18. aprilli
19. a teate alusel rakendatud sunniraha sissenõudmine, arvestades et kaebajad on selle sunniraha tasunud. Kohus selgitas, ka, et praegusel juhul ei ole vähemalt nendes küsimustes enam alust arvata, et vastustaja teeks kaebajate õigusi rikkuvaid toiminguid.
20. Vastustaja teatas
21. detsembril 2025, et vastustaja ei ole viimasena (
22. mail 2025) määratud sunniraha 1000 eurot sisse nõudnud, vaid andis kaebajatele pikendust kohustuse täitmiseks, mis ka täideti. Kaebajate suhtes ei ole vastustajal pooleli ühtegi sunniraha toimingut.
23. Kaebajad teatasid
24. jaanuaril 2026, et neil ei ole muutunud olukorras vastuväiteid kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. Kaebuse läbi vaatamata jätmine 6.

§ 151

lg 2 p-s 1 on sätestatud, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi.

1. Kohus selgitas
2. detsembri
3. a kirjas, et kuivõrd
4. juuli
5. a ettekirjutus on täidetud, ei saa vastustaja selle täitmisele suunamiseks enam kaebajate suhtes sunniraha rakendada, mistõttu on keelamiskaebus muutunud ainetuks. Ühtlasi on kaebajad tasunud
6. aprilli
7. a teate alusel rakendatud sunniraha ning vastustaja on teatanud, et kaebajate suhtes ei ole pooleli ühtegi sunniraha toimingut. Seega ei ole alust keelata ka sunniraha sissenõudmist. Eeltoodust tulenevalt puudub alus arvata, et vastustaja teeks neil asjaoludel kaebajate õigusi rikkuva toimingu. Seega puudub kaebajatel ilmselgelt kaebeõigus keelamiskaebuse edasiseks menetlemiseks ning kohus jätab kaebuse

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

8. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

9.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui kõnesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist (ning eeldatavasti ei ole vastustaja koosseisulise juristi esinduse korral välja mõistetavaid menetluskulusid ka tekkinud), jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

§ 104lg 5 p-st 3 lähtudes ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 2