Obsah (4)

§ 402§ 408§ 404§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-121090 Ts

(võlaõigusseadus) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Riigikohus on selgitanud, et selleks, et teha kindlaks, kas füüsiline isik tegutseb laenu andes oma majandus- või kutsetegevuses, tuleb kogumis hinnata selliseid kriteeriume nagu laenu andmise püsivus ja maht ning laenu tasulisus. Samuti tuleb hinnata laenulepingute põhitingimusi, laenuandja ja laenusaaja vahelisi suhteid ning lepingute sõlmimise asjaolusid. Majandus- ja kutsetegevusele võib viidata näiteks see, kui laenu on antud pikema perioodi jooksul mitmetele isikutele, samuti see, kui füüsiline isik, kes laenu annab, on teatud piirkonnas teadaolev isik, kellelt on vajadusel võimalik (tasu eest) laenu saada. Tegevuse püsivus on seejuures nii ajaline kui ka mahuline kriteerium. /…/ Majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks laenuandjaks olemist ei välista see, kui laenuandja ei ole oma laenutulusid deklareerinud ega ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Küll aga ei saa majandus- või kutsetegevuses laenu andmiseks lugeda näiteks laenu andmist üksnes isiklike suhete tõttu ja minimaalse intressi eest, mis sisuliselt välistab tulu saamise. Asjaolu, et füüsilisest isikust laenuandja samal ajal tegeleb veel ka mingi muu majandustegevusega või töötab töölepingu alusel, ei välista seda, et laenuandmine toimub majandustegevusena, kui täidetud on eelnimetatud tunnused (3-2-1-66-14, p 16).
2. Esitatu kohaselt suhtlesid pooled lepingu sõlmimiseks sidevahendite kaudu (messengeri kuvatõmmised dtl 39-40), lepingu kohaselt oli laen tasuline. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hagejal on arvukalt samalaadseid laenulepingutest tulenevaid kohtuasju (53 maksekäsu kiirmenetlust). Kohus selgitas 11.09.2025 määruses, et nimetatud asjaolud viitavad sellele, et hageja on 14.04.2023 lepingu sõlminud oma majandustegevuse raames. Kohus palus hagejal välja tuua, kas hageja vaidleb sellele vastu, ning kui, siis välja tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel hageja väidab, et tegemist ei olnud tema majandustegevuses sõlmitud lepinguga, sj millised suhted hageja ja kostja vahel on. Hageja kohtule ei vastanud. Kohus asub seisukohale, et hageja tegutses 14.04.2023 lepingu sõlmimisel oma majandustegevuses ning 14.04.2023 leping on tarbijakrediidileping.
3. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus asja lahendada lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14). 8.

§ 408

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sellisteks andmeteks on tulenevalt

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 mh intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused (p 8) ning krediidi kulukuse määr aasta kohta (p 9).

§ 404

lg 2 1 järgi käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad 2 andmed ja eeldused. Kohus tuvastab, et laenulepingust puuduvad andmed aastase intressi- ja krediidi kulukuse määra kohta. 9.

§ 408

lg 2 järgi käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohus selgitas 11.09.2025 määruses hagejale, et hagejal tuleb tõendada, et ta on 14.04.2023 lepingu täitmisena kostjale laenusumma 100 eurot üle andnud ning tegi hagejale ettepaneku esitada tõendina maksekorraldus laenu kostjale ülekandmise kohta. Kohus selgitas 22.10.2025 määruses täiendavalt, et kui hageja ei tõenda, et ta on kostjale laenusumma 100 eurot üle andnud, on hagi rahuldamise perspektiivita. Hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendeid laenusumma üleandmise kohta ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et kostja oleks laenu kätte saanud ning 14.04.2023 tarbijakrediidileping on

§ 408lg 1 alusel tühine.

Seoses sellega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt intressi väljamõistmiseks. 10.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja ei ole laenusumma üleandmist tõendanud, ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejalt kohustuse täitmisena midagi saanud. Kohus jätab hagi rahuldamata ka hageja põhinõude ning seonduvalt viivisenõude osas. Hagi jääb täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud 11. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jäämisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3