Obsah (19)

§ 1573§ 199§ 136§ 120§ 331§ 121§ 74§ 63§ 3312§ 64§ 68§ 65§ 157§ 218§ 17§ 56§ 58§ 4§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 14. mai 2025, Pärnu 1-24-1553 (22267000820) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi se

§ 1573

lg 1,

§ 199

lg 1,

§ 136

lg 1,

§ 120

lg 1,

§ 331

2 järgi üldmenetluse korras Prokurör ringkonnaprokurör Triin Tumala Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, lepinguline Süüdistatav Robert Sarapik Isikukood või sünniaeg: 36106304217 Elu- või asukoht ja aadress: X Kontaktid: X Kodakondsus: Eesti Haridus: X X keel: eesti Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 10.12.2019 otsusega nr 1-19-5662 karistati Robert Sarapikku

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi, lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, millest kohasele kandmisele kuuluv 2 kuud vangistust loeti kantuks eelvangistuses viibitud aja osas ning ülejäänud vangistus, s.o 2 aastat ja 10 kuud vangistust, jäeti

§ 74

lg 1 ja 2 alusel 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, kui Robert Sarapik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Pärnu Maakohtu 10.11.2022 määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 1 / 27 10.11.2022, vahistatud kokku 11.11.2022–10.03.2023; kandmata karistus pööratud täitmisele 10.11.

1. Kriminaalmenetluse tagamise vahendina lähenemiskeeldu alates 07.11.
2. Kannatanud kohaldatud ajutist F.M ja alaealine kannatanu I.C Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311-313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas:
3. Süüdi tunnistada Robert Sarapik:

§ 1573

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust;

§ 199

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust;

§ 136

lg 1 ja

§ 120

lg 1 järgi ning mõista talle

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 136

lg 1 järgi karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust;

§ 3312

järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust (kohus ei tuvastanud ajutiste lähenemiskeeldude rikkumiste algust mitte alates 09.11.2022, vaid alates 10.11.2022 kell 09.13-09.15).

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.11.2022-22.01.2023, s.o 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Seeläbi kandmisele kuuluva vangistuse suuruseks on 3 aastat, 9 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.12.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-5662 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 (ühe) aasta, 10 (kümne) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva vangistuse võrra, mõistes seeläbi liitkaristuseks 5 (viis) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust. Robert Sarapikul ilmuda karistuse kandmisele kohtuotsuse jõustumisel kutse peale.

1. Menetluskulu 2.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Robert Sarapikult menetluskuluna riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 2.
4. Jätta Robert Sarapiku kanda tema valitud kaitsjatele makstud tasu.
5. Tsiviilhagi 2 / 27 Rahuldada alaealise kannatanu I.C tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes kogu ulatuses ning mõista Robert Sarapikult kannatanu kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja 958,10 eurot. Tsiviilhagi tasuda F. M. kontole nr XXX. Kohus selgitab, et kannatanul on õigus anda kohtuotsuse jõustumise järgselt tasumata osas tsiviilhagi nõue täitmiseks täitemenetlusse.
6. Ajutine lähenemiskeeld ja lähenemiskeeld 4.
7. Jätta läbi vaatamata prokuröri esitatud taotlus Robert Sarapikule lähenemiskeelu kohaldamiseks kannatanu F. M. suhtes kohtuotsuse jõustumise järgselt. 4.
8. Jätta kehtima ajutine lähenemiskeeld Robert Sarapikule kannatanu F. M. suhtes kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni järgmistel tingimustel: 1) Robert Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohale (X) lähemal kui 15 meetrit kinnistu piirist. Erandina on Robert Sarapikul lubatud läheneda kinnistu piirini tema ja F. M. X äravõtmiseks või üleandmiseks, juhul, kui tsiviilkohus ei ole seda erandit korraldanud teisiti. 2) Robert Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on Robert Sarapik kohustatud F. M. t viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma.
9. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Tallinna Vanglale ja Politsei- ja Piirivalveametile ajutise lähenemiskeelu osas. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest, s.o hiljemalt 21.05.
10. a. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
11. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). 3 / 27 Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine
12. mail
13. a. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates
14. maist
15. a päeva jooksul avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Robert Sarapikku süüdistatakse selles, et tema 05.10.2022.a kell 20:23, sõites enda poolt juhitud musta värvi sõiduautoga Mercedes-Benz (registreerimismärgiga XXX) mööda X maanteed suunaga X poole ja nähes, et mööda X maantee kõnniteed kõnnib X bussipeatuse poole tema X F.M, jättis sõiduauto X maanteele, aadressil X asuva X vahetus lähedusse, seisma, misjärel väljus sõiduautost, avas sõiduauto parempoolse esiukse ning läks kõnniteel oleva F.M juurde. Seejärel ütles Robert Sarapik X le F.M, et ta tema sõiduautosse tuleks, kuid F.M vastas sellele eitavalt, misjärel Robert Sarapik võttis enda parema käega F.M vasakust käevarrest kinni ja tõmbas teda enda poole, soovides, et F.M tema sõiduautosse tuleks, põhjustades F. M. käest tõmbamisega füüsilist valu. Kui F.M ütles uuesti Robert Sarapikule, et ta ei tule tema sõiduautosse, võttis Robert Sarapik F. M. kahe käega haardesse enda sülle. F.M osutas rabeledes vastupanu ja ütles koduvalt Robert Sarapikule, et ta ei tule tema sõiduautosse, kuid sellest hoolimata Robert Sarapik viis F. M. süles ja F.M-i kinni hoides sõiduauto juurde ning pani F. M. viimase tahte vastaselt sõiduauto parempoolsele esiistmele, misjärel kell 20:24 sulges sõiduauto ukse ja istus ise koheselt juhiistmele ning hakkas sõiduautoga mööda X maanteed X poole sõitma. Sõiduautos olles ütles F.M korduvalt Robert Sarapikule, et ta sõiduauto peataks selleks, et ta saaks autost väljuda, kuid Robert Sarapik ei teinud seda. Kui sõiduauto oli jõudnud X tee ja X maantee ristmikule, kus põles fooris punane tuli, avas F.M sõiduauto ukse, et sõiduautost väljuda, kuid F. M. ei õnnestunud seda teha, sest Robert Sarapik vajutas sõiduautol gaasipedaalile ning sõitis foori punase tulega mööda X maanteed edasi ja keeras X poole. Seejärel sõidutas Robert Sarapik sõiduautoga F.M-i kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohtades X maakonnas, viies kannatanu ka pimedasse metsa ning viimaks sõitis mööda X maanteed X valda X alevikku F. M. kortermaja ette, kus enne kella 21:35 võimaldas Robert Sarapik F. M. sõiduautost väljuda. Robert Sarapiku poolt F. M. tahte vastaselt kinnihoidmine ja sõiduautosse panek võttis kannatanult seadusliku aluseta liikumisvabaduse ning tekitas hirmu, ebameeldivust ja käevarrest tõmbamine ka füüsilist valu. Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o seadusliku aluseta vabaduse võtmisega, viies F. M. tema tahte vastaselt enda sõiduautosse ja võttes F.M teda sõiduautos kinni hoides ilma seadusliku aluseta liikumisvabaduse, pani toime

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et pärast seda, kui tema oli 05.10.2022.a kella 20:24 ajal X maanteel vägivalda kasutades ja ilma seadusliku aluseta X F. M. enda sõiduautosse Mercedes-Benz (registreerimismärgiga XXX) viimase tahte vastaselt süles kandnud ja sinna sulgenud, võttes kannatanult liikumisvabaduse, sõidutas kannatanut edasi oma sõiduautoga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata X maakonnas asuvatesse kohtadesse, sealhulgas pimedasse tundmatusse metsa, mille käigus Robert Sarapik ähvardas F.M-i tapmisega, öeldes korduvalt, et lööb F. M. „kasti“. Robert Sarapik tekitas ähvardamisega F. M. reaalset hirmu ning ohtu enda elule ja tervisele. Samuti oli F. M. alust 4 / 27 arvata, et Robert Sarapik võib oma ähvarduse täide viia, sest lisaks vägivaldselt ja seadusliku aluseta tahte vastaselt vabaduse võtmisele ja kannatanu sõiduautosse sulgemisele on Robert Sarapik tarvitanud F. M. suhtes ka varasemalt korduvalt füüsilist ja vaimset vägivalda, teda tapmisega ähvardanud ning süüdistatav on kannatanu suhtes toime pandud kuritegude eest ka eelnevalt kohtulikult karistatud. Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o tapmisega ähvardamisega, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et tema on teadlikult ja korduvalt rikkunud 07.11.2022.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-22-6426 kriminaalasjas nr 22267000820 kohaldatud lähenemiskeeldu XF. M. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks. Eelpool nimetatud määrusega kohaldati Robert Sarapikule ajutine lähenemiskeeld XF. M. suhtes järgnevatel tingimustel: - Robert Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohaks olevale kortermajale X lähemal kui 15 meetrit. Erandina on Robert Sarapikul lubatud läheneda kortermaja välisukseni tema ja F. M X äravõtmiseks või üleandmiseks. - Robert Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on Robert Sarapik kohustatud F. M. t viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma. Robert Sarapik pani teadlikult ja tahtlikult toime eelpool nimetatud ajutise lähenemiskeelu korduva rikkumise, mis seisnes selles, et tema olles teadlik, et F.M töötab X aadressil X asuvas X klienditeenindajana: - 09.11.2022.a ajavahemikul kell 09:43–09:54 viibis aadressil X asuvas X teenindussaalis ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit; - 10.11.2022.a ajavahemikul kell 09:13–09:15 viibis aadressil X asuvas X teenindussaalis ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit; - 10.11.2022.a ajavahemikul kell 10:19–10:20:26 viibis aadressil X asuvas X ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit; - 10.11.2022.a ajavahemikul kell 10:20:52-10:22 viibis aadressil X asuvas X ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit. Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o ajutise lähenemiskeelu teadliku ja korduva rikkumisega, pani toime

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et tema ajavahemikul 28.06.2022.a– 10.11.2022.a peale ühise kooselu lõppemist korduvalt ja järjepidevalt otsis kontakti, jälgis ja muul viisil sekkus enda XF. M. tahte vastaselt tema eraellu. Oma teadliku ja tahtliku tegevusega Robert Sarapik alandas ja häiris oluliselt F.M-i, samuti tekitas kannatanut hirmutades temale emotsionaalseid kannatusi ning oma tegevusega rikkus ja häiris oluliselt F. M. tavapärast elukorraldust. Ahistav jälitamine seisnes selles, et: - Robert Sarapik käis järjepidevalt, mitmel korral päevas, F. M. töökohas ehk aadressil X asuvas X . Kuna F. M. põhitööks on klientidelt tellimuste vastuvõtmine, siis tööl olles oli F.M kohustatud Robert Sarapikku teenindama, mistõttu Robert Sarapik tellis iga kord F. M. käest ühe kohvi ning teenindamise käigus otsis Robert Sarapik alati F. M. sõnalist kontakti. Kui F.M ei soovinud Robert Sarapikuga kontakti astuda, ägestus 5 / 27 - - - Robert Sarapik ning hakkas F.M-i teenindussaalis teiste klientide ja töökaaslaste ees kõva häälega alandama, nimetades F.M-i „emiseks“, „hooraks“, „libuks“, „litsiks“, „neegri munni imejaks“ ja „venelase madratsiks“. Eelpool nimetatud tegevuse lõpetamiseks helistas F.M 22.09.2022.a häirekeskusesse. Nendel päevadel, kui F.M oli tööl, Robert Sarapik, viibides kaubanduskeskuses X ja/või selle õues parklas, jälgis nii nähtavalt kui ka varjatult F.M-i läbi X suurte klaasakende. Nendel päevadel, kui F.M ei olnud tööl või oli lõunapausil, käis Robert Sarapik ikkagi järjepidevalt X F. M. töökaaslaste käest küsimas, kus kohas F.M on ja mida F.M teeb. Samuti Robert Sarapik jälgis korduvalt ja järjepidevalt F. M. liikumist hommikul tööpäeva alustades ja õhtul tööpäeva lõpetades, olles täpselt teadlik tööpäeva algus- ja lõppajast. Sellest tingituna tekkis F. M. hirm tööpäeva lõppedes töökohast bussipeatusesse kõndida, ilma et Robert Sarapik teda vaimselt ja/või füüsiliselt ei hirmutaks ega häiriks, mistõttu tegi tema 02.11.2022 häirekeskusesse kõne, et politseipatrull tiirutaks tema töökoha juures, et tema saaks ohutult bussipeatusesse minna. Samuti Robert Sarapik saatis 23.09.2022 X juhtkonnale e-kirja, milles laimas F.M-i, nimetades teda manipulaatoriks ja lastest mittehoolivaks X ks, selleks, et F. M. töötunde vähendataks, mis oleks aga F. M. põhjustanud sissetulekute vähenemise. Robert Sarapik käis korduvalt F. M. elukoha juures aadressil X, koputades korteri välisuksele või visates kividega vastu aknaklaase, hirmutades ja häirides sellega nii F.M-i kui ka tema alaealisi lapsi, millise tegevuse lõpetamiseks F.M helistas 20.09.2022 ja 07.10.2022 häirekeskusesse. 24.09.2022, kui F.M oli enda X X rannas fotosessioonil ja Robert Sarapik ei pidanud sellest kuidagi teadlik olema , sattus Robert Sarapik samal ajal samasse kohta, häirides sellega oluliselt F.M-i, mistõttu F.M helistas häirekeskusesse. Robert Sarapik andis korduvalt F.Y-le, kes on F. M. ja Robert Sarapiku ühine tuttav ning kes elab samuti X alevikus X asuvas kortermajas, sõnumite teel teada, et F.Y edastaks temale infot, kus kohas F.M on ja mida tema teeb, paludes sellest F. M. mitte teada anda. Robert Sarapik, omades Facebookis kontot nimega „Robert Sarapik“, jälgis, kes reageerivad F. M. Facebooki kontol olevatele fotodele, misjärel saatis isikutele, kellega Robert Sarapik pole kordagi varem kohtunud ja/või suhelnud, F. M. t alandavaid fotosid, kirjutas solvava ja häiriva sisuga sõnumeid F. M. kohta, nimetades teda „neegrite munniimejaks“ ja „emiseks“, ning küsides sõnumi saajatelt selgitust nende suhete kohta F.M. Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o ahistava jälitamise ehk teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, pani toime

§ 1573lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et tema viibides 25.09.2022.a enne kella 21:30 kannatanu F. M. kuuluva, aadressil X asuva korteri nr X, esikus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtmenagist ära alaealisele I.C-le kuuluva sõiduauto Ford Focus (registreerimismärgiga XXX) puldiga süütevõtme. Robert Sarapik oma teadliku ja tahtliku tegevusega tekitas kannatanule varalist kahju kogusummas 958,10 eurot. Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6 / 27 Kohtuistungil prokurör nõudis Robert Sarapiku kogu talle esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist

§ 1573

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud;

§ 199

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud;

§ 136

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud;

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud;

§ 3312

järgi vangistusega 8 kuud.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata 10.11.2022-10.03.2023 eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

4 kuud, karistusaja hulka ning lugeda tema l veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 3 aastat ja 8 kuud vangistust Pärnu Maakohtu 10.12.2019 otsusega nr 1-19-5662 mõistetud ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu ja 19 päeva (2 aastat 10 kuud – 11 kuud ja 11 päeva (võttes maha vangistuses viibitud aja)) vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 6 kuud ja 19 päeva vangistust. Prokurör taotles tsiviilhagi rahuldamist ja R. Sarapikult väljamõistmist. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. Kaitsja tõi välja, et kriminaalasi on välja kasvanud X jagamise probleemist ning üheski episoodis ei saa esitatud tõenditele tuginedes teha süüdimõistvat otsust. Vabaduse võtmise süüdistusega seoses leiab kaitsja, et mingit vastupanu ja rabelemist ei olnud, kannatanu hoidis R. Sarapiku kaela ümbert kinni ning oleks võinud 17-20 sekundi vältel autost ka välja astuda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus on tõendamist leidnud osaliselt, s.o välja arvatud 09.11.2022. a kell 9.43-9.54

§ 3312 järgi kvalifitseeritavas lähenemiskeelu teadliku rikkumise süüdistuses.

Samas ei tingi see kohtupraktikale tuginedes õigeksmõistmist, kuivõrd korduv lähenemiskeelu rikkumine on ka ilma 09.11.2022. a osateota tuvastatav, lisaks ei oleks 09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumine eraldivõetuna kuritegu. Kohus analüüsib esitatud süüdistusi läbi ajalise telje. I. Süüdistus

§ 1573lg 1 järgi ajavahemikul 28.06.2022-10.11.2022 1.1.

F.M on andnud kohtus ütlused (22.01.2025 ipr lk 7-17; 35), mille kohaselt kui nende suhe 28.06.2022 lõppes, käis R. Sarapik korduvalt tema töö juures ja tekitas talle sellega tööandjaga probleeme – häiris seal kõiki, sest ta kisas üle saali, kasutas ebatsensuurseid sõnu. Samuti teadis R. Sarapik täpseid kellaaegu, kuidas F.M tööl käis ning käis teda parklas nii enda auto kui ka ühel korral taksoga jälgimas. R. Sarapik käis ka F. M. kodu juures X, kus ta lõhkus ukse taga või koputas aknale. Samuti on F.M andnud ütlused, mille kohaselt R. Sarapik uuris nende ühiselt sõbrannalt F.Y-lt sõnumite teel K. T kohta – kas viimane on kodus näiteks. Samuti saatis R. Sarapik K. T inetuid jutte täiesti võõrastele inimestele, sh V.Zile ja O.C-le, kes F. M. fotosid sotsiaalmeedias meeldivaks olid märkinud. Nii V.Z kui ka O.C andsid sellisest R. Sarapiku tegevusest F. M. teada. Täiendavalt on F.M andnud ütlused sellest, kuidas ta käis enda X ja X X rannas pildistamas, mille juurde ilmus järsku R. Sarapik, 7 / 27 kes sõimas ja alandas neid seal – kui kohale tuli politsei, läks R. Sarapik korraks ära, kuid tuli jälle tagasi. Kokkuvõtvalt saab R. Sarapiku tegevused süüdistusaktiga ühtivalt F. M. ahitavas jälitamises jagada viite kategooriasse: 1) F. M. häirimine tema töökohas; 2) F. M. häirimine tema kodus; 3) 24.09.2022 fotosessiooni episood Pärnu rannas; 4) F. M. eraelu kohta info pärimine F.Y-lt; 5) F.M-i alandavate sõnumite ja fotode saatmine kolmandatele isikutele. F. M. ütluseid R. Sarapiku eelkirjeldatud käitumisest kinnitab ka muu kohtule esitatud tõendikogum. 1.

1. Ahistava jälitamise süüdistus on sisustatud esmalt sellega, et R. Sarapik käis pärast ühise kooselu lõppemist F. M. järjepidevalt, mitmel korral päevas, F. M. töökohas, kus ta mh F.M-i teiste klientide ja ka töökaaslaste ees kõva häälega alandas, jälgis teda läbi akende, käis tema järgi töökaaslastelt küsimas, samuti saatis tööandja juhtkonnale e-kirja, milles F.M-i laimas. R. Sarapiku sellist tegevust kirjeldavad nii kannatanu F.M kui ka tunnistaja Y.B (14.03.2025 ipr lk 2-10), kes on X juhataja. Tunnistaja ütluste järgi ta teab, et R. Sarapik oli F. M. X ja X, kes käis X F.M-i terroriseerimas ja jälitamas. R. Sarapik käis X t hommikuti F. M. käest kohvi ostmas ning ta tegi seda suht tihti, kui F.M tööl oli. Siis, kui F.M tööl ei olnud või oli parasjagu pausil, uuris R. Sarapik F. M. töökaaslastelt, kus viimane on. F.M palus R. Sarapikul minema minna, kui ta seal käis, kuna R. Sarapik kogu aeg solvas F.M-i – ütles, milline emis F.M on, kuidas ta peab tööl käima selleks, et oma keha korda saada ning seda kuulsid ka kliendid, kuna solvamine toimus avalikult, kõva häälega. R. Sarapiku selline käitumine ajas Y.B sõnade kohaselt F. M. endast välja. Samuti nägi Y.B enda sõnade järgi, kuidas R. Sarapik tiirutas kogu aeg ümber X parkla, et kontrollida, kas F.M on tööl ning neil päevil, kui F.M oli tööl, nägi R. Sarapikku päeva jooksul päris tihti. Samuti andis tunnistaja kaitsjale vastuse, mille kohaselt on R. Sarapik täiendavalt pöördunud tema ülemuse poole, kuna Y.B piirkonnajuht olevat tema käest selle kohta küsinud. Asjaolu, et R. Sarapik 23.09.
2. a X juhtkonna poole seoses F. M. on pöördunud, on tõendamist leidnud kohtule esitatud kirjavahetusega (I kd tl 142-146), millest esmalt nähtub R. Sarapiku kell 10.16 saadetud e-kiri aadressile XXX, milles ta tunneb muret F. M. tiheda töögraafiku üle ning avaldab, et väikesed X oma X ärkveloleku ajal ei näegi. Samuti nähtub e-kirjast, et R. Sarapikule on kellaajaliselt teada, mis kell F.M alustab teekonda tööle, mis kell ta töö juures sisse logib, kui kaua ja mis kellani enamasti tööpäev kestab, samuti millise bussiga ja mis kell ta kojusõitu alustab. Niivõrd täpset ülevaadet F. M. liikumiste ja tegevuste kohta saab kahtlema ta omada üksnes F. M. jälgimise kaudu, kuivõrd teada on lausa tööarvutisse sisselogimise aeg. Teadupärast on kõne all oleva X väliseinad klaasist (fototabel I kd tl 103-106). Samuti on tõendatud R. Sarapiku poolt F. M. laimamine, kui ta pärast piirkonnajuhilt vastuse saamist viimasele avaldas, et F.M on manipulaator, kes jätab X unarusse ja ripakile koju. Kohtule on tõendina esitatud ka väljavõtted politseis registreeritud juhtumitest, millest nähtub, et nii F. M. kui ka X numbrilt on korduvalt politseid välja kutsutud, kuna R. Sarapik viibib X , karjub ja laimab seal. Näiteks on sellise sisuga väljakutse tehtud 22.09.2022 (I kd tl 148), 02.11.2022 (I kd tl 151) kutsuti politsei põhjusel, et R. Sarapik tiirutab musta mb’ga (kohtule 8 / 27 arusaadavalt ja haakuvalt R. Sarapikul oleva sõidukiga on tegemist Mercedes Benziga) X juures, käis korduvalt ka X sees. Viidatud kõnesid on vaadeldud ka 27.11.2022 Häirekeskuse kõnede vaatlusprotokollis (I kd tl 152-155), kust nähtub, et lisaks on F.M 25.09.2022 Häirekeskusele tehtud kõnes andnud teada, et tema X jälitab teda ning ta ei julge enam kuskil liikuda. 02.11.2022 kõne vaatlusest nähtub mh, et F.M palub politseipatrulli X asuva X parklasse tiirutama ajaks, mil ta X bussipeatusesse bussi peale peab minema hakkama. R. Sarapiku kohtus esitatud versiooni kohaselt toimus F. M. töökohas mh X üleandmine (18.03.2025 ipr lk 8) ning F.M on X üleandmise kohta avaldanud, et neil oli kokkulepe, mille kohaselt R. Sarapik võtab laupäeviti kella 10-11 paiku X ning toob nad tööpäeva lõpus kella 20 paiku tema töö juurde, et ta saaks nendega koos bussiga koju sõita (22.01.2025 ipr lk 15). Samas kinnitab kannatanu, et lapsi reaalselt R. Sarapik sel viisil talle kunagi üle ei andnud, vaid viskas talle üksnes käru ning viis X sel ajal, kui F.M bussiga koju sõitis. R Sarapiku versiooni sellest, justkui oleks ta käinud F. M. töö juures lapsi üle andmas, ei kinnita Y.B ütlused, mille kohaselt on tema küll F. M. ja R. Sarapiku ühiseid X näinud, kuid tööajal töö juures F. M. X olnud ei ole, seega ei toimunud F. M. töö juures ka X üleandmist (14.03.2025 ipr lk 6). R. Sarapik on ka ise esitanud kohtule videomaterjali (III kd tl 20), millest nähtub, R. Sarapiku viibimine X , kus F.M töötas. Näiteks 03.09.2022 liigub R. Sarapik X leti äärde ning pöördub F. M. poole küsimusega „Mida sa ähvardasid mind lastega?“. F.M palub R. Sarapikul „astuma hakata“ ja tahab mh teada, kus on X, kuid sellele R. Sarapik ei vasta ning küsib hoopis, mis see F. M. asi on. Kahtlema ta ei ole tegemist X normaalse suhtlusega, millisest R. Sarapik ise kohtule pilti üritas luua – nimelt tema sõnade kohaselt „me leppisime kokku ju X X võtmise osas, mis ajal võtta, millal võtta, millal tagasi tuua“ (18.03.2025 ipr lk 8). Ka 22.09.2022 X käimise kohta ning ka sellele järgnenud politsei väljakutse kohta on R. Sarapik esitanud video, kust nähtub, et ta sekkub politseinike ja F. M. vahelisse vestlusesse, nimetades F.M-i asjasse puutumatult sarivõlgnikuks, samuti ei soovi lahkuda politseiniku vastavasisulise palve peale, asudes politseinikuga vaidlusesse. Samuti peab R. Sarapik asjasse puutumatult vajalikuks öelda, et F.M teenib raha kõhu korrigeerimiseks, mitte X elatamiseks, nagu F.M ütleb. 28.10.2022 X käimise kohta esitatud videolt nähtub X vestlus R. Sarapiku ja F. M. vahel, 30.10.2022 kohta esitatud videolt nähtub, kuidas R. Sarapik üritab kohvi minna ostma esmalt F. M. käest, kes R. Sarapiku siis edasi teise kassasse suunab ning R. Sarapik edasist ostuprotsessi ja ka laua taha istumist filmib. 06.11.2022 X käimise kohta esitatud videolt nähtub, kuidas R. Sarapik X leti taha kohvi ostma suundub, imestab, et F.M on jälle tööl ning sellele järgneb X vestlus. Seejärel aga alates 1.15 algatab R. Sarapik hoopis uue tema , avaldades F. M. , et tööd peab tegema – siis saab 65 euro eest Emmisse – teadaolevalt on tegemist X kõrval asuva hotelliga, mille osas näib R. Sarapik teadvat, et F.M on seal tuba rentinud Bookingu kaudu. Sellele järgnevalt filmib R. Sarapik taas enda liikumist X asuva laua taha. Kohus märgib nende videote kohta järgmist – R. Sarapikul puudus igasugune vajadus minna F. M. töö juurde ning telefoniga nende vestlust ja F.M-i filmida. Selline pidev kaameraga filmimine on samuti teise isiku lubamatu jälgimine ja tema eraellu sekkumine – teadupärast saab kohvi käia ostmas ka selliselt, et oma tegevust ja klienditeenindajat ei pea filmima. Eelnevalt kokku võttes on kohus seisukohal, et R. Sarapiku poolne oluline sekkumine F. M. eraellu läbi tema töökoha on tõendamist leidnud nii kannatanu, tunnistaja Y.B, Häirekeskuse kõnede vaatluse kui ka R. Sarapiku enda esitatud videomaterjaliga. F. M. eraellu sekkumiste intensiivsus ja kontekst viitab sellele, et süüdistatavaga X seotud küsimused on R. Sarapikule 9 / 27 üksnes kõrvalised ja ettekäändeks F. M. eraellu sekkumiseks, oluliselt häirimiseks, provotseerimiseks ja alandamiseks süüdistuses toodud viisil. R. Sarapik käitub provokatiivselt kannatanu suhtes ja püüdes teda töökohal igati diskrediteerida, s.t pannes oma käitumisega kannatanu närve proovile tema töökohas, kus kannatanu peaks saama keskenduda tööle. Asjaolud kogumis kinnitavad, et ka R. Sarapiku poolt kohtule esitatud kannatanu töökohal tehtud videomaterjali eesmärkiks on olnud eeskätt kannatanu provotseerimine ja survestamine lootuses, et kannatanu närvid ikkagi lõppude lõpuks ei pea vastu ja ta teeb n-ö mingi vea, mida kannatanu vastu edaspidi kasutada. Eeltoodu on kohtule selgelt läbinähtav rõhuva tõendite kogumi tõttu. See ka näitab, et ajutise lähenemiskeelu kohaldamise vajadus on selgelt olema s. 1.
3. Lisaks sellele, et R. Sarapik järjepidevalt end F. M. töökohas ilmutas, on esitatud süüdistuse kohaselt käinud ta ka F. M. X asuvas kodus korteri välisuksele koputamas ja kividega aknasse viskamas, milline tegevus hirmutas nii F.M-i kui ka tema alaealisi lapsi. Haakuvalt esitatud süüdistusega on ka F.M kohtus avaldanud, et pärast nende ühise kooselu lõppemist 28.06.2022 käis R. Sarapik X ukse taga lõhkumas, akna pihta kive viskamas ning kisamas. R. Sarapiku poolt X käimise kohta on kohtule tõendina esitatud politsei andmebaasist juhtumi väljatrükk 20.09.2022 kuupäevast (I kd tl 147), mille kohaselt käib R. Sarapik aadressil X, akende taga ja piilub klaasidesse. Samuti on politsei andmebaasist esitatud 07.10.2022 juhtumi väljatrükk (I kd tl 150), millesse kantud info, et samal aadressil on teataja eksmees ukse taga, koputab ja hüüab last. Juhtumi lahendusse on kantud info, mille kohaselt on tegemist pikaajalise juhtumiga, kus mees jälitab naist ja kontrollib tema igapäeva tegevusi. Häirekeskuse kõnede vaatlusprotokollist nähtuvalt (I kd tl 152-155) avaldas F.M 20.09.2022 kõnes, et R. Sarapik tahab korterisse sisse pääseda, kuid ta ei tohi sinna tulla (haakub Pärnu Maakohtu 30.03.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-5662). R. Sarapik viskab kive vastu aknaid. 07.10.2022 kõne sisu ühtib eelnevalt avaldatud 07.10.2022 juhtumi väljatrükiga politseiandmebaasist. Kohus märgib, et prokuröri poolt esitatud Pärnu Maakohtu 30.03.2022 määruse kohaselt kriminaalasjas nr 1-19-5662 oli R. Sarapikul keelatud katseajal viibida asukohas X, X (II kd tl 19-21) ning selline viibimiskeeld seati talle kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel põhjusel, et R. Sarapik ei elanud kohtu määratud elukohas, vaid eelnimetatud X aadressil ning seal elamise ajal toimus viis perevägivalla kahtlusega juhtumit seoses R. Sarapikuga. Haakuvalt Pärnu Maakohtu 30.03.2022 kohtumäärusega on R. Sarapik kohtule esitanud tõendina F. M. 28.09.2022 käsikirjalise avalduse kriminaalhooldusosakonnale (III kd tl 2) seoses sellega, et R. Sarapik, kellel on keelatud viibida tema kodus X , on korduvalt (avalduse kohaselt on välja toodud neli kuupäeva) käinud korteris sees, kus mh pildistanud külmkapi sisu ning võtnud endaga kaasa autovõtmed. Sellega tahtis R. Sarapik seada kahtluse alla F. M. ütluste usaldusväärsuse, kuid kohtu hinnangul nimetatud avaldus hoopis kinnitab, et F.M on oma ütlustes olnud järjepidev ning seega saab tema ütlused lugeda ka usaldusväärseks. Ühtlasi kinnitab see R. Sarapiku poolt esitatud tõend, et ta on viibinud F. M. elukohas, kuigi ta ei oleks tohtinud seal olla, mis kinnitab ka esitatud süüdistust seoses tema käimistega F. M. kodus ja sellise tegevusega F. M. eraelu häirimist. Seega ka kohtulahendi täitmiseks pandud keeld ei kõigutanud R. Sarapiku ja tema tegevuse intensiivsust antud aadressil ning kannatanule rahu ei antud. Eelnevaga on süüdistuses esitatud faktilised asjaolud tõendamist leidnud. 10 / 27 1.
4. Süüdistuse kohaselt häiris R. Sarapik 24.09.2022 ka kannatanu F. M. ja tema X fotosessiooni X rannas, millest ei pidanud ta üldse teadlik olema . F. M. sõnade kohaselt R. Sarapik ka sõimas seal, lahkus korra, kui politsei kutsuti, kuid tuli siis tagasi (22.01.2025 ipr lk 35). Häirekeskusesse tehtud kõnet nimetatud kuupäevast on ka vaadeldud (I kd tl 153) ning selle kohaselt on R. Sarapik taas F.M-i jälitanud, viibib tema läheduses, sõimab ja möliseb. F.M soovib infot, kas ta saaks midagi teha, et R. Sarapik tema st eemale hoiaks. Ka tunnistaja I.C on avaldanud, et pärast lahkumineku perioodi käis R. Sarapik pidevalt neil järel, millest ühel korral X rannas, kui nad olid X ja väikeste õdedega pildistamas ning järsku oli platsis R. Sarapik, kes lihtsalt sõimas (22.01.2025 ipr lk 35). Nii F. M. kui ka I.C ütluste usaldusväärsust kinnitab R. Sarapiku enda esitatud video 24.09.2022 rannas viibimisest (III kd tl 20). See, et videolt ei paista F. M. poolt viidatud fotosessiooni häirimist, ei tähenda, et nii F. M. kui I.C usaldusväärsete ütluste alusel seda ei toimunud. Muu tõendikogum, sh Häirekeskuse kõne, kinnitab samuti rannas toimunut. Seega süüdistuses esitatud faktilised asjaolud süüdistuse järgi on tõendamist leidnud. 1.
5. Ahistava jälitamise süüdistus on seotud ka tunnistaja F.Y-lt F. M. kohta info kogumisega. Kannatanu F. M. sõnade kohaselt näitas tema sõbranna F.Y talle aastaid tagasi sõnumeid, mismoodi R. Sarapik uurib F. M. kohta (22.01.2025 ipr lk 15-16). Kohtule on tõendina esitatud ka 12.01.2023 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud F. M. poolt uurijale saadetud e-kirja koos viie fotofailiga (I kd tl 156-159). Failidest nähtub, et kontakt nimega Robert töö on olnud suhtluses F.Y nimelise isikuga, uurides, kas viimane on pisikestega, kas F.M koju ei tulegi, kas F.M on öelnud, kuhu ta jääb. Mingi hetk on juba kontakt Robert töö avaldanud, et F.M-il pole kavatsust koju tulla, vaid ta jäi linna, teades mh, et see mees, kelle juures oli, elab X rohelises neljakordses majas. Täiendavalt palub Robert töö, et telefoni omanik F.M-ile sellest suhtlusest ei reedaks. F.Y käis tunnistajana kohtuistungil ka ütlusi andmas (14.03.2025 ipr lk 11-15) ning avaldas, et sai F.M-i ja Robertiga tuttavaks, kui viimased X kolisid. Aeg-ajalt hoidis ta F.M-i ja Roberti lapsi perioodil 2020-2022 kuni F.M X elas. Nende suhtlus lõppes, kui F.M ära kolis. Suhtlus toimus pigem F.M-iga X hoidmise teemadel, Robert uuris pigem, millal tema lapsi hoiab ja millal F.M tööl on. Selline uurimine Roberti poolt sai alguse siis, kui tema enam X ei elanud ning uurimine käis telefoni ja sõnumite teel. Tunnistajale jäi mulje, et Robertit huvitab rohkem see, kus on F.M, mitte ei tundnud X pärast muret. Haakuvalt asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud sõnumitega avaldas tunnistaja, et edastas kunagi R. Sarapiku ja tema vaheliste sõnumite sisu F. M. . Tõendite kogum kinnitab, et kannatanu kohta info kogumine ja jälgimine oli kantud süüdistatava põhilisest eesmärgist realiseerida

§ 1573 lg 1 süüdistust.

Seega süüdistuses esitatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud. 1.

1. Täiendavalt on ahistava jälitamise süüdistus sisustatud R. Sarapiku poolt Facebooki kontolt ühenduse võtmine isikutega, kes reageerisid F. M. Facebook kontol olevatele fotodele ning kellega R. Sarapik varem kokku puutunud ei olnud. R. Sarapik avaldas neile isikutele F. M. alandavaid fotosid, kirjutas solvava ja häiriva sisuga sõnumeid, nimetades F.M-i neegrite munniimejaks ja emiseks ning uuris nende isikute suhete kohta F. M. . F.M on uurijale esitanud sellega seoses fotofaile, mida on vaadeldud 12.01.2023 ja 13.01.2023 viies erinevas asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 160-187). Esmalt nähtub, kuidas R. Sarapik on saatnud foto F. M. O.C nimelisele isikule ning avaldanud, et tegemist on F. M. , keda O.C „laikis“, s.o märkis tema foto meeldivaks. Lisaks täiendavate fotode saatmisele küsib R. Sarapik O.C-lt, kas see neegrite munniimeja põrutab nüüd temaga ning et ta märkas, 11 / 27 et F. M. ja O.C vahel käib usin teineteise piltide „laikimine“. R. Sarapik avaldab O.C-le mh, et ei suudleks F.M-i iialgi seoses tema kurku ja suhu lastud neegrite jobiga. Sarnaseid sõnumeid ja fotosid F. M. on R. Sarapik vahetanud ka V.Z-iga, avaldades, et F.M on ja jääb neegrite munniimejaks ning uurib muuseas, kuidas V.Z nii hästi F.M-i tunneb, et tema kohta kõike teab. O.C ja V.Z käisid kohtus tunnistajana ka ütlusi andmas ning V.Z on avaldanud (14.03.2025 ipr lk 15-17), et F.M on tema hea sõbranna, kuid R. Sarapikku ta ei tunne, viimane hakkas temale tühja koha pealt sõnumeid saatma. Sõnumite täpset sisu tunnistaja ei mäletanud, kuid ta teadis, et see oli mustamine. Tunnistaja mäletas, et saatis need sõnumid kas uurijale või prokurörile. R. Sarapik on võõras ka tunnistaja O.C-le , kes avaldas kohtus (14.03.2025 ipr lk 17-19), et suhtles kunagi F. M. läbi Facebook Messengeri. Mingi aeg pärast tema sünnipäeva 07.10 oli kirjutanud talle R. Sarapik – saatis talle F. M. pilte ja kirjutas, et ta ei suhtleks F.M-iga. Samuti meenus tunnistajale, et R. Sarapik uuris, kas F.M seksib nüüd temaga. Sõnumid ja kommentaarid F.M-i suunal olid solvavad ning tunnistaja saatis need edasi F.M-ile. Ka F.M on kohtule avaldanud, et R. Sarapik on võhivõõrastele saatnud tema st vanu pilte, kus ta oli väga suur, samuti inetuid jutte sellest, milline hoor ja libu ta on (22.01.2025 ipr lk 16). Nende fotode kohta on omapoolsed väljavõtted X Facebooki grupist esitanud ka R. Sarapik ise (III kd tl 3-6), selgitades, et need fotod F. M. on sadadele miljonitele kättesaadavad ning et ka tema on selle kinnise Facebooki grupi liige. Kohtu hinnangul tõendab R. Sarapik nende kinnise grupi postituste väljavõtetega, sealsete fotode võõrastele inimestele edasisaatmisega ning sellega, et ta on asunud kinnise grupi liikmeks, millega tal otsest puutumust ei ole (R. Sarapik kinnitas ka ise, et ta ei ole maovähendusoperatsiooni läbinud (20.03.2025 ipr lk 4), et tal oli haiglane huvi F. M. tegevuse vastu ning ta kasutas kinnises grupis F. M. poolt avaldatud fotosid ära tema laimamiseks. R. Sarapik andis ütlusi, et ta tõepoolest võttis ühendust süüdistuses toodud nimetatud isikutega ja ta tahtis inimesi hoiatada, milline F.M tegelikult on. Maakohtu hinnangul peegeldavad süüdistatava taolised ütlused üksnes tema küünilist hoiakut, pidurdamatust ja karistamatuse tunnet, kinnitades, et süüdistatav ei soovi kannatanule võimaldada rahulikku elu ilma alandava või muu süüdistatava poolse sekkumiseta. Eelnevaga on süüdistuses esitatud faktilised asjaolud tõendamist leidnud. 1.
2. Ahistava jälitamise koosseisu objektiivne koosseisu puhul on vaja täiendavalt tuvastada, kas kirjeldatud tegevuse eesmärgiks või tagajärjeks oli teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Kohus, hinnates R. Sarapiku punktides 1.2.-1.
3. kirjeldatud tegevust, on seisukohal, et kogumis on olnud tema sellise tegevuse läbiv eesmärk F.M-i häirida ja teda alandada ning R. Sarapik oma eesmärgid kahtlema ta ka saavutas. Kannatanu on kohtus antud ütlustega ka kinnitanud, et on juba tükk aega psühholoogi juures käinud ning ta on vaimselt omadega täiesti läbi (22.01.2025 ipr lk 16-17). Kohtu hinnangul on selline tagajärg eluliselt loogiline tagajärg, igati usutav ja objektiivse kõrvaltvaataja jaoks ka mõistetav. R. Sarapik sekkus järjepidevalt ligi poole aasta jooksul F. M. ellu viisil, mis ei ole aktsepteeritav mis tahes olukorras, sh kui taustal käib tsiviilvaidlus X hooldusõiguse üle. Selline sekkumine kannatanu eraellu on selge märk kestvast leppimatusest, et kanntanu ei saaks edaspidi ilma süüdistatavata hakkama, takistades selleks igakülgselt nii kannatanu vaimset heaolu, töösuhteid ja muid eraelulisi suhteid oma kohatu sekkumisega süüdistatava poolt. 12 / 27 R. Sarapik on kohtule esitatud väljavõttega F. M. sotsiaalmeedia kontolt (III kd tl 11) soovinud tõendada, et kuivõrd järgmine päev pärast tema vahistamist (R. Sarapik peeti kahtlustatavana kinni 10.11.2022 – I kd tl 200-202) F.M pidutses ja pani selle kõik üles ka sotsiaalmeediasse, ei ole tema tegevuse tõttu F. M. mingit kahju tekkinud (20.03.2025 ipr lk 5). Kohus märgib, et asjaolu, et kannatanu käis
4. aasta novembris vahetult R. Sarapiku kinnipidamise järgselt peol, ei tähenda, et R. Sarapiku tegevus temale vaimseid kannatusi põhjustanud ei oleks. Süüdistatava soov eitada igasugust kannatanu pingelanguse võimalikkust ja seda ka jälgida, näitab samuti küünilisust ja soovi kannatanut igati kahjustada. Täiendavalt kumab kohtu hinnangul tuvastamist leidnud asjaolude pinnalt läbi R. Sarapiku kibestumine ning võimetus leppida suhte purunemisega ja selle eest kätte maksta, mitte niivõrd soov lastele lahkumineku tõttu parimat vanemlikku hoolt jätkuvalt tagada, s.t. et vanemlik vaimne õhkkond lastele oleks võimalikult normaalne. Igale X-le on kahtlema ta olulised mõlemad tema X ja soov, et mõlemad X oleksid ka õnnelikud ja saaksid üksteisega vähemalt rahuldavalt läbi. Süüdistatava poolt lausaline püüd ühe vanema vaimselt ruineerimiseks ei ole ka X huvides ja selline pikem tüli õhkkond jätab eluliselt igale lapsele kurvad jäljed. Süüdistatava eesmärgid on kantud pigem egoismist ja pimedast kibestumisest, millega peaks süüdistatav ise toime tulema ja mitte seda kohatult välja elama. Vajadusel tuleks süüdistataval pöörduda abi saamiseks nt vaimse tervise nõustaja või psühholoogi poole, kui ise ei ole võimalik viha jm sellega seotud küsimustega hakkama saada, et rahulikult ja viisakalt eluga edasi minna ning probleemkäitumisi muuta ja näha elus positiivseid perspektiive, mis paremuse poole muutusteks motivatsiooni annaks. Eeltoodu oleks ilmselt kasuks ka suheteks X, mis on kannatanul ja süüdistataval ju ühised. Seega, eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et R. Sarapik on oma tegevusega perioodil 28.06.2022-10.11.2022 täitnud

§ 1573lg 1 objektiivse koosseisu ahistavas jälitamises kannatanu F.

M. suhtes. II. Süüdistus

§ 199

lg 1 järgi 26.09.2022 on F.M esitanud süüteoteate, mille kohaselt 25.09.2022 X koju tuues eiras R. Sarapik kohtu keeldu siseneda tema korterisse aadressil X, ning lahkus sealt koos F. M. auto Ford Focus võtmetega, mille ta võttis ukse juures olevast võtmenagist ja endale taskusse pani. Samal ajal R. Sarapik jälgis kogu aeg, kus kaamerad on, aga kõik jäi videosse. Juhtumiga seotud isikuks on süüteoteatele märgitud I.C. 13.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis on F. M. poolt süüteoteates viidatud videot ka vaadeldud (I kd tl 188-193). Vaatlusprotokolli lisaks oleval DVD-l on kaks videofaili, millest esimeselt, alates 01.05, nähtub, kuidas R. Sarapik siseneb korteriuksest, võtab 01.09 seinal olevast nagist midagi, mille endale taskusse paneb. Seejärel kontrollib ta arusaadavalt lae äärtest võimalike kaamerate olemasolu ning kuna ta neid ei tuvastanud, liigub kaamera vaateväljast eemale. Alates 01.46 ilmub R. Sarapik taas video vaatevälja, paneb endale jalanõud jalga ning enne korterist lahkumist alates 01.55 kontrollib arusaadavalt veel laeäärsed alad üle, tuvastamaks võimalikku valvekaamerat ning lahkub siis. F.M on andnud ütlused (22.01.2025 ipr lk 17-18; 24-25), mille kohaselt 25.09.2022 oli ta tööl, X olid Robertiga. F.M palus I.C-l telefoni salvestama, kuna R. Sarapik kogu aeg tungib tuppa ja ta oli korduvalt R. Sarapikule öelnud, et tal on kaamerad ülevad – kaamerad olid tal ostetud, aga ta ei olnud jõudnud neid üles panna. Asjaolu, et F.M enda sõnutsi R. Sarapikku kaameratest teavitanud oli, haakub eelnevalt viidatud videolt nähtuvaga – R. Sarapik just neid 13 / 27 kaameraid lae alt otsibki. Filmiva telefoni asukoht oli aga teine, mida ilmselt R. Sarapik ei osanud tuvastada. F. M. ütluste kohaselt oli auto viimased kuus kuud olnud rohkem sõidus kui ta sellega sõita oli saanud, kuna auto bensiinipaaki oli korduvat keegi suhkrut pannud. Autovõtmed paiknesid seina peal, kui korteri uksest sisse minna, seal on võtmenagi. Selle, et autovõtmed sealt kadunud on, avastas ta hiljem, kui videot vaatas. Autovõtmetega koos oli ka alarmpult ning varuvõtmetega ei saanud F.M auto uksi avada, kuna alarm läks peale. Nimetatud sõiduk kuulub F. M. ütluste kohaselt tema X I.C-le, mille tõendamiseks on esitatud ka väljatrükk liiklusregistrist (I kd tl 194) ning AS Info-Auto Pärnu esinduse 17.11.2022 hinnapakkumisest nähtub, et sõidukile on tellitud uus võti ja pult, samuti on tehtud kodeerimine, mis läks kokku maksma 297,61 eurot (I kd tl 195-196). Tegemist otsese varalise kahjuga, mis autovõtme ja selle küljes olnud alarmpuldi vargusega kannatanule tekkis, kuivõrd üldteada asjaolu kohaselt autovõtmest ja -puldist ei oleks ilma kodeerimata midagi kasu ning sellise võtme olemus ongi vastava kodeerimisega lisandväärtuse olemasolu. Kannatanu I.C on kohtule kinnitanud, et sai alles pärast videot vaadates aru, et nagist võttis R. Sarapik autovõtmed, kuna jooksis esikusse kontrollima ning tuvastas, et autovõtmeid nagis enam ei olnud (22.01.2025 ipr lk 32). R. Sarapiku ütlused sellest, justkui ta oleks tuppa sisenedes nagisse riputanud enda auto võtmed ja need sealt ka pärast võtnud (18.03.2025 ipr lk 18), ei ühti muu tõendikogumiga – esmalt ei nähtu videost, et ta midagi nagisse pannud oleks, teiseks ei ole mingil viisil seletatav, miks ta nagist enda autovõtmeid võttes peaks ümbrust kontrollima viisil, nagu videost nähtub – kuivõrd haakuvalt F. M. ütlustega oli R. Sarapik teadlik, et toas võivad olla valvekaamerad, on üheselt aru saada, et just kaamerate olemasolu ta laealust väga püüdlikult vaadates kontrollib, sh nende puudumist tuvastades ka koheselt salaja võtme hõivab. Seega on igati tõendamist leidnud, et 26.09.2022 võttis R. Sarapik F. M. ja I.C elukohast X külast nagis rippunud I.C-le kuuluva sõiduki Ford Focus võtmed koos puldiga, s.o pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Omastamise eesmärki saab jaatada juba ainuüksi võõra asja valduse murdmisest, sest hoolimata asjaolust, et R. Sarapikul nende võtmetega midagi peale ei olnud hakata – autoga ta ju sõitma ei läinud – murdis ta nende valduse lõplikult. R. Sarapiku poolt auto võtmete vargusega tekitatud otsene varaline kahju ületab ka

§ 218

lg-s 4 nimetatud väheväärtusliku asja miinimumpiiri, s.o 200 euro piiri, seega on kvalifitseeritav

§ 199lg 1 järgi.

Kaitsja vastuväited varastatud vara väärtuse osas ei ole asjakohased, kuivõrd kannatanu poolt on tekkinud kahju tõendamist leidnud ning see ületab 20 päevamäära alampiiri. Seega on täidetud

§ 199

lg 1 objektiivne koosseis, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil. Asjaolu, et ilmselt omastamise eesmärgi kõrval oli eesmärk ka taas kannatanu F. M. leibkonnale selle läbi sekeldusi tekitada (auto oli F. M. koos elanud X I.C oma), haakub süüdistustes R. Sarapiku käitumismustriga kogumis. On ilmne, et suurema st keskusest eemal elamine ja üksnes bussiliiklusest sõltumine, kui leibkonnas on ka väiksed lapsed, võib olla lisamuret tekitav. Samuti süüdistatava liikumine isikliku autoga ja püüd kannatanu F. M. töö- ja eraelulisi probleeme tekitada, on igati läbi nähtavalt teeninud üksnes seda, et tekitada või taastada majanduslikku sõltuvust süüdistatavast ja seeläbi F.M-i oma tahtele survestada. III. Süüdistus

§ 136lg 1 järgi 14 / 27 13.10.2022 X turvakaamera 5.

oktoobri 2022 salvestise vaatlusprotokollist (I kd tl 43-77) nähtub, et kell 20.23.31 liigub X maanteel heleda jopega isik ning kell 20.23.37 ilmub video vaatevälja sõiduki esiosa, videost nähtuvalt peatud sõiduk tänava ääres. Kell 20.23.49 ilmub sõiduki kõrvalistuja ukse juurde meesterahvas, kes kõrvalistuja ukse avab, seejärel kell 20.23.51 jõuab tänava ääres kõndinud heleda jopega isikuni. Videol nähtuvad kaks isikut on F. M. heleda jopega ning R. Sarapik on meesterahvas – selle kohta on ütlused andnud kannatanu F.M (22.01.2025 ipr lk 8) ning ka R. Sarapik ei ole vastu vaielnud sellele, et videol nähtuv meesterahvas on tema (18.03.2025 ipr lk 8). Seejärel nähtub videost, kuidas F.M R. Sarapikku eemale tõukab ning juba kell 20.23.54 asub R. Sarapik F.M-i sülle võtma – selline tegevus kestab ca 3-4 sekundit, sest on näha, et F.M ei lähe vabatahtlikult R. Sarapikule sülle, olgugi, et kaitsja kohtuvaidluses viitas sellele, kuidas F.M süüdistataval käega lausa ümber kaela kinni hoiab. Selline kaela ümbert haaramine ajal, mil R. Sarapik F.M-i auto poole viib, on eluliselt loogiline (instinktiivne) teguviis, et vältida sülle haaramise haardest omakorda maha kukkumist või -libisemist ja seeläbi haiget saamist. Kell 20.24.00 viib R. Sarapik kannatanu juhi kõrvalistuja ukse juurde, kell 20.24.06 paneb ta sõidukisse kõrvalistuja kohale, kohmitseb seal ca 5 sekundit, lahkub seejärel kaamera vaateväljast ning edasi nähtub videolt, et kell 20.24.26 hakkab sõiduk mööda X maanteed X poole sõitma. Kannatanu on andnud selle kohta ütlused, et nägi seda sõidukit R. Sarapikul esimest korda, varem oli ta sõitnud valge pirukaga ning seda, et kannatanu seda sõidukit varem näinud ei olnud, on kinnitanud ka R. Sarapik ise (18.03.2025 ipr lk 9, sõiduki fotosid vaadeldud I kd tl 90-95, sõiduki detailandmete väljatrükk I kd tl 96). F. M. ütlustest tuleneb, et R. Sarapiku sõidukist väljumine oli tema jaoks ootamatu, mis haakub kannatanu ütlustega sellest, et konkreetset sõidukit nägi ta R. Sarapiku valduses esmakordselt, ning kui R. Sarapik avaldas, et tahab temaga rääkida ja viib ta koju, siis F.M keeldus, korduvalt. Sellise keeldumisega mitte nõustudes aga võttis R. Sarapik kannatanu sülle ja tõstis ta autosse. F. M. käekoti koos vihmavarjuga pani R. Sarapik tagaistmele, käekotis oli mh ka F. M. telefon. Kogu juhtunust oli F.M šokis. Sõidu ajal avaldas ta R. Sarapikule korduvalt, et soovib sõidukist välja saada ning tegi selleks ka ühe katse ristmikul, kui valgusfooris põles punane tuli, kuid selle peale vajutas R. Sarapik gaasi põhja ning F.M sõidukist välja ei saanud (22.01.2025 ipr lk 8-9). R. Sarapiku ütlusi sellest, et F.M ise sõidukisse istus, ei toeta eelnevalt viidatud spordihalli turvakaamera salvestis, millelt nähtub selgelt, kuidas R. Sarapik võtab kannatanu sülle, viib ta avatud sõiduki ukse juurde ning paneb ta sõidukisse, F.M ei istu sõidukisse ise. Seejuures R. Sarapiku ütlused sellest, et ta avas alati F. M. sõiduki uksi ja kandis teda kätel (18.03.2025 ipr lk 22-23), on tühipaljad ja ennast õigustavad väited – kohtuistungil tõdes kohus korduvalt, kuidas R. Sarapik igal võimalusel üritab F.M-i alandada ning seega ei ole R. Sarapiku ütlused sellest, kuidas ta alati F. M. suhtes džentelmen on olnud, usutavad. See võis olla nii seni, kuni nende omavahelised suhted pöördumatult halvaks läksid – ka R. Sarapiku esitatud sõnumivahetustest F. M. alates

1. aasta jaanuarist (III kd tl 12-19, ennekõike osaliselt sõnumid tl 12 pöördel, tl 15 ja selle pöördel) nähtub, et suhtlus F. M. ja R. Sarapiku vahel on olnud ka head. Kuid selliste kontekstide ära segamine kohtu jaoks on kunstlik ja eluliselt mitte usutav, seega ka vastavad süüdistatava ütlused selle õigustamiseks on ilmselt moonutatud ja mitte usaldusväärsed. Ka selles ei ole R. Sarapiku ütlused usutavad, justkui oleks laupäeva õhtul X linnas X maanteel väga tihe liiklus, mistõttu ta ei oleks saanud mingil hetkel valgusfoori all punase tule 15 / 27 all seistes gaasi vajutada ja edasi liikuda. Esmajoones sügisesel ajal, millal toimus ka süüdistuses esitatud vabaduse võtmine, on X liiklus õhtuti vähene. Vahetult sündmusele järgnenut on tajunud ka kannatanu F. M. X I.C, kes andis kohtus ütlused sellest, et ta valvas 05.10.2022 kahte X ning mingi hetk tajus, et X ei ole õigeks ajaks koju jõudnud. Kui üks hetk X koju jõudis, siis ta paaniliselt nuttis ja värises ning palus ukse ruttu kinni panna. X kukkus koridori maha ja lihtsalt nuttis paaniliselt, kuni üks hetk pärast vee ja salvrättide pakkumist rääkis I.C-le, et R. Sarapik röövis ta töölt bussijaama kõndides ära, toppis autosse ja viis metsa vahele, samuti avaldas X , et ta oli üritanud autost välja pääseda, kuid R. Sarapik oli punasega (s.o punase fooritulega) gaasi põhja pannud ja edasi sõitnud, et X välja ei saaks (22.01.2025 ipr lk 33). Sellised vahetult veel sündmuse mõju all olles tunnistajale edasi antud ütluste näol on tegemist KrMS § 66 lg 2 1 p 2 väärtusega tõendiga, s.o kuulduste tõendiga. Märkimist väärib ka see, et ütlused ühtivad väga selgelt kannatanu enda kohtule antud ütlustega, samuti I.C poolt pärast X koju jõudmist Häirekeskusele tehtud kõnes avaldatuga, mida on 14.10.2022 vaadeldud (I kd tl 97-98). Vahetult sündmuse järgselt, s.o 05.10.2022 kell 21.35, Häirekeskuse kõnes avaldatu haakub nii F. M. enda kui ka I.C kohtus antud ütlustega. Eelnevaga haakub üheselt ka 06.10.2022 koostatud lähisuhtevägivalla infoleht (I kd tl 85-89), millesse on samuti kantud vägivallatseja R. Sarapiku poolt kannatanu F. M. suhtes toime pandud teo kirjeldus seoses vabaduse võtmise ja ka ähvardamisega. Esitatud tõendid kogumis võimaldavad jõuda järeldusele, et R. Sarapiku poolt F. M. sõidukisse panemine oli F. M. tahtevastane, samuti X edasine koju sõidutamine ning sõidukist ka mitte väljalaskmine, takistades seda sõiduki liikumises hoidmisega, mille kohta on ütlused andnud F.M ja kuulduste tõendina I.C. Täiendavalt märgib kohus, et F. M. seisund/ emotsioon vahetult sündmuse järgselt ei toeta kaitsja poole versiooni sellest, justkui oli F.M enda sõidukisse viimisega nõus ning midagi tahtevastast sel hetkel ei olnud. F. M. reaktsioon alates hetkest, mil R. Sarapik X juurde astub, viitab sellele, et F.M soovis R. Sarapikku endast X le saada. Samuti nähtub videolt, et F.M osutab vastupanu R. Sarapiku poolt X sülle võtmisele, sest R. Sarapikul võtab see tegevus üksjagu aega ja pingutust, samuti viitab vastupanu osutamisele F. M. kehahoiak ajal, mil R. Sarapik X sülle saamisega tegeleb. Selles igasugune vaidlus puudub, et R. Sarapikul puudus seaduslik alus F. M. vabaduse võtmiseks. R. Sarapiku poolt viidatud eesootav arenguvestlus lasteaias X ta selleks ei ole. Nimelt on R. Sarapik esitanud kohtule väljatrüki (III kd tl 8), millest tõesti nähtub, et
2. oktoobril 2022 oli X (eeldatavasti lasteaiarühm) arenguvestlus. R. Sarapik selgitas kohtule juurde, et see tõend ilmestab seda, miks F.M istus X autosse ja miks ta viis F. M. X (20.03.2025 ipr lk 4). Kohus on eelnevalt kirjeldanud, et prokuröri esitatud videolt nähtub selgelt, et F.M ei istunud ise vabatahtlikult R. Sarapiku autosse, vaid R. Sarapik viis F. M. vägisi jõudu kasutades sõidukisse. Seega ei ole R. Sarapiku esitatud tõendil süüdistusega mingit puutumust – X eesootava arenguvestluse rääkimine ei saa toimuda sunniga ja teise isiku vabadust piirates. Kohtuistungitel peatuti ka ajalisel raamil, mil vabaduse võtmine aset leidis. Süüdistusakti kohaselt toimus see ajavahemikul kell 20.23-21.35, mil R. Sarapik lõpuks F. M. X sõidukist väljuda lasi. Kohus märgib, et kui võtta arvesse marsruuti, mida mööda R. Sarapik enda sõnutsi X X sõitis, s.o läbi X, võib üldteada olevalt autosõit kesta peaaegu tunni (ka üldkasutatava kaardirakenduse Google Maps andmetel kestab autosõit ca 50 minutit), ning kui võtta kogumis arvesse ka süüdistust

§ 120

lg 1 järgi metsa ääres toimunud ähvardamist, on selline ajaline raam eluliselt igati usutav ja loogiline. 16 / 27 Seega on eelnimetatud tõenditega leidnud tõendamist, et 05.10.2022 kell 20.23-21.35 viis R. Sarapik F. M. viimast sülle võttes tahtevastaselt enda sõidukisse ning ei võimaldanud tal sealt vastavalt korduvalt avaldatud soovile väljuda, millega täidetud

§ 136

lg 1 kuriteo objektiivne koosseis, s.o teiselt inimeselt ilma seadusliku aluseta ning tahtevastaselt vabaduse võtmine. IV. Süüdistus

§ 120

järgi Lisaks eelnevalt tuvastamist leidnud seadusliku aluseta vabaduse võtmisele on F.M andnud kohtus ütlused ka sellest, et 05.10.2022 ajal, mil X vabadus oli võetud, sõidutas R. Sarapik F. M. pimedasse tundmatusse metsa, mille käigus ähvardas F.M-i tapmisega, öeldes korduvalt, et lööb F. M. kasti. Sellise ähvarduse täideviimist oli F. M. alust ka arvata, kuivõrd R. Sarapik oli eelnevalt võtnud F. M. vabaduse ning R. Sarapik on ka varem F. M. suhtes korduvalt vägivallakuritegusid toime pannud, teda tapmisega ähvardanud ning kannatanu suhtes toime pandud kuritegude eest ka kohtulikult karistatud. Kannatanu F.M, kelle ütlused on kohus usaldusväärseks pidanud, avaldas kohtus, et R. Sarapik, olles ta metsa äärde viinud, lubas ta „kasti“ lüüa, milline väljend üldteada asjaolu kohaselt tähendab ära tapma. Niimoodi sai sellest väljendist kohtus aru ka tunnistaja I.C. Samuti avaldas R. Sarapik F. M. sõnade kohaselt kahetsust, et viimast juba varem ära ei ole tapnud. Samuti kuulduste tõendina KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel on selle kohta kohtus ütlusi andnud I.C, kes samuti Häirekeskusele tehtud kõnes, kui X lt vahetult tapmisähvarduse kohta kuuldu ka edasi ütles. R. Sarapik avaldas kohtuistungil, et X sõnavarasse ei kuulugi üldse väljend „kasti lööma“ ja et X sõiduk on nii madal, et sellega ei saagi metsa vahele minna (III kd tl 10, ilmutatud fotod sõidukist). Madala sõiduki osas ei ole F.M avaldanud, et nad kuskil päris metsavahel, n-ö künklikul ja kände täis metsateel oleks olnud, vaid et nad olid lõpuks metsa juures, auto oli suunatud näoga metsa poole (22.01.2025 ipr lk 10). Metsa äär võib ka asfaldi ääres olla, seega on R. Sarapiku väide, justkui X madala sõidukiga metsas sõita ei saa, tagajärjetu. See, et F. M. oli põhjust ka reaalselt karta R. Sarapiku poolt ähvarduse täideviimist, on eluliselt igati usutav, kuna eelnevalt kohus tuvastas R. Sarapiku poolt F. M. vabaduse võtmise, mille käigus mh toimus ka ähvardamine, samuti on R. Sarapik 10.12.2019. a mõistetud süüdi nii F. M. kui tolleaegse X korduvas kehalises väärkohtlemises kui ka X tapmisega ähvardamises (II kd tl 3-11; 12-18). Seega tõendite kogum ja modus operandi viitab, et süüdistatavale R. Sarapikul on kaua kestnud ja ülemäärane viha kannatanu F. M. suhtes, mis samuti kaudselt kinnitab kannatanu ütluste tõepärasust. Seega on R. Sarapiku poolt F. M. tapmisega ähvardamine tõendamist leidnud ning kuivõrd F. M. oli põhjust uskuda ka sellise ähvarduse täideviimist R. Sarapiku poolt X varasemalt lt vabaduse võtmise ning korduva kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise tõttu, on täidetud

§ 120lg 1 objektiivne koosseis.

V. Süüdistus

§ 3312järgi 5.1.

Esitatud süüdistuse kohaselt on R. Sarapik teadlikult ja korduvalt rikkunud 07.11.2022 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-22-6426 kriminaalasjas nr 22267000820 kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu XF. M. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks. 17 / 27 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Lääne Ringkonnaprokuratuuri 24.10.2022 taotluse (I kd tl 107-112) alusel kohaldati Pärnu Maakohtu 07.11.2022 määrusega (I kd tl 113-125) R. Sarapikule ajutist lähenemiskeeldu F. M. suhtes järgmistel tingimustel: 1) R. Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohaks olevale kortermajale X, X lähemal l kui 15 meetrit. Erandina on R. Sarapikul lubatud läheneda kortermaja välisukseni tema ja F. M. X vastuvõtmiseks või üleandmiseks; 2) R. Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on R. Sarapik kohustatud F. M. viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma. Prokurör on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et X teenindussaali, mis oli F. M. töökohaks, mõõtmed on meetrites 14,55x12,15x9,8 (I kd tl 100-102), s.o ka kõige pikema seina mõõt on lühem kui ajutise lähenemiskeelu määrusega R. Sarapikule F. M. suhtes määratud minimaalne vahemaa. Ajutise lähenemiskeelu kohtumäärus on tehtud avaliku e-toimiku vahendusel R. Sarapikule nähtavaks 07.11.2022 (I kd tl 126) ning Pärnu Maakohtu vastusest Politsei- ja Piirivalveameti päringule nähtub, et ajutise lähenemiskeelu kohtumäärus on R. Sarapikule allkirja vastu kätte antud Pärnu Maakohtu kantseleis 09.11.2022 ning teada on, et väljastusteade nimetatud kohtumääruse kättesaamise kohta on kohtute infosüsteemis registreeritud alles 09.11.2022 kell 15.39 (I kd tl 127-130). Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid selle kohta, et süüdistatavale oleks see määrus kuidagi teisiti teatavaks tehtud, kui kätteandmisega. Eelnev tähendab, et vähemalt alates 09.11.2022 kell 15.39 sai R. Sarapik Pärnu Maakohtu määrusest ja selle sisust teadlikuks, kuivõrd määruse varasema kättesaamise kohta tõendid puuduvad. R. Sarapiku poolt 09.11.2022 kell 15.39 määruse kättesaamise järgselt oli R. Sarapikule teada ka kohtumääruse resolutsiooni kaebekorras märgitu, mille kohaselt määruse peale võib esitada küll määruskaebuse 15 päeva jooksul, kuid ajutise lähenemiskeelu määrus jõustub selle tegemisest. R. Sarapikul oli ajutise lähenemiskeelu kohaldamise menetluses ka kaitsja, vandeadvokaat M. Põbo, kes määrusega isiklikult 09.11.2022 kell 08.27 tutvus (I kd tl 126). 5.2. Süüdistuse kohaselt on R. Sarapik teadlikult ja tahtlikult rikkunud ajutist lähenemiskeeldu F. M. töökohas, X , X asuvas X , neljal korral: 1) 09.11.2022 kell 09.43-09.54; 2) 10.11.2022 kell 09.13-09.15; 3) 10.11.2022 kell 10.19-10.20.26; 4) 10.11.2022 kell 10.20.52-10.22. Kohus on seisukohal, et R. Sarapikul puudus subjektiivne koosseis rikkuda lähenemiskeeldu 09.11.2022. Kuivõrd eraldi ei moodusta ainuüksi 09.11.2022 episood kuriteo koosseisu, siis ei too kohtu poolt selle tuvastamata jätmine kaasa ka õigeks mõistmist, sest kuriteo koosseis moodustub üksnes omavahel korduvatest lähenemiskeelu rikkumistest. Antud juhul kohus ei tuvasta süüteo algus alates 09.11.2022. Kohus leiab, et korduvuse moodustavad ühelt poolt 10.11.2022 kell 09.13-09.15 ning teisalt koos ajaliselt hilisemad 10.11.2022 kell 10.1910.20.26 ja kell 10.20.52-10.22 ajutise lähenemiskeelu rikkumised. Sealjuures kaks viimast ei moodusta omavahel korduvust, vaid tegemist on teoühtsusest tulenevalt jätkuvate osategudega ajalise läheduse tõttu. 5.3. Seega, puutuvalt 09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumisse, leiab kohus, et teadlikku ja tahtlikku lähenemiskeelu rikkumist R. Sarapikule sel kuupäeval ja kellaajal ette heita ei saa, kuivõrd puuduvad tõendid, mille põhjal saaks tõsikindlalt väita, et R. Sarapikul Pärnu 18 / 27 Maakohtu 07.11.2022 määrus käes oli ja ta sellega tutvuda oli saanud. Tõendatud on üksnes, et R. Sarapik 09.11.2022 F. M. töökohas viibis (I kd tl 131-133), samuti on teada, et R. Sarapik oli teadlik ajutise lähenemiskeelu taotlusest, mida kohus menetles (kohtuistung toimus määruse kohaselt 27.10.2022), kuid teada ei ole, kas ta ka 07.11.2022 tehtud kohtumäärusest 09.11.2022 hommikul teadis ning selline kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega ei tuvasta kohus 09.11.2022 korduva ajutise lähenemiskeelu rikkumise eelduseks olevat esimese kahe lähenemiskeelu rikkumise algust alates 09.11.2022. 5.4. Küll aga on üheselt tuvastatavad 10.11.2022, s.o pärast eelmisel päeval ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määruse kättesaamist, kellaaegadel 9.13-9.15; 10.19-10.20.26 ning 10.20.52-10.22 ajutise lähenemiskeelu rikkumised, kuivõrd X turvakaamerate salvestisi on vaadeldud 11.11.2022 ning nimetatud kuupäeva turvakaamera salvestisest tehtud kuvatõmmistelt (I kd tl 134-137) on R. Sarapik kohtule äratuntav. Toimiku lk 135 ja 137 olevatel fotodel on näha R. Sarapiku käes mh ka valge(

1. d)paber(
2. id)ning haakuvalt F. M. , tunnistaja Y.B ja ka R. Sarapiku enda ütlustega, oli tegemist lähenemiskeelu kohtumäärusega (22.01.2025 ipr lk 12; 14.03.2025 ipr lk 3-4; 18.03.2025 ipr lk 26), mille ta eelneval päeval kätte oli saanud. Tunnistaja Y.B on andnud ütlused, mille kohaselt mingi aeg rääkis F.M talle, et on taotlenud R. Sarapikule lähenemiskeeldu ja tema teada sai F.M selle novembrikuus, kui saatis Y.B-le ka kirja Messengeri, et R. Sarapik ei tohi X se tullagi, kuna lähenemiskeeld on temast 15m. Pärast seda aga R. Sarapik ei lõpetanud restoranis käimist ning Y.B nägi teda seal ka pärast lähenemiskeelu kohaldamist ning ühel korral lehvitas R. Sarapik paberiga ka Y.B nina ees, et viimane seda loeks, et R. Sarapikul on 15 päeva aega, et see lähenemiskeeld edasi lükata. Tunnistaja ei mäletanud, et kas R. Sarapik tuli pärast seda samal või järgmisel päeval uuesti tagasi, samuti kuulis seda Y.B, kuidas F.M ütles R. Sarapikule, et lähenemiskeeld hakkas kohe kehtima. Samuti avaldas tunnistaja Y.B, et on ühel korral R. Sarapiku tõttu ka politsei välja kutsunud (14.03.2025 ipr lk 2-4). Viimati nimetatu ühtib prokuröri esitatud 10.11.2022 kell 9.14.04 tehtud Häirekeskuse kõne vaatlusprotokolliga (I kd tl 140-141), millelt nähtub, et kõne tegijaks on Y.B, kes avaldab, et on X asuva X juhataja ning soovib politseid X, kuna seal on R. Sarapik, kellel on F. M. suhtes lähenemiskeeld ning R. Sarapik klaarib/karjub midagi. Y.B kirjeldab R. Sarapikku kui üle 60-aastast, peas heledate salkudega ning seljas tumedam jakk/pintsak, milline kirjeldus ühtib 10.11.2022 kell 9.13-9.15 X turvakaamera salvestiselt nähtuvaga. Nimetatud väljakutse on registreeritud ka politsei andmebaasis juhtumina nr 3100220661928 (I kd tl 139). 10.11.2022 X käimise kohta on esitanud video ka R. Sarapik (III kd tl 21), kes teatab videos F. M. ütluse peale, et ta ei tohiks seal üldse olla, et tohib küll, sest määrus ei ole jõustunud. Videolt kuuldu ühtib F. M. ning ka Y.B poolt kohtule sellest samast vestlusest räägituga (22.01.2025 ipr lk 12; 14.03.2025 ipr lk 4). Samuti on videol näha R. Sarapiku jalga, milles on jalas king, seega puudutab R. Sarapiku esitatud video just 10.11.2022 hommikupoolset külastust, s.o kell 9.13-9.15. 5.5. Järgmine kord siseneb R. Sarapik X teenindussaali kell 10.19, kuid sel korral on R. Sarapikul jalas teksapüksid, punased jalanõud ning kapuutsiga jope, käes hoiab ta valgeid pabereid. Seega on tuvastatav, et ta on jõudnud vahepeal vahetada riided, mis erinevad kardinaalselt kell 9.13-9.15 seljas olnud riietest, samuti on ta haakuvalt tema enda, F. M. ja ka tunnistaja Y.B ütlustega tõendatud, et videosalvestiselt nähtuvate paberite näol on tegemist lähenemiskeelu määrusega (Y.B ütlused 14.03.2025 ipr lk 3-4). Kohtu hinnangul saab eelnevast üheselt järeldada, et vahepeal, pärast kell 9.13-9.15 X teenindussaalis F. M. lähemal kui 15 meetrit viibimist, katkes R. Sarapiku tahtlus (sh ajaline, 19 / 27 ruumiline lähedus) ning kell 10.19 uuesti X teenindussaali naastes, seekord kardinaalselt teises riietuses ning ka kohtumäärusega vehkides, oli tal juba uus tahtlus nn korduvaks ajutise lähenemiskeelu rikkumiseks – seekord juba avalikult demonstreerides, et tema seda täita ei kavatse. Küll aga ei saa kohus lugeda katkenuks R. Sarapiku tahtlust 10.11.2022 kella 10.20.26 ja 10.20.52 vahelise ca 30 sekundi pikkuse ajavahemiku vältel – juba ainuüksi ajaline raam näitab üheselt, et tegemist oli ühest tahtlusest kantud tegevusega, s.o jätkuva teoga. Liiati nähtub, et uuesti kell 10.20.52 X teenindussaali sisenedes kasutab R. Sarapik sealset eraldi sissepääsu hoonest väljumiseks. 5.6. Ka kaitsja tõi kohtuvaidluses välja korduvuse ja jätkuvuse teema, viidates, justkui oleks R. Sarapiku 10.11.2022 X teenindussaalis käimised toimunud ühe jätkuva teona, mitte korduvatena, nagu on esitatud süüdistus. Selles osas on aga kaitsjal õigus üksnes osaliselt.

§ 3312

järgi karistatav üksnes korduv lähenemiskeelu rikkumine ning kohus märgib sellega seonduvalt, et kuigi 09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumist kui kuriteo algust kohus eelnevalt tuvastatuks ei lugenud, on korduvus kahe süüdistusepisoodi vahel, nimelt: 1) 10.11.2022 kell 9.13-9.15 eraldi episood ning 2) on eraldi episoodina ka 10.19-10.20.26 ja 10.20.52-10.22 jätkuvad osateod. Kohus põhjendab oma seisukohta sellega, et 10.11.2022 X turvakaamera salvestisi vaadeldes nähtub, et kell 9.13 siseneb välisukse kaudu X R. Sarapik, kes kannab kingi, viigipükse, pintsakut ning lipsu (I kd tl 136). X teenindussaali sisenedes on tal käes telefon, kell 9.15 väljudes ka kohvitops. Teada on, et eelmisel päeval hiljemalt kella 15.30 paiku oli R. Sarapik kätte saanud ajutise lähenemiskeelu määruse. R. Sarapikku teenindab F.M (I kd tl 135, foto nr 8). Järgnevalt aga, kell 10.19 X teenindussaali sisenedes, on R. Sarapiku välimus kardinaalselt muutunud kantavate riiete näol ning käes on tal ka ajutise lähenemiskeelu määrus, nagu kohus eelnevalt punktis 5.

1. viitas. Riigikohus on selgitanud (01.04.2004 RKKKo, pp 13.1-13.2), et jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. 10.11.2022 tunniajaste vahedega X käimine seda esmapilgul justkui oleks, kuid kohtu hinnangul eristab neid kahte 10.11.2022 ajutise lähenemiskeelu rikkumist kell 9.13-9.15 ja 10.19-10.20.26 R. Sarapikul ühtse tahtluse puudumine, mis kajastub nii ajaliselt piisavas vahes kui ka välises teopildis. Arusaadavalt, nagu ka R. Sarapik oma ütlustes on avaldanud, läks ta hommikul kell 9 X se kohvi jooma, olles juba ajutise lähenemiskeelu määrusest teadlik. Seda avaldas ta enda esitatud ja eelnevalt viidatud video kohaselt ka otsekohe F. M. . R. Sarapiku selline lähenemiskeelu rikkumine tingis Y.B poolt politseile väljakutse tegemise. Kohtu hinnangul sellega katkes ka R. Sarapiku tahtlus selleks korraks. Tema enda esitatud videolt nähtub samuti, et pärast vaidlust määruse jõustumise temal F. M. asub R. Sarapik rääkima juba hoopis X, tellib oma kohvi, ütleb F. M. reaktsioonist arusaadavalt F. M. , milline uskumatu lits ta on, ning siis lahkub enda kaasaostetud kohviga. Sellega ongi ajutise lähenemiskeelu teadlik rikkumine aset leidnud, sellega lõppes ka tema tahtlus sel hetkel F. M. teadlikult, hoolimata kätte saadud ajutise lähenemiskeelu määrusest, läheneda. Tund aega hiljem kardinaalselt teises riietuses X sisenedes peab olema vahepeal muutunud juba ka R. Sarapiku liikumise eesmärk ja ruumilise seosena trajektoor – kui kell 9 oli ta riietatud pigem pidulikult, siis seekord igapäevastesse riietesse. Miski tehioludest ei viita 20 / 27 sellele, et ka kannatanu pidanuks eeldama, et süüdistatav ca tunni pärast kindlasti naaseb. Õiguslikult teoühtsus eelneva kannatanu töökoha külastamisega puudub ja on vahepeal katkenud ka ajaline ja ruumiline lähedus ning seos. Uuesti naasmisel on süüdistataval ka kaasas on ajutise lähenemiskeelu määrus, mis näitab tema tahtlust sel korral juba koos määrusega demonstreerida tema ükskõiksust seatud ajutisse lähenemiskeeldu ning tema üleolekut F. M. osas üldiselt. Arusaadavalt on kohvi ostmise soov X t sellise väikese ajavahemiku puhul üksnes ettekääne – tema tahtlus sel korral oli suunatud ajutise lähenemiskeelu rikkumisele ka koos määruse avaliku deklameerimisega. Seetõttu, hoolimata üksnes tunniajasest ajavahemikust kahe erineva ajutise lähenemiskeelu osateo vahel, on see korduvuse tuvastamiseks piisav ning kohus on seetõttu ka seisukohal, et tegemist on selgelt nn erinevast tahtlusest kantud rikkumistega, millele viitab ka R. Sarapiku välimuse kardinaalne muutumine ning tema teo avaldumisviis välises pildis. Küll aga, nagu kohus eelnevalt punktis 5.
2. ütles, ei moodusta eraldi korduvust kell 10.20.26 lahkumise järel kell 10.20.52 X teenindussaali uuesti sisenemine, kasutades X teenindussaali keskusest väljumiseks – need kaks süüdistuses välja toodud osategu moodustavad ühtse jätkuva teo. Kohus märgib süüdistuse väliselt, et kui R. Sarapik 10.11.2022 kell 14.38 X mnt X peaukse juures kahtlustatavana lähenemiskeelu rikkumises kinni peeti, oli tal ilmselt tekkinud tahtlus ka kolmas kord ajutist lähenemiskeeldu rikkuma minna. 5.
3. Puutuvalt R. Sarapiku poolt nii tema esitatud videos ning ka kohtus avaldatule (18.03.2025 ipr lk 12-13), mille kohaselt sai ta aru, et kuna määrust on õigus vaidlustada 15 päeva jooksul, ei pea seda vaidlustamistähtaja jooksul ka täitma, märgib kohus esmalt, et R. Sarapiku esitatud videost (III kd tl 21) nähtub üheselt, et samuti õigusalaseid teadmisi mitteomav kannatanu F.M sai määrusest aru nii, nagu seal ka kirjas on – hoolimata edasikaebeõigusest jõustub lähenemiskeelu määrus selle tegemisest. Samuti on määruse resolutsiooni punktis
4. märgitud, et ajutine lähenemiskeeld kehtib kogu kriminaalmenetluse läbiviimise aja. Kohtu hinnangul sellised selgitused määruses ei vaja õigusalaseid teadmisi, vaid on keskmisele inimesele igati mõistetavad. Liiati olukorras, kus R. Sarapikku kaitses ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ajal lepinguline kaitsja, kelle käest oleks R. Sarapik saanud koheselt ka selgitusi küsida, kui midagi tema jaoks arusaamatuks jäi. R. Sarapiku viide sellele, justkui pool neli õhtul (09.11.2022 oli kolmapäev) vandeadvokaadid enam ei tööta ja tal ei olnud võimalust kaitsjaga ühendust võtta, ei vabasta R. Sarapikku vastutusest

§ 17lg 3 alusel.

Samuti argumendid, et kui advokaati ei ole võimalik kätte saada, siis see õigustab sarnaselt edasi toimimist ja nt nii kaua oma rikkumist möönmist, ei ole asjakohased. 5.8. Kokkuvõtvalt on eelnevaga tuvastatud R. Sarapiku poolt korduv ajutise lähenemiskeelu rikkumine 10.11.2022 esmalt kell 9.13-9.15 ning seejärel jätkuva osateona kell 10.1910.20.26 ning 10.20.52-10.22, s.o täidetud on

§ 3312objektiivse koosseisu tunnused.

VI. Subjektiivne koosseis Kohus, hinnates R. Sarapiku poolt perioodil 28.06.2022-10.11.2022 toime pandud erinevaid kuritegusid nii F. M. kui ka I.C vara vastu ja nende iseloomu, on seisukohal, et kogu tema tegevus oli kantud pimedast kibestumusest F. M. suhte purunemisest ja pimedast vihast tema vastu. Kuigi R. Sarapiku tegevuses on võimalik eristada viie erineva kuriteo toimepanemist sel perioodil, olid need kohtu hinnangul kantud kõik ühest tahtlusest F. M. elu võimalikult raskeks teha, teda igal võimalikul viisil alandada, häirida ning kahtlema ta oli kogumis tegemist eesmärgistatud tegevusega, s.o kavatsetusega. Seejuures pidi kohus ka 21 / 27 kohtuistungitel korduvalt sekkuma R. Sarapiku sõnavõttudesse ning teda korrale kutsuma, sest ta hakkas igal võimalikul juhul F. M. kohta rääkima asju, mis ei puutu käesolevasse kriminaalasja ning mille avaldamine avalikult kohtusaalis oli kahtlema ta kantud eesmärgist F.M-i alandada. Ka veel süüdistatavale antava viimase sõna ajal pidi kohus korduvalt R. Sarapikku katkestama ja korrale kutsuma, et ta ei kalduks kriminaalmenetluse esemest kõrvale ning kõrvalekalded olid seotud just F. M. kohta asjasse mitte puutuvate faktide ja hinnangute andmisele. R. Sarapik on küll läbi kohtumenetluse üritanud seada esikohale X F. M. ja põhjendanud F. M. suhtes toimepandud kuritegusid ka sellega, et esines vajadus korraldada X eraelu, kuid kohtul on tõendite kogumist ja R. Sarapiku enda käitumisest kohtumenetluses tekkinud selge veendumus, et n-ö teravik on R. Sarapikul suunatud siiski kannatanu F. M. vastu ning X eraelukorraldus on üksnes teisejärguline ja sobivaks ettekäändeks enda tegude õigustamisel. Märkimist väärib seegi, et ka näiteks objektiivse vaatleja seisukohast kõrvaline isik, tunnistaja F.Y, tunnetas enda ütluste järgi, et R. Sarapikku ei huvitanud temaga suheldes mitte niivõrd see, kas X on hoitud, kui see, kus on F.M. Seega on ahistava jälitamise koosseisu puhul tuvastatav teo toimepanemine raskeimas tahtluse vormis, s.o kavatsetusega – R. Sarapiku kaitseversioon sellest, et F. M. pidev kontakti otsimine oli kantud X arutamist vajavatest teemadest, ei ole kinnitust leidnud. Liiati ei saa rääkida X seonduvaks F. M. alandamist kolmandate isikute, sh tema tööandja, ees. Ka F. M. koduukse taga lõhkumine ning kiviga akendesse loopimine ei saa olla kantud eraheaolu tagamise eesmärgist – selline tegevus pigem hirmutab lapsi ning on eraheaolu tugevalt häiriv. Ka autovõtmete varguse puhul on kohtule esitatud videost selgelt näha, kuidas R. Sarapik esmalt veendub selles, et tema tegevust ei jäädvustaks valvekaamerad, mille olemasolu kohta oli F.M teda varasemalt hoiatanud, ning seejärel kaalutletult võtab nagist võtmed eesmärgiga need omastada. Kahtlema ta oli kogu tema tegevus kantud kavatsetusest, võtmete varguse läbi nii kannatanu I.C kui ka F. M. elu võimalikult keeruliseks tegemise eesmärgil. Kuivõrd kohtumenetluses on tuvastamist leidnud, et R. Sarapik teadis täpselt, kuidas ja mis aegadel F.M tööle ja töölt koju liigub, on ka vabaduse võtmise puhul selgelt tuvastatav, et R. Sarapiku sõitmine täpselt sobival ajal X maanteel ei olnud juhuslik, vaid eesmärgistatud tegevus, saamaks F.M enda mõju alla ning seeläbi mõjutada teda ka mitte politseisse pöörduma. Samast eesmärgist oli kantud ka F. M. tapmisega ähvardamine. Kavatsetus on tuvastatav ka ajutise lähenemiskeelu korduva rikkumise puhul 10.11.2022 – R. Sarapik oli eelneval päeval, s.o 09.11.2022, võtnud isiklikult vastu ajutise lähenemiskeelu määruse, milles oli selgesõnaliselt öeldud, et see hakkab kehtima määruse tegemisest. R. Sarapiku vastuväidet, justkui ta ei saanud sellest aru, on kohus juba kohtuotsuse põhjenduste punktis 5.7. analüüsinud. Sellise selgituse näol kohtumääruses ei ole tegemist erilisi õigusteadmisi vajava infoga. R. Sarapik aga võttis täiesti teadlikult F. M. teist korda lähenedes veel kaasa ka määruse, mh „vehkis“ sellega tunnistaja Y.B nina all, st tema tegevus oli kantud eesmärgist näidata selgelt välja oma arvamus seatud lähenemiskeelu kohta ning seda täiesti teadlikult ja planeeritult ka rikkuda. Seega on R. Sarapik täitnud kõigis talle esitatud süüdistustes nii kuritegude objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu. R. Sarapiku puhul ei esine kohtu pool tuvastatud kuritegudes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, seega tuleb R. Sarapik süüdi mõista

§ 1573

lg 1,

§ 199

lg 1,

§ 136

lg 1,

§ 120

lg 1 ning

§ 331

2 järgi, seejuures viimases kuriteo puhul 10.11.2022 ajutise lähenemiskeelu korduvas rikkumises. Ehkki 09.11.2022 ajutise lähenemiskeelu rikkumist kohus ei tuvastanud, siis see 22 / 27 aga ei tingi selles teos eraldi tema õigeksmõistmist kohtuotsuse resolutsioonis, sest eraldi 09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumine kuriteokoosseisu ei moodusta. VII. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Hinnates R. Sarapiku süü suurust kõigi toime pandud kuritegude puhul, on kohus seisukohal, et kuivõrd tema eesmärk läbivalt oli täiesti teadlikult ja tahtlikult F. M. ebamugavust valmistada, teda alandada, tema eraellu sekkuda, teda hirmutada, näidata enda üleolekut tema st, on tuvastatav, et R. Sarapiku süü suurus ületab keskmist. Seejuures ei ole tema soov ja tahe igal võimalusel F.M-i alandada siiani kadunud – seda näitas R. Sarapik korduvalt ka kohtusaalis avalikult välja.

§ 1573

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse;

§ 199lg 1 rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse; Kar

RS § 136 lg 1 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse;

§ 120

lg 1 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse;

§ 3312rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühe kolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Kuigi kõigi R. Sarapiku poolt toime pandud kuritegude puhul on võimalik karistusliigina kohaldada ka rahalist karistust, ei pea kohus seda võimalikuks, kuivõrd kõik käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on R. Sarapik toime pannud katseajal – karistusregistri väljavõtte (II kd tl 1-2) kohaselt R. Sarapik, olles Pärnu Maakohtu 10.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5662 (II kd tl 3-18) kandnud ära reaalselt kandmisele kuuluva vangistuse kaks kuud, oli allutatud ka 3 aastaks ja 6 kuuks katseajale ja käitumiskontrollile. Katseaja lõpuks oli 09.06.2023, mis tähendab, et käesoleva kohtuotsusega tuvastatud ja R. Sarapiku poolt 2022. aastal toime pandud kuriteod on kõik toime pandud katseajal. Karistust kergendavad asjaolud R. Sarapiku puhul puuduvad. Samas on prokurör juba süüdistusaktis ja ka kohtuvaidluses viidanud kahele raskendavale asjaolule –

§ 58

p 1 madal motiiv, s.o armukadedus, ning

§ 58p 4 – süüteo toimepanemine X suhtes.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et viidatud raskendavad asjaolud ka esinesid – esmalt on armukadedus kui madal motiiv tuvastatav eeskätt selles, kuidas R. Sarapik F.M-i alandas meesterahvaste ees, kes F. M. sotsiaalmeedia postitustele olid reageerinud. Samuti, hoolimata asjaolust, et R. Sarapik on läbivalt kohtumenetluses viidanud, justkui neil puudus pereelu, 23 / 27 vaid nad üksnes magasid koos (18.03.2025 ipr lk 4), on ju nii kannatanu F. M. kui ka R. Sarapiku ütlustest tuletatav, et koos oldi üheksa aastat, mille jooksul sündis ka kaks last, seega kahtlema ta oli tegemist pereliikmetega. R. Sarapik esitas kohtule ka fotofailid R. Sarapikust X (III kd tl 7), viidates, et F.M lõhkus tema kuu aega vähem kui 35 aastat kestnud õnneliku abielu. Kohtu hinnangul viitab R. Sarapiku selline avaldus selgelt, et sellise pika ja õnneliku abielu lahutamiseks oli R. Sarapikul pärast F. M. saabumist tema ellu piisavalt põhjust ning F.M vähemalt sel ajal vääris sellist käiku. Seega saab jaatada ka raskendava asjaoluna kuritegude toimepanemist F. M. suhtes. Seega, eelnevat kogumis arvesse võttes, peab kohus eripreventiivset eesmärki täitvaks ja proportsionaalseks karistada R. Sarapikku alljärgmiselt:

§ 1573

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust;

§ 199

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust;

§ 136

lg 1 ja

§ 120

lg 1 järgi ning mõista talle

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 136

lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust;

§ 3312järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

Kohus märgib, et erinevalt prokuröri tehtud karistusettepanekust on

§ 136

lg 1 ja

§ 120

lg 1 puhul tuvastatav ideaalkogum

§ 63lg 1 mõistes.

Vabaduse võtmine ning tapmisega ähvardamine olid omavahel tihedalt ajas ning ruumis seotud, seejuures võimendas ähvarduse täideviimise hirmu asjaolu, et see toimus ajal, mil R. Sarapik oli F. M. vabadust piiranud. Seetõttu on kohus seisukohal, et nende koosseisude puhul tuleb

§ 63

lg 1 alusel määrata karistus raskeimat karistust ette nägeva koosseisu alusel, s.o

§ 136lg 1 järgi.

Kuna vabaduse võtmisega kaasnes ka tapmisähvardus, siis kohus leiab, et karistus selle eest ei tohi olla alla sanktsiooni keskmise. Maakohus on seisukohal, et kergemate karistusi ei saa lugeda kaetuks raskemaga, arvestades eeskätt süüdistuste mahtu ja ka erinevaid süütegusid, sest vastupidisel juhul tooks see kaasa olulises mahus karistuse puudumise vastavalt süüdistuste suurusele. Kuivõrd tegemist on samaliigiliste karistustega, tuleb

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista R.

Sarapikule liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka ka vahistuses viibitud aeg 10.11.202222.01.2023 (s.o R. Sarapiku ennetähtaegse vabanemise määruse kohaselt asus ta kriminaalasjas nr 1-19-5662 vangistust kandma 23.01.2023, mis tähendab, et vahistus lõppes 22.01.2023 – II kd tl 39-43), s.o 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Seeläbi kandmisele kuuluva vangistuse suuruseks on 3 aastat, 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Kuivõrd kuriteod pani R. Sarapik toime ka katseajal, tuleb

§ 74

lg 6 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.12.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-5662 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 10 kuud ja 21 päeva vangistuse võrra (karistusregister, II kd tl 2), mõistes seeläbi liitkaristuseks 5 aastat, 8 kuud ja 9 päeva vangistust. Kohus märgib, et kuigi R. Sarapik on süüdi mõistetud üksnes II astme kuritegudes, mille eest on

§ 4

lg 3 kohaselt maksimaalseks karistuseks viis aastat vangistust, siis

§ 65

lg 2 sätestab, et liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära, milleks tähtajalise vangistuse 24 / 27 puhul on

§ 45

lg 1 kohaselt 20 aastat, siis käesolevalt mõistetud liitkaristus seda piiri ei ületa (vt ka Karistusseadustiku § 65 kommentaarid, p 6.5.). R. Sarapikul tuleb ilmuda karistuse kandmisele kohtuotsuse jõustumise järgselt kutse peale. VIII. Ajutine lähenemiskeeld ja lähenemiskeeld Kohtuvaidluses esitas prokurör taotluse KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 kannatanu F. M. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada R. Sarapiku suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat, keelates R. Sarapikul viibida F. M. elukohale lähemal kui 15 meetrit kinnistu piirist. Erandina on R. Sarapikul lubatud läheneda kinnistu piirini tema ja F. M. X vastuvõtmiseks või üleandmiseks, juhul, kui tsiviilkohus ei ole seda erandit korraldanud teisiti; R. Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on R. Sarapik kohustatud F. M. viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma. Samuti palus prokurör kohtul võimalusel kaaluda lähenemiskauguse suurendamist, kuna hetkel kehtiv 15 meetrit ei taga kannatanu kaitset, sest isik viibib jätkuvalt pidevalt kannatanu X elukoha postkastide juures krundi piiril, sõites sama sõidukiga edasi-tagasi, häirides ja jälgides kannatanut. Kohus märgib taotluse kohta järgmist. KrMS § 3101 seab lähenemiskeelu eeltingimuseks kannatanu taotluse, mida käesolevalt aga kohtule esitatud ei ole. Seejuures õiguskirjanduse kohaselt ei asenda kannatanu taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks kohtu oma algatus või ka prokuröri vastavasisuline taotlus (KrMS kommenteeritud väljaanne, § 310 1 kommentaar 5.). Kohtule on esitatud tõendid üksnes seoses ajutise lähenemiskeelu seadmisega kohtueelses menetluses, kuid ka selle osas on esitatud üksnes prokuröri poolt kohtule taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning kohtumäärus, millega ajutine lähenemiskeeld seati. Prokuröri kohtueelses menetluses esitatud taotlus ja kohtumäärus aga ei asenda kannatanu taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks kohtuotsusega. Kohus 22.01.2025 kohtuistungil ka selgitas kannatanule, et kannatanul on õigus taotleda nii ajutist lähenemiskeeldu, mida kohtu poolt juba 07.11.2022 määrusega oli kohaldatud kuni kriminaalmenetluses lõpplahendi jõustumiseni, samuti selgitas kohus kannatanule õigust taotleda lähenemiskeeldu, mille kehtivus saab olla maksimaalselt kolm aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. Hoolimata selgitusest kannatanu aga kohtule taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks esitatud ei ole, seega tuleb prokuröri kohtuvaidluses esitatud taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks jätta läbi vaatamata. Küll aga tuleb jätta kehtima Pärnu Maakohtu 07.11.2022 määrusega seatud ajutine lähenemiskeeld kuni käesolevas kriminaalasjas lõpplahendi jõustumiseni selles seatud tingimustel ja võttes arvesse Pärnu Maakohtu 28.01.2025 määruse täpsustust. Kogumis kehtib ajutine lähenemiskeeld järgmistel tingimustel: Kohaldada Robert Sarapikule ajutine lähenemiskeeld F. M. suhtes järgmistel tingimustel: 1) Robert Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohale (X, katastrinumber XXX) lähemal kui 15 meetrit kinnistu piirist. Erandina on Robert Sarapikul lubatud läheneda kinnistu piirini tema ja F. M. X võtmiseks või üleandmiseks, juhul, kui tsiviilkohus ei ole seda erandit korraldanud teisiti. 2) Robert Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on Robert Sarapik kohustatud F. M. t viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma. 25 / 27 Ajutine lähenemiskeeld kehtib kogu kriminaalmenetluse kriminaalmenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. IX. läbiviimise aja, s.o Tsiviilhagi Alaealise kannatanu I.C seaduslik esindaja F.M on 25.09.2022 autovõtmete varguse episoodiga seoses esitanud tsiviilhagi R. Sarapiku vastu, millega nõuab sõiduauto Ford Focus, registreerimismärgiga XXX, mille omanikuks on I.C, süütevõtme koos puldiga vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamist kogusummas 958,10 eurot. Tsiviilhagi kohaselt sõiduautole uue süütevõtme ja puldi tellimine ning nende kodeerimise kulu on kokku 297,61 eurot. Pärast süütevõtme ja puldi vargust tuli mootorsõiduk toimetada treileriga töökotta, kus eemaldati sõidukilt alarm, mille töö hind oli 120 eurot. Treilerveo teenuse hind oli 110 eurot. Samuti oli vaja pärast uue süütevõtme ja puldi tellimist teostada sõidukile lisaks alarmi taastamistööd summas 430,49 eurot. Hagi kohaselt on autovõtme ja puldi vargusega tekitatud kahju suurus tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. I kd tl 196 on näha Info-Auto AS Pärnu esinduse 17.11.2022 arve, mille kohaselt Ford Focuse, registreerimisumbriga XXX, võtmetoorik, pult ning võtme ja puldi kodeerimise maksumus oli 297,16 eurot. Eeltoodud tõenditega on tõendanud kannatanu ära kahju ulatuse, mis vastab tema haginõudele. Alaealise kannatanu esindaja F.M on andnud aga 22.01.2025 kohtuistungil ütlused, mille kohaselt tekkis autovõtmete vahetusega täiendavalt kulu seeläbi, et varuvõtmel, mis kodus alles oli, ei olnud alarmpulti ning varuvõtmetega sõiduki avamine pani tööle sõiduki alarmi, mis tuli samuti välja vahetada ning mille jaoks oli vaja treileriga sõiduk X viia (22.01.2025 ipr lk 18-19). Kokku oli eelkirjeldatud kahju suurus 230 eurot treileriveo ja alarmseadme eemalduse eest ning 430,49 eurot uue autoalarmi ning selle paigalduse eest (I kd tl 197-199). VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta oli kahju tekitamises süüdi või vastutab vastavalt seadusele. Kahju tekitamist peetakse VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastaseks mh juhul, kui kahju tekitati kannatanu omandi või valduse rikkumisega. Käesolevalt on tõendatud R. Sarapiku poolt

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine – autovõtmete ja -puldi vargus ning selline tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ka R. Sarapiku poolt sõiduauto võtme ja puldi vargusega tekitatud varaline kahju kannatanule, mis on põhjuslikus seoses R. Sarapiku õigusvastase tegevusega. Nimelt ei oleks esmalt pidanud tegema kulutusi sõidukile uue süütevõtme ja -puldi ostmisele, samuti kulutusi nende kodeerimisele, kui R. Sarapik süütevõtit koos puldiga varastanud ei oleks. Teadupärast on sõidukitel ka varuvõtmed, kuid nagu alaealise kannatanu seaduslik esindaja F.M kohtuistungil selgitas, vallandas varuvõtmega sõiduki ukse avamine alarmi, mida enam ilma sõidukit X t X pukseerimata ja alarmseadet eemaldamata maha ei saanud – kohtu hinnangul on ka nimetatud kahju põhjuslikus seoses R. Sarapiku poolt auto süütevõtme ja puldi vargusega, kuivõrd ilma viimaste varguseta ei oleks tekkinud vajadust sõiduki uksi varuvõtmega avada. Samuti oli auto süütevõtme ja puldi vargusega põhjuslikus seoses kahju, mis tekkis sõiduki alarmi taastamistöödega. Ühegi kulutuse näol ei olnud tegemist ülemäärase või ebavajaliku kulutusega, vaid sõiduki eesmärgi päraselt kasutamiseks vajaliku olukorra taastamisega. 26 / 27 Seega on tõendamist leidnud nii õigusvastane tegu R. Sarapiku poolt, tekitatud varaline kahju ja selle suurus ning asjaolu, et kannatanule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses R. Sarapiku poolt auto süütevõtme ja alarmpuldi vargusega – see käivitas põhjusliku seose ahela, mille tõttu tuli välja vahetada nii autovõti kui ka alarmpult, need tuli kodeerida, seejärel oli vaja sõiduk pukseerida Pärnusse ning eemaldada alarmseade, mille käivitas varuvõti, ning ühtlasi tuli paigaldada ka uus autoalarm. Seega tuleb kannatanu I.C seadusliku esindaja F. M. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada kogu ulatuses ning R. Sarapikult tuleb kannatanu kasuks välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 958,10 eurot. X. Menetluskulud Kriminaalmenetluse kulud moodustuvad 08.04.2025 õigusabikulude väljamõistmise taotluse kohaselt (III kd tl 40-55) R. Sarapiku lepingulistele kaitsjatele makstud tasust kogusummas 9900 eurot, mille väljamõistmist kaitsja taotleb. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistmisega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, võttes arvesse KrMS § 182 erandeid. Kuivõrd käesolevas asjas mõistis kohus R. Sarapiku süüdi kõigis talle esitatud süüdistuse kvalifikatsioonides ning rahuldas ka tsiviilhagi kogu ulatuses, tuleb jätta R. Sarapiku lepingulistele kaitsjatele makstud õigusabikulud tema enda kanda ning mõista R. Sarapikult täiendavalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot (2025. aasta palga alammäär 886x1,5). Kuivõrd lähenemiskeelu korduva rikkumise süüdistuses tuvastamata jäänud osategu ei toonud endaga kaasa õigeks mõistmist ning moodustas väga väikese osa kogu esitatud süüdistusest, ei mõjuta see ka R. Sarapiku menetluskulude jaotust. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 27 / 27