← Eesti

1-15-10086/13

Obsah (4)§ 74§ 424§ 68§ 75

1-15-10086 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 1-15-10086 (15233001283) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina

§ 74

lg 4 alusel V.R isikukood XXX; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - Viru Maakohtu 27.01.2016 otsusega

§ 424järgi, rakendades Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1, § 65 lg 2, § 74 lg 1, 3, § 75 lg 1, lg 2 p 2 sätteid vangistusega 5 kuud ja 27 päeva tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. kriminaalhooldusametnik Nadežda Migatšova Hooldusalune Istungil osalenud isikud kriminaalhooldusalune Kohtuistungi toimumise aeg V.R 09.07.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-test 1 ja 3 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes nr 8-2/25471-1 sisalduv taotlus V.R-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-15-10086 Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.01.2016 otsusega tunnistati V.R süüdi

§ 424järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2015 kuni 14.09.2015, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kohus mõistis V.R-ile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et V.R ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 kohaselt kohustati V.R-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohus luges katseaja alguseks 27.01.

  1. Viru Maakohtu kohtuotsus jõustus 04.02.
  2. 12.06.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata V.R-ile täiendav kohustus, kuna süüdimõistetu on rikkunud katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.06.2018 määrusega

§ 74

lg 4, § 75 lg 2 p 5 ja lg 3 alusel määrati V.R-ile Viru Maakohtu 27.01.2016 kohtuotsuse järgi täiendav kohustus - läbida sõltuvusravi ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend hiljemalt

  1. juuliks
  2. Kohtumäärus on jõustumise ootel.
  3. 28.06.2018 registreeris Viru Maakohtu Narva kohtumaja erakorralise ettekande V.R-i suhtes ettepanekuga pöörata

§ 74lg 4 alusel V.R-ile mõistetud karistus täitmisele.

Viru Maakohtu 27.01.2016 otsusega nr 1-15-10086 tunnistati V.R süüdi

§ 424

järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust katseajaga 2 aastat ja 6 kuud.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati V.R-i mitte tarvitama alkoholi katseaja jooksul.

26.06.2018 tuli teade PPA-st, kust selgus, et 16.06.2018.a Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinikud olid kontrollinud kriminaalhooldusaluse V.R kohustuse täitmist. Selgus, et hooldusalune juhtis sõiduautot alkoholijoobes. V.R ’i väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 1,14 mg/l. Seega on V.R rikkunud kohtuotsusest tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi.

  1. 27.06.2018 antud kirjalikus seletuses kirjutas V.R , et oli kontrollitud patrullpolitseinike poolt alkoholi tarvitamist. Tulemus oli 1.1 mg/l. Pärast seda oli viidud politseiosakonnale ja arestitud 48 tundi. Sel õhtul ta oli külas. Tuli sinna autoga. Tarvitada alkoholi ei kavatsenud. Pärast tarvitas. Autorooli ei kavatsenud istuda. Pärast kuna juba oli hilja, otsustas sõita koju autoga.
  2. Esimene kohtumine V.R-iga toimus 16.02.2016.a., kus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused on V.R-ile olnud arusaadavad, mida on ta kinnitanud oma allkirjaga. V.R-ile on süstemaatiliselt selgitatud kontrollnõudeid, lisakohustusi ja nende täitmise vajalikkust. Katseaja kulgemist võib nimetada probleemseks, sest V.R on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 08.02.2017 registreerimise käigus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse vestlusruumis oli kontrollitud kriminaalhooldusaluse V.R ’i kohustuse täitmist. V.R’i väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,112 mg/l. Tehtud esmane kirjalik hoiatus. 11.08.2017 vastuseks järelepärimisele selgus, et 31.07.17 V.R oli kontrollitud alkoholi tarvitamisele politsei poolt. Indikaatorivahendi näit oli 1.01 mg/l. Tehtud teine kirjalik hoiatus. 07.06.2018 tuli teade PPA-st, kust selgus, et 02.06.2018.a Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinikud oli kontrollitud kriminaalhooldusaluse V.R kohustuse täitmist. 2 1-15-10086 V.R ’i väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 1,07 mg/l. 12.06.2018 oli koostatud erakorralinne ettekanne ettepanekuga läbida ravi. 18.06.2018 erakorraline ettekanne oli rahuldatud ning määratud täiendav kohustus läbida alkoholisõltuvuse ravikuuri ja esitada tõend kuni 12.07.
  3. Kohtuotsus on jõustumise ootel. V.R läbis Liiklusohutusprogrammi ajavahemikul 17.05.2016 - 07.11.2017.a. Kriminaalhooldusametniku hinnangul alkoholi tarvitamine hooldusaluse poolt on takistav asjaolu kriminaalhoolduse teostamisel. V.R ’i kohta on tuvastatud, et käesolev kuritegu, mille eest ta on karistatud ja allutatud käitumiskontrollile, oli sooritatud alkoholijoobe seisundis. Alkoholi tarvitamine V.R ’i poolt suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kriminaalhooldusametniku hinnangul katseaeg kulgeb mitterahuldavalt. Vaatamata sellele, et V.R-ile on juba korduvalt antud võimalust kanda oma karistust vabaduses ja oma käitumisega tõestada, et ta on võimeline täita katseajaga kaasnevaid tingimusi ja piiranguid, V.R ei ole antud võimalused kasutanud ja suhtus oma kohustuste täitmisse kergemeelselt ja sooritas uue samalaadne kuriteo.
  4. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku, tuginedes

§ 74lg 4 pöö rata V.R-ile mõistetud karistus – vangistus – täitmisele.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

  1. 09.07.2018 kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes V.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
  2. Hooldusalune võttis omaks, et ta on tõesti rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu korduvalt, viimati aga 16.06.2018, kui ta jäi alkoholijoobes sõidukit juhtides politseile silma. Ta esitas kohtule tõendi, et on 05.07.2018 läbinud nö kodeerimise tähtajaga 1 aasta – tõendi kohaselt tähendab see alkoholismivastast preparaati Esperal. Ta ütles, et aktsepteerib igasugust kohtulahendit, kuid paluks võimalusel karistuse täitmise edasilükkamist seoses sellega, et tal on vajalik käia Tartus arsti juures ja võib-olla ka läbida uus operatsioon, mis seostub selgroovigastusega. Samuti oleks tal vajalik korraldada ära vanematega seonduv ajal, mil ta on vanglas. Ta selgitas, et tal on välisriigi kõrgharidus sotsiaaltöö alal, aga kuna ta ei oska eesti keelt, siis Eestis ta erialast tööd ei leia. Ta töötab xxx, praegu on tal huvitav projekt aasta lõpuni – seotud xxx. Kui ta läheks vangi, siis ta selle töö kaotaks. Nüüd lähiajal on tulemas talle Venemaalt külla ka tema 16-aastane poeg, kellel on suvine koolivaheaeg, ka sel põhjusel paluks ta mitte kohe vangi saata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et Viru Vangla Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus V.R-i karistuse täitmisele pööramiseks jääb seekord rahuldamata. 10.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

  1. Ei ole vaidlust selles, et kriminaalhooldusalune V.R rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Hooldusalune juhtis sõiduautot olles alkoholijoobes ning tema väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 1,14 mg/l. Alkoholi tarvitamist kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Nimetatud rikkumist põhjendas V.R sellega, et ta viibis külas ega kavatsenud alkoholi tarvitada, kuid siiski tegi seda ja kuna oli 3 1-15-10086 juba hilja, siis otsustas ka autoga koju sõita. Kohtu hinnangul ei ole taoline selgitus rikkumist vabandavaks mõjuvaks põhjuseks.
  2. Antud juhul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on korduva rikkumisega. See on katseaja jooksul teine erakorraline ettekanne V.R-i suhtes. 18.06.2018 määruses tuvastas Viru Maakohus 12.06.2018 saabunud erakorralise ettekande alusel, et V.R rikkus korduvalt 28.02.2017, 31.07.2017 ja 02.06.2018 kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
  3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.06.2018 määrusega määrati V.R-ile täiendav kohustus – läbida sõltuvusravi ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend hiljemalt 12.07.
  4. Seega kuigi kohus on tuvastanud juba ühel korral, et on olemas alused vangistuse täitmise pööramiseks, on ta nõustunud kriminaalhooldusametnikuga selles, et esmalt tuleks rakendada leebemaid meetmeid suunamaks kriminaalhooldusalust isikut seaduskuulekale käitumisele.
  5. Niisiis on kriminaalhooldusametnik ja kohus andnud süüdimõistetule V.R-ile andestava võimaluse kanda karistust vabaduses olles, et ta saaks oma käitumist parandada ja katseaja siiski korrektselt läbimida. Hoolimata alkoholi tarvitamise keelust, mis on V.R-ile määratud seoses alkoholijoobes sõiduki juhtimisega, tarvitas ta seda katseajal nii sagedasti, et jäi sellega politseile ja kriminaalhooldajale vahele lausa neljal korral. Alles pärast neljandat korda otsustas V.R teha reaalseid samme ja laskis endale psühhiaatril vastavat meedet kohaldada. V.R-i esitatud tõendi kohaselt lä bis ta sellise ravi 05.07.2018, toimivusajaga 1 aasta – st, kui ta tarvitab ühe aasta jooksul alkoholi, siis võib see mõjuda talle letaalselt. See tähendab, et ta on täitnud kohtu 18.06.2018 määruses sätestatud tingimuse. Samas selgitas V.R, et ta jõudis arusaamani, et tal tuleb lasta end „kodeerida,“ iseseisvalt. Ta sai küll kohtu 18.06.2018 määruse posti teel kätte, aga tegelikult ei saanud ta sellest väga aru, sest see oli eesti keeles.
  6. Kohus teadvustab, et antud katseaeg seoses joobes juhtimisega ehk

§ 424alusel ei olnud V.R-ile esimene karistus.

Ta oli sama kuriteo eest ka varem karistatud –Viru Maakohtu 30.10.2014 otsusega. Viimatise joobes juhtimise kuriteo pani V.R toime 2014.a joobes juhtimise eest mõistetud katseajal, mis tähendab, et riik on talle samalaadse teo eest korduvalt tingimisi karistusi mõistes näidanud üles suurt usaldust. Kuigi lõpuks ometi on V.R otsustanud oma alkoholiprobleemiga reaalselt tegelema hakata, ei ole siiski kindel, et ta on V.R osanud riigi senist usaldavat ja andestavat käitumist piisavalt hinnata.

  1. Kaalunud poolt- ja vastuargumente, leiab kohus siiski, et mõistetud karistuse täitmisele pööramine oleks tänasel päeval ennatlik. Kohtu arvates on vara anda V.R-i katseajale lootusetu hinnang. Kõigepealt on positiivne ja perspektiivikas see, et pärast pikka tegevusetust leidis V.R siiski endas tahet alkoholiprobleemiga tegeleda ja läbis 05.07.2018 vastava ravi, mille mõju on aasta. Seega on alust loota, et lähema aasta jooksul ei tarvita V.R alkoholi – st ei riku lõppeva katseaja tingimusi ning ei põhjusta joobes juhtimisega ka liiklusohtlikke olukordi. Teiseks on oluline siiski see, et kriminaalhooldusametniku kinnitusel ei ole ta katseajal ühtegi muud kohustust ega kontrollnõuet rikkunud. Seega on V.R põhiolemuselt õiguskuulekas inimene ja tema ainus kriminaalne nõrkus on alkoholiprobleem. Sellega aga, nagu eespool viidatud, peaks olema lähiajal kõik korras. Kolmandaks on siiski tähtis ka see, et kohtu poolt 18.06.2018 määratud täiendava kohustuse V.R täitis ja pärast seda määrust ei ole ta enam uusi rikkumisi toime pannud.
  2. Lisaks arvestab kohus ka seda, et juhul kui V.R tõepoolest 16.06.2018 alkoholijoobes sõidukit juhtis ja selles käib kriminaalmenetlus, siis on ilmselt paratamatu, et praegu tingimisi mõistetud karistuse pööratakse varem või hiljem täitmisele. Adudes istungil V.R-i lepikkusst ja süü teadvustamist peab kohus tõenäoliseks, et temaga võiks olla 4 1-15-10086 võimalik sõlmida karistuskokkulepe, mis seoks siis praegu kandmata karistuse ja 16.06.2018 teo eest mõistetud karistuse juba kokku ühiseks liitkaristuseks. Kui kohus, kes V.R-i uue teo eest karistab, peab vajalikuks saata ta vangistust kandma, siis on võimalik seda teha liitkaristust täitmisele pöörates; teisalt ei ole välistatud vangistuse üldkasuliku tööga asendamine. Kui kohus praegu rahuldaks kriminaalhooldusametniku ettekande ja fikseeriks V.R-i karistuse kandmisele mineku aja, vähendaks see valikuvõimalusi V.R-ile karistuse mõistmisel. Kohus leiab, et see ei ole otstarbekas ega praktiline.
  3. Lisaks peab kohus usutavaks V.R-i kinnitust, et vangistuse kohese kandmise alustamisega võivad kaasneda rasked tagajärjed tema tervisele – st ta ei saa end ravida. Tal on xxx, seoses xxx. Kriminaalhooldaja kinnitas, et tõepoolest on V.R-il terviseprobleemid, mis on aegajalt olnud äärmiselt tõsised. Seetõttu on usutav V.R-i öeldu, et tal võib olla vaja koostöös Tartus asuva arstiga panna paika edasine raviplaan ja ehk isegi operatsioon. Seda arvestades leiab kohus, et juhul kui praegu karistust täitmisele pöörata, tuleks see siiski edasi lükata. See muudaks võimaliku liitkaristuse mõistmise veelgi keerukamaks ja kohtu hinnangul pole seda vaja.
  4. Tuleb tõdeda, et kuigi V.R-i suhtes on uus kriminaalasi joobes juhtimises, ei ole ka kohtueelse menetluse läbiviija pidanud vajalikuks teda vahistada. Ka kohus ei pea vältimatult vajalikuks just praegu V.R-ilt vabadust võtta, eriti arvestades, et tema põhiline ohufaktor – alkoholisõltuvus – peaks olema praegu maandatud. Kohus ei pea vajalikuks ilma äärmise vajaduseta tekitada ka olukorda, kus isik, kel niigi on raske tööd leida, kaotab talle pinget pakkuva töö.
  5. Arvestades ülaltoodut ja V.R-i kohtuistungil väljendatud valmisolekut kontrollnõuete täitmiseks, jätab kohus V.R-ile mõistetud vangistuse praegu täitmisele pööramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.