Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-17-6853 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6853 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista B.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 202,80 (kakssada kaks eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada B.H-l tasuda kaitsjatasu ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 33,80 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700077725 ning selgitus: „B.H , 1-17-6853, kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 23.11.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6853 tunnistati B.H süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks 29.05.
2. 3 B.H-d on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Vägivalla raskusaste on vähenenud. Praegune kuritegu samastub eelmiste kuritegudega. Enamus kordadel on isikut karistatud joobes juhtimise eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. B.H rahvastikuregistrijärgne elukoht on aadressil xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. 09.04.2018 teostatud kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanik on B.H ema R. N. Antud korteris elavad kinnipeetava ema R. N ja alaealine õetütar. Võlgnevused korteri eest on ~1000 eurot. Ema on nõus poja vabanemisega antud aadressile. B.H on lõpetanud Kohtla-Järve Täiskasvanute kooli
3. klassi. Isiku sõnade kohaselt on tal omandatud pottsepa eriala ning on olemas ka vastav tunnistus. Riigikeele oskus vastab A2 tasemele. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne. Isiku sõnul on ta töötanud ametlikult ja mitteametlikult. Enne praegust vangistust oli tema sissetulekuks ka töövõimetuspension (isiku enda sõnul töövõime kaotus 70% ja pension oli umbes 220 eurot). Väidab, et enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel, minevikus on ta töötanud ka metallilõikajana. K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 4559,78 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema R. N ja õetütar. Isa on küll olemas, aga temaga on suhted jahedad. Vanemad lahutasid abielu, kui B.H oli 7-aastane. Rahvastikuregistri andmetel B.H-l ülalpeetavad puuduvad, kuid ema sõnul on tal tütar (sünd 29.06.2008), keda kasvatab lapse ema. B.H suhted oma emaga on head ja toetavad, poja vangistuse ajal suheldakse regulaarselt telefoni teel. B.H on koju oodatud, ema on nõus poega toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Ema on teadlik poja alkoholisõltuvusest ja soovist sellega tegeleda. Arvestades, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud vangistuses, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuid oma sõnul ta nendega enam ei suhtle. B.H sõnade kohaselt hakkas ta alkoholi tarvitama 19-aastaselt. Tarvitas ainult kanget (8-10%) õlut 2-3 liitrit päevas. Umbes aastaga tekkisid tal sõltuvusprobleemid ja hakkasid ilmnema joomahood, mis võisid kesta nädal aega järjest. Kinnipeetav jõi koos sõpradega igal nädalavahetusel. Isik teadvustab oma alkoholisõltuvust ja soovib sellega tegeleda. Sotsiaalprogrammid Õige Hetk ja Eluviisitreening on läbitud. Isikuga vesteldes on selgunud, et kanepit tarvitas ta esimest korda umbes 20-aastaselt, umbes 1 - 2 korda aastas. Viimati tarvitas umbes pool aastat enne eelmist vangistust ca 3 aastat tagasi. Muid narkootikume ei tarvita, sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. B.H sõnade kohaselt olid tal alkoholi tarvitamisega seotud psühhiaatrilised probleemid (unehäired, ärritus). Pöördus psühhiaatri poole mitmel korral abi saamiseks, on saanud ka vanglas psühhiaatrilist ravi. Kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid isik ei väljenda, ametiisikutesse suhtub neutraalselt. Esinenud on kergemaid ägestumisi suhtlemisel, kuid isik on hiljem vabandanud oma käitumise pärast. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning on ka karistusest kõrvale hoidunud. B.H enda sõnul on tal motivatsioon loobuda alkoholi tarbimisest ja kuritegelikust käitumisest, ta on avaldanud soovi läbida sõltuvusravi rehabilitatsioonikeskuses. B.H puhul seisneb oht joobes olekus sõiduki juhtimises, aga ka kehalises väärkohtlemises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. B.H on andnud 26.04.2018 kirjaliku nõusoleku sõltuvusraviks. Eeltoodule tuginedes toetab Viru Vangla B.H-d ingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks B.H vangistusest tingimisi 4 ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 29.05.2019 ning panna talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,5 sätestatud kohustused. B.H kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholivastasele sõltuvusravile läheb ta Ahtme Haiglasse. Ta on nõus kõigi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuetega. Töökoht ehitustöölisena OÜ-s xxxx on talle garanteeritud. Ta on aru saanud alkoholi kahjulikkusest, tahab minna tööle ja aidata emal võlgu tasuda, toetada ka tütart, kellega on head suhted. Ta kahetseb oma kuritegusid, olles aru saanud, et probleeme tekitavad ka kuritegeliku taustaga tuttavad, kellega ta ei tohiks suhelda. Töövõimetuspension määrati talle, kuna tal on psüühilised probleemid ja astma. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa B.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, B.H ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et kinnipeetav on ise oma teod ja alkoholi tarvitamise hukka mõistnud ning saanud aru, et peab oma elu muutma ja alkoholisõltuvusest lahti saama. Minevikku muuta ei saa, küll aga tulevikku ja B.H on oma tuleviku sidunud tööga, alkoholi probleemi lahendamisega ja perega. B.H soovib töötada ja oma võlgnevused tasuda, olla toeks tütre kasvatamisel ja oma emale. Lähedaste tugivõrgustik on tal vabaduses olemas. B.H-le on garanteeritud töökoht, ta saab töövõimekaotusega seotud toetust ja vabanemisel ei ole tal materiaalseid probleeme. Ta soovib vabaneda oma kuritegeliku taustaga tuttavatest, see toetab ka alkoholist loobumist. B.H on vangistuses läbinud mitu sotsiaalprogrammi, mis aitavad tal oma plaane ellu viia ja edaspidises elus hakkama saada. Ta on nõus kõikide käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisega. Kohustused, mis tal täita tuleb, ühtivad tema tulevikuplaanidega ja on täidetavad. B.H on lisaks vangla poolt esitatule nõus, et kohus määrab käitumiskontrolli ajal kohustuseks, et B.H ei või suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamisel hindab kohus inimese reaalseid võimalusi vabaduses. Need on kaitsja hinnangul positiivsed. Kui B.H vabaneb enne tähtaega, siis on võimalik tema käitumist kontrollida, teda aidata ja juhendada. Kohtupraktika kohaselt on positiivne käitumine vanglas ja reaalsed tulevikuperspektiivid peamised ennetähtaegse vabastamise kriteeriumid. Nendest lähtudes väärib B.H ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja on seisukohal, et ennetähtaegne vabanemine on stiimuliks ka B.H-le endale. Kaitsja palub kohtul kaaluda B.H ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.H võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangistuse jooksul on kinnipeetav käitunud nõuetekohaselt, mida kinnitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine, aga ka sotsiaalprogrammide läbimine. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht ema juures ning ema on avaldanud valmisolekut poega vabanemisjärgselt igakülgselt toetada. Ka on kinnipeetavale töökoha viimistlusehitajana garanteerinud OÜ xxxx. Suhted lähedastega on head ja toetavad ning kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Kinnipeetava enda sõnul on tema 5 tulevik seotud pere ja tööga, aga kõigepealt alkoholisõltuvuse probleemi lahendamisega. B.H soovib loobuda ka läbikäimisest kriminaalse taustaga tuttavatega. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul järeldada, et B.H on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. B.H õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine, millega kaasneb kriminaalhooldaja poolne toetus. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus B.H-le katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 29.05.2019 ning paneb talle katseajaks lisaks KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2,5,7 sätestatud kohustused. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse B.H lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab B.H suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik