← Eesti

1-18-9162/65

1-18-9162 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9162 (18244001002) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekre

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta T.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks T.V-le Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 114 eurot (ükssada neliteist eurot), sh käibemaks 19 eurot (üheksateist eurot). Mõista T.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulu 114 eurot (ükssada neliteist eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700063259 ning selgitus „T.V , 1-18-9162, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 1-18-9162 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 28. novembri 2018. a otsusega mõisteti T.V süüdi

§ 424lg 2 järgi, mille eest teda karistati 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega.

Karistusele liideti Viru Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 2 päeva vangistust. 2 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkust liitkaristust asus T.V kandma
  3. oktoobril
  4. Viru Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrusega vabastati T.V tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
  7. oktoober
  8. T.V-le pandi kohustuseks järgida

§ 75

lg 1 pdes 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustused mitte tarvitada alkoholi (

§ 75

lg 2 p 2), pöörduda vanglast vabanemise päeval rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond (

§ 75

lg 2 p 5) ning alluda 3 kuu vältel alates elektroonilise valveseadme kinnitamisest keha külge elektroonilisele valvele (

§ 75lg 2 p 9).

Viru Maakohtu

  1. aprillil
  2. a määrusega tühistati T.V-le pandud kohustus alluda rehabilitatsiooniprogrammile rehabilitatsioonikeskuses Uus Põlvkond. Talle määrati lisakohustusena alluda elektroonilisele valvele 3 kuu kestel ja läbida alkoholismivastane ravi hiljemalt
  3. juuniks
  4. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  5. juunil 2020 maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata T.V karistus täitmisele. Ettekannet ajendas esitama põhjus, et T.V on rikkunud
  6. aprillil 2020 kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Samuti rikkus ta
  7. mail ja
  8. mail 2020 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
  9. juunil 2020 täiendas kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet, sest
  10. juunil 2020 pani T.V toime elektroonilise valve nõuete jämeda rikkumise – jalavõru eemaldamise. Lisaks rikkus T.V
  11. juunil 2020 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ka
  12. juunil 2020 tarvitas T.V alkoholi. Veel tuvastati tal alkoholikeelu rikkumine
  13. juuli
  14. a registreerimisel. Ka
  15. juulil 2020 edastatud kirjas (tlk 185) informeeris kriminaalhooldaja kohut, et
  16. juulil 2020 rikkus T.V kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tuvastati, et ta on võtnud ära jalavõru. Viru Maakohtu
  17. juuli
  18. a määrusega pöörati T.V-le Viru Maakohtu
  19. novembri
  20. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust täitmisele.
  21. 29.09.2021 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid T.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. T.V karistusaeg algas 29.09.2020, see lõppeb 14.08.2022 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 29.09.2021.

T.V isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

  1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab T.V ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  2. Kohtuistungil avaldas T.V , et toetab enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et vabanemise korral on nõus vabatahtlikult alluma elektroonilisele valvele. Karistuse kandmise ajal on saanud alkoholisõltuvuse vastast ravi ning vabanemise korral läheb psühhiaatri juurde samale ravile. Olemas on töökoha garantii. Peres on kolm last ülalpidamisel ning vaja on aidata elukaaslast. On jõudnud järeldusele, et kõiges on süüdi alkohol. Aidanud on Eluviisitreening. 2 1-18-9162
  3. Süüdimõistetu kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta, tuues täiendavalt välja, et karistuse kandmise ajal on kaitsealune näidanud end positiivsest küljest, on töötanud, läbinud keelekursused alustas eriala õpingut, mõistab oma probleemi allikat. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Karistuse kandmise ajal on sündinud laps. Elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Lisaks töötasule on sissetulek töövõimetuspensionist. Narkootikumide tarvitamise risk puudub. Kaitsealune väärib ennetähtaegset vabastamist ja seda on ka toetanud nii vangla ise kui ka prokuratuur. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et T.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et T.V on ära kandnud mõistetud vangistusest ettenähtud ajavahemiku, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Seega T.V puhul tuleb nentida formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt T.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

  1. Esmalt ja selgelt üheselt mõistetavaks, peab kohus vajalikuks rõhutada, et kohtule esitatud iseloomustus sisaldab viiteid mitmetele ent kustunud/arhiveeritud karistustele vähemalt osaliselt iseloomustatakse T.V just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Kohus selgitab, et seisukoha kujundamisel on kohus arvesse võtnud vaid kehtivat kriminaalkaristust ja teinud oma järeldused ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks nimetatu ja nimetatu ajaperioodi pinnalt.
  2. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.20 17 määrus asjas nr 1-151167, p 23). Alust süüdimõistetu vabastamiseks ei saa anda ka asjaolu, et vangla ja prokuratuur tema vabastamist toetavad.

§ 76

lg 4 ei kõnele midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Seetõttu ei saa vangla ja prokuratuuri ennetähtaegset vabastamist toetav seisukoht tingida T.V vabastamist. Prokuratuuri ja vangla seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid argumente, millele kohus põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla arvamusel üleüldse mingit tähtsust. Praegusel juhul on prokuratuur vaid märkinud, et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ja toetab T.V ennetähtaegset vabastamist. 3 1-18-9162 Vangla iseloomustuses aga öeldakse, et T.V ennetähtaegset vabastamist toetatakse süüdimõistetu „uue kuriteo toimepanemise tõenäosust“ ja „ohtlikkuse taset“ arvestades. Mida see tähendab, jääb suuresti mõistetamatuks. Samamoodi pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendi

(61). Niisiis pole ei prokuratuur ega vangla esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jäävad need seisukohad tähelepanuta.
  1. Hinnates T.V-ga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et T.V käitumises vangistuse ajal on paljugi positiivset. Iseloomustuses toodu kohaselt T.V on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis. On asunud täitma töökohustust ning osalenud keelekursusel ning asus omandama eriala. Ametnikega suhtub positiivselt. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. Kohus väärtustab sedagi, et T.V soovib vabanemise korral asuda täitma töökohustusi ning peab vajalikuks jätkata raviga. Arvesse võtab kohus sedagi, et T.V lähedasteks on ema ja elukaaslane ning et T.V tunneb vastutust ülalpidamisel oleva lapse ja elukaalase ees. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse T.V ennetähtaegseks vabastamiseks.
  2. T.V käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis on arvestatav nii ajavahemik, mil talle mõistetud karistus oli antud võimalus osaliselt kanda vabaduse tingimustes, kui ka hilisem, täitmisele pööratud karistusaeg. Viimatist, ehk karistus kantavana vangistuse tingimustes hindab kohus läbituks positiivselt. Kohus toob välja, et T.V on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 on selgitatud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. T.V käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu on vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õigusrikkumisi toime panemata, siis on täidetud eeldus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. T.V suudab oma käitumist korrigeerida vastavalt kehtivale seadusandlusele.
  3. T.V on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, olles süüdi mõistetud kolmel korral. Kõik süüteod on mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Vanglakaristust kannab kinnipeetav korduvalt. Kantava vangistuse kandmise aluseks oleva kohtuotsusega mõisteti T.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus. T.V on pidanud võimalikuks käituda viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistus vabaduses olles vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ühes käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täites. T.V pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. T.V on toime pannud samaliigilised liiklusalased süüteod. Eeltoodust järeldub, et T.V ei ole väärtustanud ühiskonna ootust turvalisusele. T.V-le mõistetud karistuse on kohus ka täitmisele määranud ja seda T.V objektiivselt avaldunud käitumisest tulenevalt. Kui arvestada T.V eelnevat liiklusalast käitumist, siis viitavad tema isikuandmed ühetaoliselt sellele, et T.V ei ole talle eelnevalt kohaldatud karistustest teinud vähimaidki järeldusi oma liiklusalase käitumise korrigeerimiseks. T.V on pidanud kohaseks käituda viisil, kus tema käitumine on ohtlik nii temale endale kui ka juhuslikele kõrvalistele isikutele. T.V olles korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks liiklusalase süüteo toimepanemise eest, kes korduvalt ei ole väärtustanud kohtu usaldust kanda karistus vabaduse tingimustes, on oma varasema käitumisega väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. T.V käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib 4 1-18-9162 T.V naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta seaduskuuleka käitumise vajalikkust.
  4. On ilmne, et alkoholi tarvitamine on olnud T.V kuritegeliku käitumise peamine põhjus ning on suurim riskitegur ka sellise käitumise jätkumiseks. Arvestades T.V eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. T.V suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib T.V enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. Olles süüdi mõistetud sõiduki juhtimises joobeseisundis ja olles vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt, on ta vaid mõne kuu möödumisel peale karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabanemist taas asunud sõidukit juhtima, viibides joobeseisundis. Analüüsides seejuures T.V selgitusi, on kohus veendumusel, et T.V senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekib T.V puhul usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu. T.V on alkoholi vaba elu elanud vaid karistuse kandmise ajal. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad T.V käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita T.V on loobunud alkoholi tarbimisest. Kuigi T.V avaldas kohtuistungil, et mõistab oma probleemi algpõhjust, alkoholi tarbimist, siis tema varasem käitumine sellele seisukohale tuge ei avalda. Arvestades asjaolu, et iseloomustuse järgi on T.V isik, kes seni on demonstreerinud, et ei suuda vabaduse tingimustes oma käitumist kontrollida, on oht taaskord panna toime liiklusalane süütegu kõrge.
  5. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et T.V on korduvalt vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegsel, sh sellesama kriminaalasja raames on T.V karistuse kandmiselt ennetähtaegselt olnud vabastatud. Kuid T.V optimism, käituda seaduskuulekalt realiseerunud ei ole. Kohus arvestab sedagi, et T.V on varasemaltki läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid programmi läbimine tema käitumist ei ole korrigeerinud viisil, et kinnipeetav suudab käituda seaduskuulekalt. Kui siia juurde arvestada asjaolu, et alkoholivaba elu on T.V elanud vaid kinnipidamise ajal, ei omista kohus T.V kohtuistungil väljendatule ülemäära suurt osakaalu, et kinnipeetav on järele mõelnud ning suudab elada ilma alkoholi tarbimata ning abiks on vabanemise korral erinevad programmid ja meditsiiniabi. Arvestades T.V iseloomustuses toodut, et kinnipeetava käitumist iseloomustab impulsiivsus, otsuste tegemine hetkeemotsiooni ajendil, et kinnipeetaval on vangistuse tingimustes diagnoositud alkoholisõltuvus, ei saa anda ülemäära suurt osakaalu soovile hoiduda alkoholi tarbimisest.
  6. Kui siia juurde arvestada, et T.V näol on tegemist isikuga, kellele on antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna, ei osanud neid võimalusi hinnata. T.V rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning rikkus jämedalt elektroonilise valve korda. Seetõttu oli mõistetud karistus ka täitmisele pööratud. Oma varasema käitumisega on T.V väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. Käitumiskontrollile allutatuna pani ta toime uue kuriteo ja seda vaid mõne kuu pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Käesoleva kriminaalasja raames on T.V juba kord vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Kohus ei leia põhjuseid, mis tekitaksid kohtus usalduse, et seekord suudab T.V pälvida kohtu usalduse. Kohtu usalduslimiit on lihtsalt ammendunud. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja antud võimalused T.V-le mingisugust õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud ning kriminaalhooldaja järelevalve ei ole piisav motivaator T.V õiguskuulekale teele suunamisel. 5 1-18-9162
  7. Kohus arvestab sedagi, et individuaalse täitmiskava järgi tekkis septembris 2021 T.V-l võimalus kanda mõistetud karistus avavangla tingimustes. T.V isikuandmetele tuginedes ei ole vangla näinud põhjust anda kinnipeetavale võimalus kanda mõistetud karistus teistes tingimustes - avavanglas. Vähemalt kohtule ei ole selliseid andmeid esitatud. Kohus ei näe asjaolusid, mis toetaksid võimalust anda T.V-le võimalus kanda karistus vabaduse tingimustes ennetähtaegselt vabastatuna.
  8. T.V uue kuriteo toimepanemise riski ei saa piisavalt maandada kriminaalhooldusele allutamisega. Sellist seisukohta iseloomustab T.V varasem käitumine. Piisavaks garantiiks ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine ja seda põhjusel mis taaskord tulenevad kinnipeetavast endast. T.V on rikkunud jämedalt elektroonilise valve korda. Kui kinnipeetav ei teadvusta oma teo, joobes mootorsõiduki juhtimine, ja tagajärje vahelist seost, on enesekriitika puudumisel oht uue süüteo toimepanemiseks. Kohus on seisukohal, et vaatamata kohtuistungil avaldatule, järelemõtlemises, on kohtul veendumus, et T.V ei teadvusta oma käitumise keelatust.
  9. Kohus võtab seisukoha kujundamisel arvesse, et enda sõnul on kinnipeetav pikaaegselt töötanud, ka juhutöödena. Töötamise register viimastel aastatel ametlikku töö tegemist ei kinnita. Arvestades märkimisväärses suuruses võlakohustuste olemasolu summas enam kui 6700 euro ulatuses, ei saa kinnipeetava majanduslikule toimetulekule anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist. Kohus möönab, et töökohagarantii ning võimalik pension võimaldavad toimetulekut ning tagavad esmased sotsiaalsed garantiid. Kuid arvestades varasemat harjumuspärast eluviisi, on kohus seisukohal et kantud karistusaja pikkus ei ole avaldanud T.V mõttemaailmale sellist mõju, et tekib usaldus kanda kandmata karistuse osa vabaduse tingimustes seaduskuulekalt.
  10. Usalduse puudumine välistab ka kinnipeetava ennetähtaegse vabastamata jätmise. Kohtu seisukoha järgi T.V karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole olnud sellise pikkusega, mille pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi oma senise elukorralduse täielikus muutmises. Kantud karistuse aeg on selleks osutunud seni liialt lühikeseks.
  11. Arvestades T.V varasemaid käitumisakte on kohus seisukohal, et kinnipeetava vabanemisprotsess peab olema etapiline. Näiteks läbi avavangla on T.V-l võimalus üles näidata, et ta on suuteline järgima kehtestatud nõudeid ja kohustusi. Käesoleva aja seisuga puudub kohtul veendumus, et kantud karistuse aeg on avaldanud kinnipeetavale sellist mõju, et ta on suuteline järgima tal lasuvaid nõudeid. Nagu kohus viitas, sellekohase seisukoha kujunemise aluseks on T.V enda objektiivselt avaldunud käitumisaktid. Kohtu seisukoha järgi ei ole kantud karistuse aeg olnud sellise pikkusega, et T.V enda avaldatud muutused tema mõtte ja käitumismaailmas oleksid püsivad ja kindlad. Kohus on pikaajaliselt, läbi aastate andnud T.V-le võimaluse kanda karistus vabaduse tingimustes ja ning tulenevalt T.V enda käitumisest pöörati karistus täitmisele. Kantud karistusaega ei hinda kohus aga selliseks, mis tekitab usalduse, et karistuse kantud osa on oma eesmärgi täitnud. Kohus meenutab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtegi alust vabastada sellist isikut enne tähtaega ja kuidas varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi 6 1-18-9162 ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vabastamise otsuse tegemisel ei saa kohus tugineda ka kohtuistungil kõlanule, et mittevabastamise korral kaotab T.V nii töö, korteri kui ka sissetuleku. Nagu kohus viitas, siis kinnisvara kinnipeetaval puudub, töökohagarantii kohta andmed puuduvad ning tööandja andmeid kinnipeetav kohtuistungil ka ei avaldanud. Kui puudub töö, siis puudub tõesti võimalus teenida legaalselt sissetulekut.
  12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  13. T.V kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 114 euro suuruses summas, sh käibemaks 19 eurot. Analüüsides esitatud taotlust, leiab kohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud nii menetlustoimingutekui neile kulunud aja osas. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse täielikult ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 114 eurot, sh käibemaks. Kaitsja osalemine ettenähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustuslik, vaid süüdimõistetu valik. Seetõttu peaks kaitsjatasu jätma ennetähtaegse vabastamise menetluses riigi kanda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Kohtuistungil ei toodud välja asjaolusid, millisel põhjusel oleks põhjendatud menetluskulu või selle osa riigi kanda jätmine. Võlakohustuste olemasolu ei ole selliseks asjaoluks, mis päädiks menetluskulu riigi kanda jätmisega. T.V täidab karistuse kandmise ajal töökohustusi. Tulevikus, peale karistuse kandmiselt vabanemist, on T.V-l aga võimalik võtta samme oma majandusliku olukorra parandamiseks ja rahaliste kohustuste tasumiseks. Kõnealune menetluskulu kuulub T.V-lt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. Arvestades T.V rahaliste kohustuste suurust kuulub see tasumisele pikendatud tähtaja vältel (KrMS § 180 lg 1 alusel). (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.