← Eesti

1-21-3991/73

Obsah (5)§ 180§ 238§ 429§ 427§ 130

1-21-3991 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3991 (20233001547) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Aliis

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulud, s.o kaitsjatasu summas 280 (kakssada kaheksakpmmend) eurot 20 senti Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista

§ 180

lg-te 1 ja 3 alusel A.X-ilt menetluskuluna riigituludesse 15 (viisteist) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

  1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada A.X-ile ja tema kaitsjale ning Tallinna Vangla Viru Kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Maakohus tuvastas
  2. Viru Maakohtu 09.06.2021 otsusega tunnistati A.X süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ning teda karistati

§ 238lg 2, Kar

S § 68 lg 1 kohaldamisel vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 17.06.

  2. 27.10.2022 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla edastatud erakorralise ettekande ettepanekuga tuginedes KarS § 74 lg-le 4 pöörata A.X-ile mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Erakorraline ettekanne oli koostatud seoses sellega, et A.X rikkus kohtu poolt mõistetud kohustust mitte tarvitada alkoholi kolmel korral. 12.10.2022 Politsei- ja Piirvalveametilt laekus teave, et A.X kell 15:07 aadressil XXX oli visuaalselt alkoholijoobes. Samuti 14.10.2022 Politsei- ja Piirivalveametilt laekus teave, et A.X kell 16:17 aadressil XXX viibis naabri juures, olles alkoholijoobes. 17.10.2022 kell 10:15 toimus korduv elukoha kontroll aadressile XXX. Ka siis oli A.X tarvitanud alkoholi, kuna tulemus oli positiivne 0,193 mg/l.
  3. Viru Maakohtu 02.11.2022 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. KarS § 75 lg 2 p 5 ja lg-te 3 ja 4 alusel määrati A.X-ile Viru Maakohtu 09.06.2021 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-21-3991 järgi täiendav kohustus, s.o läbida alkoholivastane ravikuur, ning esitada kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest kriminaalhooldusametnikule tõend, et ta on selles küsimuses arsti poole pöördunud.
  4. 13.01.2023 registreeris Viru Maakohus teise erakorralise ettekande ettepanekuga tuginedes KarS § 74 lg-le 4 pöörata A.X-ile mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud ja 27 2

(7)1-21-3991 päeva vangistust täitmisele. Erakorraline ettekanne oli koostatud seoses sellega, et A.X rikkus kohtu poolt mõistetud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Politsei- ja Piirivalveametilt laekunud teave, et 28.12.2022 A.X kell 06:12 aadressil XXX oli nähtavalt alkoholijoobes, mis väljendus selles, et A.X-il oli ebaselge, aeglane kõne. Samuti esinesid koordinatsiooni häired. A.X toimetati Narva politseijaoskonda kainenemisele. Olles Narva politseijaoskonnas A.X-ile oli pakutud läbida alkoholitesti indikaatorvahendiga, millest ta keeldus, motiveerides seda sellega, et ta ei näe selleks vajadust, kuna ta on kaine.
  1. Viru Maakohtu 18.01.2023 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata, kuna usaldusväärselt oli tõendamata KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine.
  2. 09.05.2023 registreeris Viru Maakohus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna edastatud erakorralise ettekande ettepanekuga tuginedes KarS § 74 lg-le 4 pöörata A.X-ile mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Erakorraline ettekanne oli koostatud seoses sellega, et A.X rikkus kohtu poolt mõistetud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 26.04.2023 oli teostatud kodukülastus aadressile XXX kell 18.20, kus oli kontrollitud ettenähtud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. A.X väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,04 mg/l. Hooldusalune selgitas, et tarvitas bensiini. Samuti rikkus ta KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud katseaja kontrollnõuet, mille kohaselt kohustub ta ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nimelt, A.X ei ilmunud registreerimisele 08.05.2023 ja ei teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletusest puudub, kuna isik ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda. SA N, XXX komandandilt N Z laekuvad ametnikule ühiselamu kodukorra rikkumiste aktid ja e-kirjad (lisadena erakorralisele ettekandele lisatud).
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalhooldaja, et A.X katseaeg kulgeb mitterahuldavalt. Kohtu poolt A.X-ile antud võimalus oma käitumisega vabaduses näidata üles soovi muuta oma senist eluviisi, ei ole leidnud kinnitust. Arvestades seda, et A.X rikub talle kohtu poolt määratud kohustust ja kontrollnõuet, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku, tuginedes KarS § 74 lg 4, pöörata A.X mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Juhul, kui A.X ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis vastavalt

§ 429

lg 1 p-le 1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada A.X tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta ta vahi alla.

  1. Kohus määras kõnealuse erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi toimumisajaga 12.05.2023 kell 09:
  2. Kohus võttis ühendust kriminaalhooldusametniku Anne Kirsiga täpsustamaks A.X telefoninumbrit selleks, et välja selgitada tema seisukoht seonduvalt kaitsja osalemise taotlemisega. Kriminaalhooldusametnik teavitas kohut, et väidetavalt elab A.X aadressil XXX taotlemata kriminaalhooldajalt elukoha muutmist.
  3. 10.05.2023 edastas Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande täienduse, kus sisaldus lisainformatsioon, mille kohaselt A.X oli Narva linna ühiselamu XXX üürnik kuni 06.05.
  4. A.X rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 5 sätestatud katseaja kontrollnõuet, s.o saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks alates 06.05.
  5. Samuti A.X lahkus ühiselamust 06.05.2023 ning suundus XXX, kus ta praeguseks viibib. Kohtusse oli saadetud ka munitsipaaleluruumi ülesütlemise avaldus ning SA N vastus päringule, mille kohaselt ülesütlemisavaldusele keeldus A.X alla kirjutamast, kuid lahkus ühiselamust 06.05.2023 ning suundus XXX, kus ta praeguseks viibib.
  6. Kohtuistungile, mis toimus 12.05.2023 kell 09:00, hooldusalune A.X ei ilmunud. Kutse oli saadetud aadressile XXX ning kriminaalhooldusalune on selle isiklikult kätte saanud 11.05.
  7. 11.05.2023 teatas telefonivestluses XXX aadressil asuva sotsiaalmaja töötaja (tel. XXX), et A.X lahkus hommikul kohtuistungil osalemiseks.
  8. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.05.2023 kohtumäärusega lükati erakorralise ettekande arutamine A.X karistuse täitmisele pööramiseks edasi. A.X suhtes 3

(7)1-21-3991 kohaldati sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajja
  1. mail 2023 kell 09:00 toimuvale kohtuistungile. Sundtoomine tulemusi ei andnud, sest aadressil XXX ööbinud A.X lahkus sealt hommikul vara.
  2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.05.2023 kohtumäärusega lükati A.X suhtes esitatud erakorralise ettekande arutamine edasi ning hooldusaluse A.X suhtes kohaldati sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajja 19.05.2023 kell 09:00 toimuvale kohtuistungile.
  3. 17.05.2023 saabusid kohtusse erakorralise ettekande lisad, millest nähtub, et A.X ei ilmunud registreerimisele 16.05.2023 ja ei teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. Samuti nähtub esitatud lisadest, et 16.05.2023 XXX teostatud kontrolli käigus oli A.X-il tuvastatud joove 0, 216 mg/l. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  4. Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande sisu koos selle täiendustega ning jäi pärast kriminaalhooldusaluse küsitlemist selle juurde, et põhjendatud on pöörata A.X mõistetud karistus täitmisele.
  5. Kriminaalhooldusalune A.X tunnistas kõiki rikkumisi, leides, et karistuse täitmisele pööramine pole põhjendatud. Ta tõi välja omapoolsed põhjendused, miks ta on rikkumised toime pannud.
  6. Kriminaalhooldusaluse kaitsja tõi välja, et karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud, kuna kaitsealune on esitanud kõikide rikkumiste kohta oma selgitused. A.X-il olid põhjused, miks tarvitada alkoholi. Kaitsealune on osundanud enda terviseseisundile, mis on teinud raskeks kriminaalhoolduse läbimise ja mingit abi ta ei ole saanud. Isiku teadvusetus on mõjuv põhjus kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumiseks. Puuduvad alused karistuse täitmisele pööramiseks. Kaitsealune on täitnud uute kuritegude mittetoimepanemise nõuet. Maakohtu seisukoht
  7. Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek A.X suhtes on põhjendatud ning rahuldamisele kuuluv.
  8. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 19.

§ 427

lg 1 sätestab, et karistusseadustiku § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 20.

§ 130

lg 5 kohaselt kohus võib süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras. 21.

§ 429

lg 1 p 1 kohaselt täitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. 22. Usaldusväärselt on tõendatud see, et kriminaalhooldusalune A.X rikkus 26.04.2023 kohtu poolt määratud kohustust, mille kohaselt oli tal keelatud tarvitada alkoholi. Kõnealune rikkumine on tõendatud 26.04.2023 koostatud alkoholi- või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga, mis oli koostatud aadressil XXX. Kriminaalhooldusalusel oli tuvastatud alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, samuti oli fikseeritud A.X väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,04 mg/l. Antud rikkumise 4

(7)1-21-3991 kohta oli samal päeval koostatud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise protokoll, millest nähtub, et kriminaalhooldusalune viibis toas nr XXX, tal oli tuvastatud alkoholijoove 1,04 mg/l, kohal oli ka ühiselamu elanike poolt välja kutsutud politsei. Kohtuistungil tunnistas A.X eeltoodud rikkumist, selgitades eeltoodu aset leidmist enda valude leevendamisega. Seega puudub kohtul alus kahelda selles, et käesolev rikkumine on aset leidnud . Kohtul ei ole alust kahelda selles, et A.X-il esinevad valud, mille leevendamiseks on aga ka muid vahendeid peale alkoholi. Seega kohtu hinnangul puudus A.X-il mõjuv põhjus, mis õigustaks eeltoodud rikkumise toimepanemist.
  1. Ka on kohtu hinnangul tõendatud see, et 16.05.2023 XXX teostatud kontrolli käigus oli A.X-il tuvastatud joove 0, 216 mg/l. Antud rikkumise kohta oli samal päeval koostatud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise protokoll, millest nähtub, et isik elab aadressil XXX - tegu on sotsiaalmajaga. Isikul on teostatud kohustuse kontroll, mis on positiivne – 0, 216 mg/l – alkoholi suhtes. Samal päeval koostatud alkoholi- või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt esinesid kriminaalhooldusalusel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. Kohtuistungil tunnistas A.X eeltoodud rikkumist. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et ka see rikkumine on toime pandud tahtlikult ning puudub mõjuv põhjus, mis õigustaks selle rikkumise toimepanemist.
  2. Kohtule 09.05.2023 esitatud registreerimislehega on tõendatud ka see, et 08.05.2023 ei ilmunud A.X registreerimisele ja ei teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. Registreerimislehelt nähtub see, et A.X käis 24.04.2023 registreerimisel ning kinnitas oma allkirjaga, et on teadlik järgmisest registreerimisele ilmumise kuupäevast ehk 08.05.
  3. Ka kohtuistungil kinnitas kriminaalhooldusalune, et erakorralisest ettekandest nähtuv teave vastab tegelikkusele ning ta ei saanud ilmuda registreerimisele, kuna oli teadvusetu kuskil tänaval. Kohus leiab, et tegemist on kriminaalhooldusaluse paljasõnalise väitega, sest kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks eeltoodu aset leidmist. Samuti eluliselt ustav on see, et kui A.X oleks tõesti olnud kuskil Narva linnas tänaval teadvusetuna, siis oleks talle ka 08.05.2023 kutsutud kiirabi.
  4. 17.05.2023 kohtule esitatud lisadest nähtub ka teine registreerimiskohustuse rikkumine, nimelt see, et A.X ei ilmunud registreerimisele 16.05.
  5. 19.05.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et A.X oli teadlik 16.05.2023 kohtumisest, kuna samal päeval teatati talle, et tuleb ilmuda kriminaalhooldusosakonda kell 13:
  6. Kohtul puudub alus kahelda eeltoodus. Seega leidis kohtu hinnangul tõendamist ka 16.05.2023 registreerimiskohustuse rikkumine.
  7. Vastavalt 10.05.2023 kohtule edastatud Tallinna Vangla lisainformatsioonile on A.X rikkunud ka KarS § 75 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollnõuet, s.o saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Nii nähtub munitsipaaleluruumi ülesütlemise avaldusest nr 3-12/181, et eluruumi Narva linnas XXX elumajas nr XXX eluruumi nr XXX üürileandja – SA N– ütleb A.X-iga 21.04.2014 sõlmitud üürilepingu üles ja loeb selle lõppenuks alates 05.05.
  8. Samuti nähtub kohtule esitatud lisadokumentidest, et ülesütlemisavaldusele keeldus A.X alla kirjutamast, kuid lahkus ühiselamust 06.05.2023 ning suundus XXX, kus ta praeguseks viibib. Kriminaalhooldusalune kinnitas kohtuistungil, et eespool toodu vastab tegelikkusele ning ta ei ole ametniku poole pöördunud saamaks loa elukoha vahetamiseks. Seega on tõendatud ka see, et A.X rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollnõuet, sest üürilepingu lõpetamisel oli tal võimalik koheselt teavitada ka sellest kriminaalhooldajat, mida ta aga paraku ei teinud.
  9. Kohtu hinnangul on A.X need rikkumised (registreerimistele mitteilmumine, 26.04.2023 ja 16.05.2023 tuvastatud alkoholi tarvitamine, KarS § 75 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollnõude täitmata jätmine) toime pannud tahtlikult. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). Esitatud materjalides miski ei viita sellele, et A.X-il esinesid 5
(7)1-21-3991 temast mittesõltuvad asjaolud, mis tingisid kontrollnõuete ja -kohustuste rikkumise või mingi mõjuv põhjus. Arvestades seda, et käesolev erakorraline ettekanne on juba kolmas, ei ole kohtul alust kahelda selles, et A.X-ile on selgitatud kontrollnõudeid, lisakohustusi ja nende täitmise vajalikkust. Ka on väljaspool vaidlust see, et A.X oli teadlik sellest, et talle mõistetud karistus võidakse täitmisele pöörata kui ta ei suuda edukalt läbida kriminaalhooldust. Seega leiab kohus, et Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldus osakonna kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes A.X-ile tehtud etteheide on objektiivselt õige ning seega esineb formaalne alus karistuse täitmisele pööramiseks.
  1. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukohta, kas A.X poolt toime pandud rikkumistele on võimalik reageerida mõne leebema meetme kohaldamisega. Kohus leiab, et arvestades senist kriminaalhoolduse kulgu see võimalik ja põhjendatud ei ole. Tegemist on kolmanda erakorralise ettekandega pärast A.X suhtes süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, millega jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata. Kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitustest ning SA N, XXX komandandilt N Z ametnikule laekunud ühiselamu kodukorra rikkumiste aktidest ja e-kirjadest, mis on lisadena erakorralisele ettekandele lisatud, nähtub see, et paraku ei ole A.X teinud varasematest erakorralistest ettekannetest vajalikke järeldusi ning hoidunud alkoholi tarvitamisest ning välistada ei saa ka kriminaalhooldusaluse alkoholisõltuvust. Kohus ei saa arvestamata jätta ka seda, et kohtusse saabunud teabe kohaselt on A.X käitumise tagajärjel temaga lõpetatud elukoha üürileping ning käesoleval ajal viibib A.X sotsiaalmajas aadressil XXX, millest kriminaalhooldusametnik ei teadnud erakorralise ettekande koostamise ajal. Eeltoodu viitab sellele, et A.X ei ole teinud vajalikke järeldusi varasematest kohtu leebematest reaktsioonidest tema rikkumistele selle kriminaalhoolduse ajal.
  2. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud seega see, et A.X on rikkunud KarS § 75 lg 1 p-des 2, 5 ning lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust. Kohtu hinnangul pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi selles osas, et eeltoodud samasisulisi rikkumisi enam ei esine kehtiva katseaja jooksul, arvestades senist kriminaalhoolduse kulgu, kus kohus on korduvalt andnud A.X-ile võimaluse katseaja edukaks läbimiseks ning enda eluviisi muutmiseks.
  3. Kohus, olles analüüsinud senist kriminaalhoolduse kulgu ning arvestades seda, et tuvastamist leidis see, et A.X pani toime uued erinevasisulised rikkumised, leiab, et tegemist pole isikuga, kes on võimeline kriminaalhoolduse edaspidiselt edukalt läbima. On ilmselge, et ilma abita ei ole A.X võimeline iseseisvalt alluma nõuetekohaselt kriminaalhooldusele. Seda kinnitab ka asjaolu, et nähtuvalt Viru Maakohtu 18.01.2023 määrusest on A.X pärast Viru Maakohtu 02.11.2022 määrusega täiendava kohustuse määramist (läbida alkoholivastane ravikuur ning esitada kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend) 22.11.2022 esitanud kriminaalhooldusametnikule arstitõendi, mille kohaselt on ta läbinud võõrutusravi üheks aastaks alates 09.11.
  4. Seega oleks ta pidanud olema suuteline hoiduma alkoholi tarvitamisest vähemalt kuni 09.11.2023, mida paraku ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on käesolevaks ajaks ammendunud kõik võimalused vabaduses A.X mõjutamiseks. Seega ei jää midagi muud üle, kui pöörata talle mõistetud karistus täitmisele. Arvestades A.X poolt selles kriminaalasjas toime pandud kuritegu, on just alkoholi kuritarvitamine see, mis kutsub esile kriminaalhooldusaluse kriminaalkorras karistatavat tegevust. Seega olles teadlik eeltoodust ei ole kriminaalhooldusalune vaatamata sellele suutnud kriminaalhoolduse jooksul hoiduda korduvalt alkoholi tarvitamisest ning teinud vajalikke järeldusi enda varasematest samasisulistest rikkumistest.
  5. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotluse ja pöörab KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele A.X-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.06.2021 kohtuotsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Arvestades seda, et süüdimõistetu on pahatahtlikult rikkunud kriminaalhooldus nõudeid ning hoidnud kohtumenetlusest kõrvale (kohus kohaldas sundtoomist kohtuistungile), siis on põhjendatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks süüdimõistetu A.X vahistada.

§ 130lg 5 kohaselt süüdimõistetu 6

(7)1-21-3991 võib kohus vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks

§-s 429 sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et

§ 130

lg-s 5 on sätestatud sellise süüdimõistetu vahistamise võimalus, kellele ei mõistetud karistuseks kohe ärakandmisele kuuluvat vangistust ja kes seetõttu viibib vabaduses, kuid on hoidunud või võib hoiduda kõrvale kohtuotsuse täitmisest ning kui on olemas üks

§ 429lg-s 1 loetletud tingimustest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.

juuni 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-59-06, p 7). Käesoleval juhul esineb

§ 429lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus.

Kohus leiab, et süüdimõistetu suhtes raskeima tõkendiliigi, s.o vahistamise kohaldamine on põhjendatud ja vajalik, sest esineb suur tõenäosus, et A.X ei lähe vabatahtlikult vanglasse karistust kandma, sest ta on hoidnud kõrvale nii erakorralise ettekande arutamisest kui ka registreerimiskohustuse täitmisest, samuti ei taotlenud luba elukoha muutmiseks. 32. Kohtuistungil osales kriminaalhooldusaluse kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leelo Viil. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 295, 20 eurot. Vastavalt

§-le 180 tuleb kõnealune menetluskulu A.X-ilt välja mõista.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et A.X-ile majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades tuleb jätta enamik menetluskuludest Eesti Vabariigi kanda. Seega peab kohus põhjendatuks mõista A.X-ilt välja 15 eurot menetluskulude katteks. Kohus leiab ka seda, et A.X-ile võib anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, kuna kohus otsustas, et põhjendatud on pöörata täitmisele täitmata jäänud karistus ning kinnipidamisasutuses ei ole garanteeritud töötegemise võimalus. 33. Kohus ei määratle küll konkreetseid osi, mille kaupa peaks menetluskulusid tasuma, kuid leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu

§-s 180 lg-s 3 öelduga. Erinevalt KarS §st 66, mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua

§ 180lg 3 menetluskulude konkreetsete osade määratlemist kohtu poolt.

Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda

§ 180lg-t 3 ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta.

Osade määramata jätmine kohtu poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetuleku aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 34. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes

§-dest 427 ja § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.