Obsah (5)

§ 180§ 245§ 318§ 339§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6853 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi X.G süüdistu

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe X.G süüditunnistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja temale karistuseks 2 aasta pikkuse vangistuse mõistmiseks. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et X.G-lt kuulub

§ 180

lg 1 alusel väljamõistmisele menetluskulu sundraha 705 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 144 eurot ning lisaks kokkuleppe sõlmimisega seotud kaitsjatasu ja kohtuistungil tekkiv kaitsjatasu. Samuti lepiti kokku, et X.G-l on

§ 180lg 3 alusel õigus tasuda menetluskulu osade kaupa 12 kuu jooksul.

1. Kohtuistungil Viru Maakohtus
2. novembril 2017 selgitas prokuratuur menetluskulude osas, millised summad lisanduvad kokkuleppe tekstis märgitud kuludele. X.G jäi kokkuleppe juurde, märkides eraldi, et on nõus karistuse ja menetluskuludega, see on tema tõelise tahte väljendus. Ka süüdistatava kaitsja väljendas nõusolekut.
3. Viru Maakohus
4. novembri 2017 otsusega tunnistas X.G kokkuleppe järgi süüdi, mõistis talle kokkuleppes märgitud karistuse ning mõistis temalt välja menetluskulud sundraha 705 eurot ja kaitsjatasud kokku 372 eurot. 1.

§ 180

lg 3 alusel määras kohus, et X.G-l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et ta maksab igakuiselt vähemalt 89 eurot 75 senti.

1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni X.G , kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist või alternatiivsena nende tasumise tähtaja pikendamist selliselt, et ta saaks need tasuda ühe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist; samuti palub ta vähendada karistust. 4.
2. X.G leiab, et kohus ei ole temalt menetluskulusid välja mõistes arvestanud tema majanduslikku olukorda ega tema viibimist vanglas järgmise kahe aasta jooksul. Vangistuse ajal tal sissetulekut ei ole. Seega tuleb menetluskulusid vähendada ja need riigi kanda jätta või siis võimaldada tal need tasuda ühe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist. X.G märgib veel, et kuivõrd menetluskulud on

§ 245

lg 1 p 12 järgi kokkuleppe osa, siis pidanuks kohus nende suurust ja tasumise tähtaega otsuse tegemisel arvestama ning juhul kui need tuleks riigi kanda jätta või pikema aja peale ajatada, kokkuleppe prokuratuurile tagastama. 4.2. X.G on seisukohal, et temale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe ning seega on apellatsioon

§ 318lg 4 kohaselt lubatav.

Viru Maakohtu

1. detsembri 2015 otsusega mõisteti talle varasemalt karistus kahe joobes juhtimise eest. Käesolevalt on tegemist ühe sellise teoga. Seega peaks karistus olema väiksem kui varasemalt mõistetu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Viru Maakohtu otsus on tehtud kokkuleppemenetluses.

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või

§ 339lg 1 sätete rikkumisega.

Süüdistatav ja tema kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. X.G taotleb maakohtu otsuse tühistamist kõigepealt temalt menetluskulu välja mõistmise osas. Ringkonnakohus märgib siin järgmist. 6.
2. Käesoleva määruse p-s 5 märgitut silmas pidades saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

Küsimus sellest, kas osa menetluskulust tulnuks jätta

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda või kas määratud menetluskulude tasumise tähtaeg on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus ei ole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29. märtsist 2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust

§ 318lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.) 6.
2. Viru Maakohtu
3. novembri 2017 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus, sealhulgas otsustus

§ 180lg 3 kohaldamise kohta, vastab täpselt 6.

oktoobri 2017 kokkuleppele, mille süüdistatav koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulu 2 süüdistatavalt välja mõistes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg-t 1. Lisaks märgib ringkonnakohus, et sellist võimalust, nagu menetluskulude täielikult riigi kanda jätmine,

§ 180lg 3 üldse ka ei võimalda.

Seega ei ole X.G-l

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu summat vaidlustada.

1. Järgmiseks hindab ringkonnakohus küsimust sellest, kas süüdistatava apellatsioon on lubatav seetõttu, et temale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Nagu käesoleva määruse p-s 5 märgitud, võib süüdistatav sellisel juhul kokkuleppemenetluses tehtud otsuse kõrgemas kohtus vaidlustada. Ringkonnakohus X.G kaebeõigust ei jaata. Tema karistus vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on põhjust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis. Sellist minetust ringkonnakohus ei tuvastanud. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Viru Maakohtu
2. novembri 2017 otsusega on X.G karistuseks mõistetud kahe aasta pikkune vangistus. Selliselt oli tema karistus märgitud ka tema enda, kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes. Ringkonnakohtul puudub pädevus asuda ise kokkuleppemenetluses mõistetud karistust revideerima. 8.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna eeltoodud põhjustel ei ole X.G-l

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimustes vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkiri/ Aarne Sarjas kohtunik 3