Obsah (5)

§ 74§ 121§ 68§ 75§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6075 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vai

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.E (isikukood XXX ) kaitsja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu
2. oktoobri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Liskmann & Partnerid Advokaadibüroo kaudu 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 37 (kolmkümmend seitse) eurot, vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsule süüdimõistetu S.E-le määratud korras kaitse teostamise eest.
4. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu S.E kanda. Süüdimõistetu S.E-l tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu 22.06.2017 otsusega karistati S.E-d

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 20.06.2017 kuni 22.06.2017, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti S.E-le mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.E temale määratud 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab S.E täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi, elukohaga XXX.

§ 78

kohaselt arvestati S.E-le määratud 2-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.06.

1. Kohtuotsus jõustus 08.07.
3. Harju Maakohtu 27.09.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja saadeti S.E suhtes tehtud kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, s.o Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
4. 18.12.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles S.E suhtes katseaja pikendamist kuni 22.06.2020, kuna süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid S.E-le saaks anda võimaluse elustiili muutmiseks, milleks ta on valmisolekut ilmutanud. Viru Maakohtu 08.01.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne osaliselt ning pikendati S.E-le kohtuotsusega määratud 2 aastast katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 22.10.
6. 23.01.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles S.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna S.E on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Maakohtu 02.02.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata. Maakohus leidis, et erakorraline ettekanne on rikkumiste osas küll põhjendatult esitatud, kuid süüdimõistetu on katseaja pikendamise ning erakorralise ettekande esitamise vahel näidanud, et ta on võimeline oma käitumist muutma. Ta on käinud korralikult registreerimisel, läbinud sotsiaalprogrammi, võtnud ennast töötuna arvele. Süüdimõistetu on juba ise pärast nimetatud rikkumist teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas, sellest võib järeldada, et ta siiski on motiveeritud oma karistust vabaduses kandma.
7. 23.05.2018 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande, milles taotles tulenevalt korduvatest

§ 75lg-te 1 ja 2 nõuete rikkumisest S.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist.

Viru Maakohtu 05.06.2018 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. Maakohus leidis, et kohtuistungil on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised tõendamist leidnud ning objektiivselt ei esine ühtegi asjaolu, mis kuidagi võiks isiku käitumist õigustada. S.E on kõnealused rikkumised pannud toime tahtlikult. Vaatamata eelnimetatule leidis maakohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks käesoleval ajal põhjendamatu. Jättes karistuse täitmisele pööramata arvestas maakohus kriminaalhooldaja ütlusi selle kohta, et S.E-l kontrollnõuete rikkumisi viimasel ajal esinenud ei ole ja ta on valmis jätkama kriminaalhooldust. Samuti arvestas maakohus S.E lubadust alkoholist loobumise kohta ja asjaolu, et ta on rase. 6. 29.08.2018 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande, milles taotles S.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu on korduvalt rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus 2 7. Viru Maakohtu 26.10.2018 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati

§ 74

lg 4 alusel täitmisele S.E-le Harju Maakohtu 22.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. 7.1. Erakorralisest ettekandest, selle lisast ja kohtuistungil uuritud tõenditest nähtub, et S.E on vaatamata korduvatele hoiatustele ning erakorralistele ettekannetele jätkanud kohtu poolt määratud kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumist.

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumisi 21.08.2018, 24.08.2018 ja 11.09.2018 tõendavad erakorralise ettekande juurde lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokollid, ka S.E on rikkumisi tunnistanud. Lisaks eeltoodule on erakorralise ettekande juurde lisatud Politsei- ja Piirivalveameti teade, millest nähtub, et lähisuhtevägivalla juhtumi (lapse löömine) väljakutsele reageerinud politseinik tuvastas S.E-l 11.09.2018 alkoholijoobe 0,90 mg/l. 7.

1. Maakohus ei leidnud kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks kriminaalhooldusaluse käitumist õigustada ning leiab, et S.E on kõnealused rikkumised pannud toime tahtlikult. Maakohus rõhutas, et alkoholi tarvitamine saab olla üksnes teadlik valik. S.E-le on juba varasemalt antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, sest S.E kinnitas 05.06.2018 kohtuistungil kohtule, et ta on edaspidi kogu aeg kaine. Maakohus võttis varasemalt arvesse ka seda, et kriminaalhooldusalune on rase. 7.
2. Käesolevaks ajaks on SA Ida-Viru Keskhaigla sotsiaaltöötaja andnud teada, et S.E on sünnitanud XXX poisslapse. Samuti nähtub sotsiaaltöötaja teatisest, et tõenäoliselt on isikul kalduvus narkootikumidele (vastavad analüüsid näitasid kannabinoide). S.E-l ubati lapsega haiglast koju 17.08.2018, kuid S.E jätkas alkoholi tarvitamist ka vahetult peale lapse sündi (21.08.2018, 24.08.2018, 11.09.2018), mis näitab kriminaalhooldusaluse äärmiselt ükskõikset suhtumist kohtu poolt määratud kohustusse ja oma lapse tervisesse. 7.
3. Kriminaalhoolduse senine kulg näitab selgelt, et S.E on andnud kohtule vaid paljasõnalisi lubadusi ning kriminaalhooldus ei ole seni oma eesmärki täitnud. S.E ei esitanud kohtule tõendit alkoholismivastase süsti saamise kohta, samas leiab maakohus, et isegi, kui selline süst tehti, siis on S.E sellega hiljaks jäänud. Ka ei taga selline süst iseenesest isiku eemalejäämist alkoholist, selleks on vaja ka isiku enda tahet. Maakohtul puudus alus uskuda S.E lubadustesse ja võimesse alkoholist loobuda. Kohtu usaldust tema suhtes kahandab ka asjaolu, et ta omavoliliselt vahetas elukohta ja hoidis kõrvale kohtuistungitest. S.E suhtes on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega. 7.
4. Arvestades asjaolu, et S.E hoidis kõrvale kohtuistungitest ja on toimetatud kohtuistungile sundtoomisega, pidas maakohus vajalikuks S.E kohest vahi alla võtmist. Määruskaebus
5. Viru Maakohtu 26.10.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S.E kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaebuses taotletakse selle asemel määrata S.E-le täiendavalt

§ 75lg 2 p 10 kohustused.

Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 8.

1. Maakohtu määrus on üldist laadi ega ole piisavalt põhjendatud. Maakohus oleks pidanud võtma arvesse, et S.E on noor naisterahvas, kes sünnitas poisslapse augustis
2. Selles olukorras oleks pidanud maakohus kaaluma alternatiivseid

§ 74lg-s 4 toodud mõjutusmeetmeid.

Maakohus ei ole kaalunud täiendavate kohustuste määramist. 3 8.

1. Määruskaebuses tuuakse välja ema side oma lastega. S.E ei õigusta ennast ja tunnistab rikkumisi, kuid seletas, et ta viimasel ajal ei tarvita alkoholi ja alustas alkoholivastase ravikuuri läbimist. Süüdimõistetu kahetseb ja seetõttu lasi endale teha ka alkoholi tarvitamise vastase süsti. Erakorraline ettekanne on ennatlik ega ole arvestanud, mis mõjutavad karistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu vahetas elukohta ja teavitas selles kriminaalhooldajat telefoni teel, seega ei saanud ta õigeaegselt tulla kriminaalhooldaja juurde. Istungile ei saanud ta koheselt tulla, kuna tööandja ei maksnud talle palka välja. Süüdimõistetu palub anda endale veel üks võimalus olla lapsega koos. 8.
2. Määruskaebuse esitaja leiab, et mitte iga kontrollnõuete rikkumine ei peaks kaasa tooma karistuse täitmisele pööramist ning iga rikkumise korral tuleks vaadata isiku eelnevat käitumist eraldi, arvestades konkreetse isiku omadusi ja rikkumise põhjendusi.
3. Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 28.11.
4. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S.E karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustusi ning rikkus tahtlikult ja korduvalt talle määratud nõudeid ja kohustusi. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis õigustaksid rikkumisi. Süüdimõistetu väited on üksnes ennastõigustavad ja selgitused, et ta teeb oma elus muutusi on eluliselt mitteusutavad. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhooldusaluse õigustest ja kohustustest, seega on ta teadlik, milliseid nõudeid tuleb tal täita ning mida toob endaga kaasa nõuete või kohustuste rikkumine. Veelgi enam, kriminaalhooldaja on S.E suhtes korduvalt esitanud erakorralisi ettekandeid ning kohus on usaldanud süüdimõistetut ja tulnud vastu S.E-le . Seda ilmselgelt põhjendamatult, sest leebemate meetmete kohaldamisega ei ole saavutatud kriminaalhoolduse nõuetekohane täitmine. Süüdimõistetul endal tuleb näidata üles kriminaalhoolduse vastu huvi, kuid praegusel ajal on tegemist üksnes õigustavate väidetega ning katteta lubadustega, mis ei ole millegagi tõendatud. Lisaks on kohtu poolt määratud nõuded ja kohustused täitmiseks kohustuslikud, mitte süüdimõistetule enda heaks arvatud ajal täitmiseks. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid süüdimõistetu suhtes üles näidatud usaldus, ei ole ennast õigustanud. Süüdimõistetu lubadused muutuda ei ole seni olnud edukad ning käesolevaks ajaks puudub kohtul igasugune alus uskuda lubaduste paikapidavust. Lubaduste mitte paikapidavust näitavad ka korduvad erakorralised ettekanded. Süüdimõistetul augustis 2018 sündinud laps ei pannud teda kuidagi oma käitumist muutma. Puudub alus uskuda, et peale karistuse täitmisele pööramata jätmist see ka muutuks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ainuke võimalus on süüdimõistetu karistus täitmisele pöörata, sest ainult nii on võimalik karistuse eesmärke saavutada. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole katseaja pikendamine või täiendava lisakohustuse määramine käesoleval ajal enam aktuaalne. Süüdimõistetu on oma käitumisega korduvalt näidanud, et tema käitumine ei ole muutuv, sõltumata sellest, et kohtuotsusega talle määrati täiendavaid lisakohustusi ning pikendati katseaega. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid S.E-d nõudeid ja kohustusi järgima. 4 Ka ei ole laps ja laste eest kohtus võitlemise soov asjaolud, mille alusel tuleks jätta käesoleval ajal karistus täitmisele pööramata. Nimetatud isikute heaolu tagab vajadusel kohalik omavalitsus. Täiesti alusetu on määruskaebuses toodud väited, et maakohus ei ole lähtunud konkreetsest isikust, maakohtu määrus on individualiseerimata ning piisavalt põhjendamata. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks tuleb S.E karistus täitmisele pöörata. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole võrdsustatav põhistuste puudumisena. Kui süüdimõistetu rikub talle kohtuotsusega pandud nõudeid ja kohustusi, tuleb tal arvestada ka rikkumiste tagajärgedega.
7. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kokku summas 222 eurot, sh käibemaks 37 eurot. Tasu koosneb kliendiga kohtumisest arestimajas (2 pooltundi) ja määruskaebuse koostamisest ning esitamisest (8 pooltundi). Kokku 10 pooltunni eest, mille eest küsitakse tasu 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. Lisaks taotletakse riigi õigusabi osutamisel kantud kuludena sõidukulusid Tallinn-RakvereTallinn, s.o 200 km edasi-tagasi. Kokku 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna riigiõigusabi taotlemisel on arvestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused § 7 lg-st 1 tulenevad maksimaalselt tasumäära ning arvestades tehtud töö mahtu ning sõidukulusid on esitatud taotus põhjendatud ja kuulub taotletud ulatuses rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb S.E-l hüvitada kaitsjatasu 222 eurot.
8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
9. oktoobri 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5