KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 17. august 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-9162 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud la

§ 424lg 2 järgi, mille eest teda karistati 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega.

Karistusele liideti Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 2 päeva vangistust. 2 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkust liitkaristust asus D.C kandma
3. oktoobril
5. Viru Maakohtu
6. novembri
7. a määrusega vabastati D.C-d ingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
8. oktoober
9. D.C-le pandi kohustuseks järgida

§ 75

lg 1 pdes 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustused mitte tarvitada alkoholi (

§ 75

lg 2 p 2), pöörduda vanglast vabanemise päeval rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond (

§ 75

lg 2 p 5) ning alluda 3 kuu vältel alates elektroonilise valveseadme kinnitamisest keha külge elektroonilisele valvele (

§ 75lg 2 p 9).

1. Viru Maakohtu
2. aprillil
3. a määrusega tühistati D.C-le pandud kohustus alluda rehabilitatsiooniprogrammile rehabilitatsioonikeskuses Uus Põlvkond. Talle määrati lisakohustusena alluda elektroonilisele valvele 3 kuu kestel ja läbida alkoholismivastane ravi hiljemalt
4. juuniks
6. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
7. juunil 2020 maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata D.C karistus täitmisele. Ettekannet ajendas esitama põhjus, et D.C on rikkunud
8. aprillil 2020 kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Samuti rikkus ta
9. mail ja
10. mail 2020 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
11. juunil 2020 täiendas kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet, sest
12. juunil 2020 pani D.C toime elektroonilise valve nõuete jämeda rikkumise – jalavõru eemaldamise. Lisaks rikkus D.C
13. juunil 2020 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ka
14. juunil 2020 tarvitas D.C alkoholi. Veel tuvastati tal alkoholikeelu rikkumine
15. juuli
16. a registreerimisel. Ka
17. juulil 2020 edastatud kirjas (tlk 185) informeeris kriminaalhooldaja kohut, et
18. juulil 2020 rikkus D.C kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tuvastati, et ta on võtnud ära jalavõru.
19. Viru Maakohtu
20. juuli
21. a määrusega pöörati D.C-le Viru Maakohtu
22. novembri
23. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust täitmisele.
24. Kohus märkis, et alates vabanemisest kuni
25. a märtsini viibis D.C rehabilitatsioonikeskuses ning tema katseaeg kulges rikkumisteta. D.C vabastati rehabilitatsiooniprogrammile allumise kohustusest ning pikendati talle määratud elektroonilisele valvele allumise kohustust. Juba
26. a aprillis pani D.C toime kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise – vahetas elukohta selleks eelnevalt luba küsimata, mille eest tehti talle kirjalik hoiatus.
27. Kohus tuvastas, et D.C rikkus
28. ja
29. mail,
30. ja
31. juunil ning
32. ja
33. juulil 2020 alkoholi tarvitamise keeldu. 7.1
34. mai
35. a rikkumist tõendab piirkonnapolitseiniku kiri, millest nähtub, et teostades nimetatud päeval kodukülastust, oli D.C suust tunda alkoholi lõhna, tema reaktsioon ja koordinatsioon olid häiritud, kõne segane ning ta ei tajunud kellaaega ega kuupäeva.
36. mai indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et D.C-l esinesid välised alkoholijoobe tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, suust tugev alkoholilõhn, koordinatsiooni häired, tuigerdav kõnnak, omamehelik käitumine, rahutus ja ärrituvus. Ehkki D.C eitas mõlemat rikkumist ja kinnitas, et oli kaine ja ravimite mõju all, ei olnud tema selgitused kohtu jaoks usutavad. D.C suust oli tunda alkoholilõhna. Ka vestlusel politseinikega tunnistas D.C
37. mai õhtul alkoholi väikeses koguses tarvitamist. -2- 7.2
38. juuni
39. a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et D.C-l tuvastati alkoholijoobele viitavad välised tunnused: silmade punetus, rahutu ja ekslev pilk, häiritud reaktsioonikiirus, tugev alkoholilõhn suust, kerged koordinatsioonihäired, rahutus ja ründav käitumine, väga agressiivne kõnepruuk. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et D.C toimetati kainenemisele.
40. juunil 2020 teostati D.C juurde kodukülastus. Tuvastati, et D.C oli tarvitanud alkoholi (tulemus 1,890 mg/l). D.C kinnitusel jõi ta 3 klaasi piiritust enne ametnike saabumist. Alkoholijoove tuvastati D.C-l ka
41. juulil 2020 kontrolli käigus. 0,720 mg/l joovet selgitab D.C sellega, et oli tütre sünnipäev ja ta jõi natuke viskit.
42. juuli
43. a alkoholikeelu rikkumist tõendab indikaatorvahendi protokoll, millest nähtuvalt tuvastati D.C-l 1,87 mg/l alkoholijoove. Seega on D.C jätkanud alkoholi tarvitamist ka pärast seda, kui talle oli
44. mail 2020 tehtud Ahtme Haiglas veenisisene süst. Kohtul puudus usk, et D.C rehabilitatsioonikeskusesse saatmine oleks tulemuslik. Ta viibis rehabilitatsioonikeskuses ka kohe vabanemise järel, ent ei soovinud seal olla, lahkus ja esitas pärast avalduse elukoha muutmiseks. Kohus ei näinud, et D.C-l oleks motivatsiooni eluviisi muutmiseks ja alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Tema praegune positsioon on kantud hirmust sattuda tagasi vanglasse.
45. Kohus tuvastas, et D.C eemaldas
46. juunil ja
47. juulil 2020 jalavõru.
48. juunil tuli häire elektroonilise võru rikkumisest. D.C ei olnud oma elukohas kättesaadav.
49. juuni kodukülastuse lehelt nähtub, et D.C jalavõru rihm oli millegagi rikutud. D.C sõnul läks rihm katki magades. Isikul tuvastati ka alkoholijoove. Ka
50. juulil 2020 tuli häire elektroonilise rihma rikkumisest. Isik kõnedele ei vastanud.
51. juulil saabus info piirkonnapolitseinikult, et D.C sõidab autoga ringi, jalavõru oli ta eemaldanud. D.C oli nõus minema rehabilitatsioonikeskusesse. Talle paigaldatu uus jalavõru ning ta esitas avalduse elukoha muutmiseks.
52. Politsei infosüsteemis on registreeritud juhtum, mille kohaselt kasutas D.C vägivalda oma ema suhtes ning algatati kriminaalmenetlus.
53. Kohus luges D.C kriminaalhoolduse luhtunuks. Täiendavate kohustuste panemine või käitumiskontrolli tähtaja pikendamine ei ole otstarbekas. D.C ei suudaks kohustusi täita, ega oleks motiveeritud nõudeid täitma. Ka enne
54. juuni
55. a kohtuotsust karistati D.C-d joobes juhtimise eest ning vabastati karistusest tingimuslikult. D.C pani uue teo toime katseajal. Kuna D.C ka eelmist katseaega rikkumisteta läbida ei suutnud, pannes toime samaliigilise kuriteo ning rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid, on vähetõenäoline, et ta suudaks seekord täita täiendavaid kohustusi. D.C on kogu vabaduses oldud aja jooksul eiranud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi näidates suutmatust käituda õiguskuulekalt ja kanda tingimisi vangistust. Süüdimõistetu seletused luges kohus ennastõigustavateks ning leidis, et need on antud eesmärgiga karistust vältida. MÄÄRUSKAEBUS
56. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
57. Kohus ei arvestanud D.C sooviga läbida 12-kuuline rehabilitatsiooniprogramm ning pikendada elektroonilise valve tähtaega. D.C tunnistas oma rasket alkoholisõltuvust, mille vastu ei ole siianii ükski meede aidanud. D.C on varasemalt mitmel korral kandnud vangistust, ent ka alkoholita perioodid ei ole võõrandanud teda alkoholist ning ta on lühikese aja jooksul pärast vabanemist uuesti tarvitamist alustanud. Ka sel korral oli alkoholivajadus nii suur, et ta eemaldas elektroonilise valve seadme ja tarbis alkoholi ka pärast alkoholivastast -3- süsti. See näitab, et alkohol juhib D.C elu ning teda tuleks aidata. Rehabilitatsioonikeskus pakub 12-kuulist spetsiaalset programmi spetsialistide läbiviimisel kinnises keskuses (vt tõend), mille jooksul ei saa isikud lahkuda. Programm aitaks ka D.C-d . Vangistuse täitmisele pööramise korral on aga oht, et vabanemisel hakkab D.C taas alkoholi tarvitama. 12- kuulise rehabilitatsiooni järel oleks võimalus, et D.C naaseb ühiskonda täisväärtusliku kodanikuna, kes saab elada alkoholita ning pühendada end perele ja tööle. Ka elektroonilise valve pikendamine 12- kuuks tagab D.C tegevuse üle kontrolli ja aitab tema käitumist ja tegevust kontrollida.
58. D.C elukaaslane ootab last (vt tõend). Rehabilitatsioonikeskuses viibimise ja seal töötamise ajal on D.C-l märgatavalt suurem võimalus perekonna elus osaleda ja toetada moraalselt ja tööpanusega. D.C kinnitas istungil kaitsjale suurt motivatsiooni rehabilitatsiooni ja kriminaalhoolduse nõuetekohaseks läbimiseks. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
60. augustil
61. a teavitas kriminaalhooldusametnik ringkonnakohut rehabilitatsioonikeskuse Uus Põlvkond juhatajalt saadud infost, et
62. juulil 2020 lahkus D.C omavoliliselt rehabilitatsioonikeskusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
63. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
64. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda erinevad katseaja tingimuste rikkumised D.C puhul tuvastatuks. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud, et D.C on rikkumised toime pannud. Küll aga leitakse kaebuses, et D.C rikkumisi saab põhjendada tema raskekujulise alkoholisõltuvusega. Kaitsja arvates ei ole karistuse täitmisele pööramine tulemuslik, sest ei kõrvalda probleemi põhjust. Ringkonnakohtult palutakse D.C-le uue võimaluse andmist (eelkõige lisakohustusena rehabilitatsioonile allumine ning elektroonilise valve pikendamine).
65. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
66. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
67. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Tegemist ei ole D.C esimese erakorralise ettekandega – -4- vaatamata sellele, et ta varasemalt lahkus omavoliliselt rehabilitatsioonikeskusest, kus ta Viru Maakohtu
68. novembri
69. a määrusega oleks pidanud viibima, tuli kohus D.C-le vastu ning tühistas nimetatud kohustuse, sest pidas eluliselt usutavaks D.C selgitusi, et ta ei ole terviseseisundi tõttu enam suuteline rehabilitatsioonikeskuses viibima (tl 125 pöördel). Kriminaalhooldajalt saabunud info kohaselt on D.C taas omavoliliselt rehabilitatsioonikeskusest lahkunud. Kohtukolleegiumi arvates muutuvad seetõttu ainetuks D.C kinnitused kaitsjale, et tal on suur motivatsioon rehabilitatsiooni ja kriminaalhoolduse nõuetekohaseks läbimiseks. Apellatsioonikohtu arvates on D.C oma võimalused ära ammendanud: rehabilitatsiooniprogrammi katkestamine ning elektroonilise valveseadme korduv rikkumine üksnes kinnitab veendumust, et D.C katseaeg tuleb lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata.
70. Kohtukolleegium leiab, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemideta kulgemise osas vähene. Seetõttu ei oleks lisakohustuste panemisel vähimatki mõtet.
71. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
72. juuli
73. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
74. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb määruskaebemenetluses D.C-ga toimunud telefonikonsultatsioonide (15 min) ja määruskaebuse koostamise eest 60 minuti eest tasu 82,80 eurot (sh käibemaks 13,80 eurot). Ringkonnakohus leiab, et juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
75. juuli
76. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1 on kaitsja taotlus põhjendatud.
77. Kuna D.C määruskaebust ei rahuldata, tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 82,80 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel D.C-lt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -5-