1-21-3991/83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-3991 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai
3. a määrus W.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse süüdimõistetu W.M (ik XXX ) kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaat Leelo Viili poolt W.M-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot).
8. Mõista W.M-ilt menetluskuluna välja 86,40 määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. eurot
9. W.M-il tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohtu
11. juuni
12. a otsusega tunnistati W.M süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ning teda karistati 2 aasta 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega. See jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui W.M ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid- ja kohustusi.
13. Kriminaalhooldusametnik esitas
14. oktoobril 2022 Viru Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata W.M-ile tingimisi mõistetud karistus täitmisele, sest viimane rikkus kolmel korral keeldu tarvitada alkoholi, millest kahel korral tuvastati tal joove politsei poolt.
15. Viru Maakohtu
16. novembri
17. a määrusega jäeti erakorralises ettekandes toodud taotlus rahuldamata. KarS § 75 lg 2 p 5 ja lg-te 3 ja 4 alusel määrati W.M-ile täiendava kohustusena läbida alkoholivastane ravikuur ja esitada kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest kriminaalhooldusametnikule tõend, et ta on selles küsimuses arsti poole pöördunud.
18. Kriminaalhooldusosakond esitas
19. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata W.M-ile tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt rikkus W.M keeldu tarvitada alkoholi ja ta toimetati politsei poolt kainenemisele.
20. Viru Maakohtu
21. jaanuari
22. a määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata, sest selles märgitu ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud.
23. Kriminaalhooldusosakond esitas
24. mail 2023 Viru Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata W.M-ile tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. W.M rikkus keeldu tarvitada alkoholi ja registreerimiskohustust.
25. Viru Maakohtu
26. mai
27. a määrusega pöörati W.M kandmata karistus täitmisele.
28. Tõendamist on leidnud, et W.M rikkus kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust ja vahetas ilma ametniku loata elukohta. W.M-il puudusid rikkumisteks mõjuvad põhjused. Kuna käesolev ettekanne on juba kolmas, on W.M-ile selgitatud kontrollnõuete täitmise vajalikkust. W.M ei ole varasematest erakorralistest ettekannetest teinud aga vajalikke järeldusi ega hoidunud alkoholi tarvitamisest. Maakohtu hinnangul ei ole positiivset prognoosi selles, et rikkumised enam ei korduks. Kohus on W.M-ile andnud korduvalt võimalusi katseaja edukaks läbimiseks. W.M läbis lisakohustusena alkoholivastase võõrutusravi
29. novembriks 2022, kuid sellest hoolimata ei suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Arvestades W.M poolt selles kriminaalasjas toime pandud kuritegu, on just alkoholi kuritarvitamine see, mis suurendab temast lähtuvat kuritegude ohtu. Kõik võimalused peale karistuse täitmisele pööramise on praeguseks ammendunud. Kuna W.M rikkus teadlikult kriminaalhooldusnõudeid ja hoidis kõrvale ka kohtumenetlusest, sest tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist, võttis kohus W.M kohtumääruse täitmise tagamiseks vahi alla. Määruskaebus
30. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse W.M kaitsja vandeadvokaat L. Viil, kes taotleb selle tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. W.M selgitas, miks ta rikkus 2 kontrollnõudeid. Tal tekkisid terviseprobleemid ja ta kaotas elukoha. Eeldatavasti on alkoholi tarvitamine W.M puhul suurim ohutegur, aga kui ta läbib sellekohase ravi, on ta suuteline nõuetekohaselt täitma teisi kontrollnõudeid- ja kohustusi. W.M on endale probleemi teadvustanud. Mõlemal korral tarvitas ta alkoholi valude leevendamise eesmärgil. Ka maakohus leidis, et W.M vajab abi ja toetust, kuid talle ei ole seda võimaldatud. Terviseprobleemide tõttu oli tal varasemalt veelgi raskem kontrollnõudeid täita ja oma elutingimusi parandada. W.M rikkumised ei ole sedavõrd tõsised, et talle mõistetud karistus tuleks täitmisele pöörata. Ta ei ole toime pannud ühtegi kuritegu. Seega talle mõistetud karistus ja kriminaalhooldusele allutamine on peamise eesmärgi saavutanud. Praegusel juhul oleks proportsionaalne W.M-ile täiendavate lisakohustuste määramine, kuivõrd ta on lubanud edaspidiselt alkoholi tarvitamisest hoiduda ja täita kõiki kontrollnõudeid. Ringkonnakohtu järeldused
31. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult W.M karistuse täitmisele.
32. Olles allutatud kriminaalhooldusele, ei ole süüdimõistetu peamiseks eesmärgiks hoiduda üksnes kuritegude toime panemisest. Käitumiskontrolli raames määratavad nõuded ja lisakohustused on n-ö kasvatusliku eesmärgiga ja eelduslikult peaksid need maandama süüdimõistetust lähtuvaid kuritegeliku käitumise riske selliselt, et ta edaspidiselt enam õiguskaitseorganite huviorbiiti tingituna enda kuritegelikust käitumisest ei satuks. Praegust karistust kannab ta selle eest, et lõi joobes olles noaga kannatanule kolmel korral vasakule poole kaelapiirkonda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole W.M tingimisi karistamine vähimalgi määral maandanud temast lähtuvat retsidiivsusriski, s.o kriminaalkolleegium ei ole veendunud, arvestades, kuidas on kulgenud tema kriminaalhooldus, et ta suudaks vabaduses varasemaga sarnastest kuritegudest hoiduda, sest ta tarvitab jätkuvalt suures koguses alkoholi ja rikub ka muid käitumiskontrolli nõudeid.
33. Praegusel juhul on tegemist juba kolmanda W.M suhtes esitatud erakorralise ettekandega. Kriminaalhoolduse ajal pani ta toime erinevaid rikkumisi, rikkudes peamiselt korduvalt keeldu tarvitada alkoholi. Tema mõjutamiseks on juba kasutatud karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid, s.o teda kohustati läbima alkoholivastast ravi. Novembris 2022 esitas ta tõendi selle kohta, et on saanud võõrutusravi e-sperali näol tähtajaga üks aasta. Vaatamata sellele, W.M oma käitumist ei parandanud. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, tal tuvastati kahel korral alkoholijoove ning ta vahetas ilma ametniku loata elukohta. Ning viimaks tuli tema suhtes kohaldada sundtoomist, sest ta ei ilmunud kohtu kutsel istungile.
34. W.M-ile on antud küllaldaselt võimalusi enda käitumise parandamiseks, kuid selle asemel otsustas ta lihtsalt kriminaalhooldusnõudeid edasi rikkuda, sealhulgas tarvitada alkoholi ja eirata ka kohtu poolt edastatud kutset istungile ilmumiseks. Suure tõenäosusega puudub W.M-il tegelikkuses motivatsioon ja tahe enda probleemidega tegelemiseks, mistõttu on ainetu väita, et talle ei ole pakutud vastavat abi ega tuge. Talle on antud arvukaid võimalusi erinevatel viisidel enda probleemkäitumisele lahendusi leida, kuid tulutult. Seetõttu ei ole võimalik W.M puhul rakendada karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. W.M tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada. 3
35. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
36. mai
37. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
38. W.M kaitsja vandeadvokaat L. Viil taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 86,40 eurot (sealhulgas käibemaks 14,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 86,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel W.M kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4