) § 428 lg 1 p 3, 4 ja p 4-1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud; pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; või vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe. Käesolevas asjas taotleb hageja menetluse lõpetamist kohtulahendit tegemata põhjendusel, et lapsevanemad on notari juures sõlminud kokkuleppe alaealise poja suhtes, mis hõlmab ka hagejale makstavat elatist. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja taotleb menetluse lõpetamist üksnes viidates väljaspool kohut (notari juures) sõlmitud kokkuleppele ega soovi selle kinnitamist kohtuliku kompromissina, ei ole tegemist kompromissiga
lg 1 tähenduses ega ka riikliku perelepitusteenuse seaduse § 12 mõttes kinnitatava vanemluskokkuleppega. Kui pooled sooviksid, et notari juures sõlmitud kokkulepe saaks kohtuliku kinnituse, tuleks esitada taotlus kompromissi kinnitamiseks
Sellisel juhul tuleb hageja avaldust käsitada hagist loobumisena
lg 1 p 3 tähenduses.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Tutvunud lapsevanemate vahel sõlmitud kokkuleppega, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole hagist loobumine vastuolus alaealise huvidega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu saab kohus hagist loobumise vastu võtta. Kostja hageja menetluse lõpetamise taotluse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 ja 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna hageja loobus hagist seoses väljaspool kohut (notari juures) sõlmitud kokkuleppega, kostja on menetluse lõpetamisega nõus ning alaealise lapse ülalpidamisasjades jäävad menetluskulud üldjuhul poolte endi kanda (
Jaotusest tulenevalt pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.