Obsah (10)

§ 338§ 168§ 379§ 663§ 667§ 371§ 306§ 423§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-489 Kohtuasi T.

) § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast ning tagastas selle esitajale. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jäi riigi kanda. 6.1. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiavalduses märgitud kostjate elukohta ega sidevahendite andmeid. Lisaks puudub

§ 338lg 3 kohane info, mida hageja on teinud andmete teadasaamiseks.

Elatise nõudes aga ei täida tagaseljaotsuse tegemine hagimaterjale isikliku kättetoimetamiseta nõude eesmärki. Kostjate elukoht on vajalik, et hagimaterjalid kostjatele kätte toimetada. 6.2. Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu menetluskulud

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jäi vastavalt 16.01.2025 määrusele riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 2 2-25-489

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. 7.
2. Hageja väitel tegi tema riigi õigusabi korras määratud esindaja päringu rahvastikuregistrisse andmetega tutvumiseks, kuid esindaja pole päringule siiani vastust saanud. Tulenevalt eeltoodust palub hageja määruskaebuse rahuldada ja hagiavaldus menetlusse võtta. Alaealine laps ei pea elatisest ilma jääma seetõttu, et tema vanematel õnnestub end kohtumenetluse eest varjata. Kostjate aadressiandmete puudumine ei ole hagiavalduse oluline vormiline viga

§ 379lg 1 p 9 järgi.

Kohtul on endal võimalik rahvastikuregistrisse päring teha kostjate aadressiandmete saamiseks. Hagejal endal see võimalus puudub. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Maakohus põhjendas hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et hageja on jätnud hagiavalduses märkimata kostjate elukohad ja sidevahendite andmed ning ei toonud esile, mida nende saamiseks on tehtud. Kolleegium on seisukohal, et tegemist ei olnud puudustega, mis välistaks avalduse menetlusse võtmise.
2. Põhimõtteliselt on õige, et

§ 338

lg 1 p 1 kohaselt tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Seega ei ole tsiviilkohtumenetluses võimalik esitada hagi, ilma selles kostjat nimeliselt näitamata. Hagiavalduses kostja isiku tuvastataval viisil määratlemine on hageja ülesanne. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Samas ei õigusta igasuguse avalduses esineva puuduse kõrvaldamata jätmine avalduse menetlusse võtmisest keeldumist. Hagi ja hagita menetluses esitatava avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste ammendava loetelu sätestab

§ 371

(vt koos § 477 lg-ga 1).

§ 371

lg 1 p 11 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. 12. Siinsel juhul on kostjate kui menetlusosalise identifitseerimist võimaldavad andmed hagiavalduses esile toodud, s.o mõlema kostja nimed ja isikukoodid. Lisaks on hageja 04.02.2025 menetlusdokumendis märkinud, et kostja I on hagejale teadaolevalt Soomest Hispaaniasse ära kolinud ning tema kasutuses olnud telefoninumber enam ei tööta ning kontakt isaga puudub; kostja II on korduvalt viibinud kinnipidamisasutustes, hagejal puudub igasugune suhtlus emaga (dtl 58). Samuti oli hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja teinud päringu rahvastikuregistrisse andmetega tutvumiseks, kuid ei olnud sealt vastust saanud (dtl 74). See, et hagejal puudub teave kostjate praeguste asukohtade ja kontaktandmete kohta, ei õigusta avalduse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 371järgi.

Seejuures on ka kohtul endal kohustus teha vajadusel järelepärimisi menetlusosalise kontaktandmete väljaselgitamiseks, et talle nt menetlusdokumente kätte toimetada. Siinsel juhul keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest, olemata teinud ühtegi toimingut kostjatega kontakti 3 2-25-489 saamiseks.

§ 306

lg 4 kohaselt on kohtul õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda menetlusosalise kontaktandmeid ka riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt. 13. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kui ka asja uuel läbivaatamisel kostjatele menetlusdokumendi kättetoimetamine osutub võimatuks, kuna hageja ei ole selleks vajalikke andmeid esitanud ja ka kohus ei ole neid ise leidnud mõistliku tähtaja jooksul, tuleb jätta hagi

§ 423lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.

14. Kuna määruskaebus rahuldatakse, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

15.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Seega ei saa käesoleval juhul ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 4