Obsah (4)

§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4629 Määruse kuupäev 2. jaanuar 2026 Kohtunik Kadri Vool (end Palm) Kohtuasi X-i (X) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses üksikvangistu

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X-i vabakasutuskontost ajavahemiku

1. august kuni
2. detsember
3. a kohta.
4. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X-i

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 9.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse 2 äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Kohtule arusaadavalt nõuab taotleja esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist sulgeda kambri vaateava, kui taotleja kasutab WC-d, ning katta duširuumi eesruumi aken kattega, kui taotleja käib end pesemas. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on taotlejale vajalik selleks, et tagada taotleja privaatsus.
2. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide
3. detsembril 2025 (registreeritud nr-ga 1-8/2-25/258-1), mis on veel vangla menetluses, siis on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
4. Selleks, et kohus saaks rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
5. Kohus nendib, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel, mil taotleja kambri WC uksel puudus uks, esines X-il esialgse õiguskaitse vajadus seoses privaatsuse tagamisega kambris, kuid arvestades, et nüüdseks on taotleja kambri WC-l uks, siis on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus vastavas osas ära langenud. Seega jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles taotleja nõudis Tartu Vangla kohustamist sulgeda kambri vaateava, kui taotleja kasutab WC-d,

§ 249lg 3 alusel läbi vaatamata.

1. Samas leiab kohus, et pesuruumi eesruumi, millel on aken ja kuhu kinnipeetav saab jätta enda riided, akna katte puudumine ei ole selline puudus kinnipidamistingimustes, millesse on põhjendatud sekkuda esialgse õiguskaitse korras. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. septembri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
4. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus katta pesuruumi eesruumi aken kattega. Taotleja saab end pesta ilma akendeta duširuumis ning nagu vangla selgitas, siis varjab pesuruumi eesruumi sein pesema suunduva inimese alakeha ning kõne alla saaks tulla üksnes paljastatud ülakeha nähtavus. Et pesuruum asub neljandal korrusel ning arvestades eluhoone kaugust avalikult kasutatavast kõnniteest, siis ei ole kohtule usutav, et kõnniteelt oleks tuvastatav, kes konkreetselt duširuumi eesruumis viibib. Kohtule edastatud fotodelt nähtuvalt on taotlejal muuhulgas võimalik enne pesema asumist tagada enda suurem privaatsus sellega, kui taotleja vahetab oma riideid duširuumi avatud ukse taga. 3
5. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohustada Tartu Vanglat esialgse õiguskaitse korras katma duširuumi eesruumi akent kattega ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse selles osas rahuldamata.
6. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4