Obsah (7)

§ 468§ 440§ 444§ 173§ 162§ 168§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtulpõhinevkohtuotsus Kohus Kohtunik Harju Maakohus Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04. detsember 2025.a, Tallin

§ 468lg 1 p 1).

1. Jätta menetluskulud poolte enda kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui 2-25-9082 kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu menetluses on X hagi Hooneühistu Härma tn 12 (likvideerimisel) vastu hageja omandiõiguse tuvastamiseks Hooneühistu Härma tn 12 (likvideerimisel) liikmelisusele.
3. Hagiavalduse kohaselt on hageja valduses Härma tn 12 garaažiboks nr xx alates 1988 aastast. Boksi andis hageja valdusesse senine liige GS, kellele hageja oli andnud laenu boksi väljaehitamiseks. Aastal 1988 tegi GS hagejale ettepaneku laenu tagastamise asemel jätta boks hagejale seoses GS Eestist ärakolimisega, millega hageja ka nõustus. Boksist loobumisest hageja kasuks teavitas G ka juhatust, kirjalikult liikmesuse üleandmist ei vormistatud.
4. Hageja kasutuses oleva boksi nr xx põhjal moodustatud korteriomandi võõrandamine liikmelisuse nr xx omanikule osutus aga võimatuks liikmete nimekirjas näidatud liikme puudumise ning teabe puudumise tõttu tema isiklike andmete, asukoha ning sidevahendite kohta. Selle tulemusel oli Kinnistusraamatusse garaažiboksi nr xx põhjal moodustatud korteriomandi omanikuna kantud kostja.
5. Kostja esitas 03.12.2025 hagivastuse, milles teatas, et hagis esile toodud asjaolud vastavad tõele ning liikmete nimekirja kantud GS teatas 1988 aastal, et jätab boksi nr xx hagejale. Kostja võtab hagi õigeks. Kostja palub kohtul menetluskulud jätta poolte enda kanda. OTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus selgitab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

Lisaks tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

1. Vaidlus puudub, et 1988 aastal andis GS kostja õiguseelases garaažiboksiga nr xx seotud õigused üle hagejale, seega asub kohus seisukohale, et kostja registrisse kandmisel pidanuks hoonejaotusplaani olema ainukasutuses oleva hooneosa nr xx all olema kantud hageja. HÜS § 2 lg 1 kohaselt hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevad liikme õigused ja kohustused (edaspidi liikmesus) on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga.
2. Kuivõrd kostja võttis 03.12.2025 vastuses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning tuvastab hageja X omandiõiguse liikmesusele nr xx Hooneühistus Härma tn 12 (likvideerimisel) alates aastast
3. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Erandi sellest kehtestab

§ 168

lg 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega peavad selle sätte 2-25-9082 rakendamiseks leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks.

1. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole, kuivõrd kostja keeldus hageja enda liikmeks võtmisest ning liikmete nimekirja kandmisest GS asemel omandiõiguse üleandmise kirjaliku kokkuleppe puudumise tõttu. Hageja on hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 palunud jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostja esitas 03.12.2025 hagivastuse, milles teatas, et võtab hagi kohe õigeks ning palub menetluskulud poolte enda kanda jätta põhjusel, et haginõude täitmine ei olnud võimalik ühistust mittesõltuval põhjusel, kuivõrd register keeldus muutmast kannet liikmelisuse kuuluvuse kohta, mis kinnitanuks hageja omandiõigust liikmelisusele, ilma (ühistul puuduva) omandiõiguse üleandmise tõendita. Seega on nii hageja kui kostja palunud jätta menetluskulud poolte enda kanda.
2. Kohus, arvestades tsiviilasja asjaolusid ja poolte taotlust menetluskulude jaotuse osas, leiab, et käesoleval juhul on kooskõlas

§ 162lg-ga 4 õiglane jätta menetluskulud poolte enda kanda.

11.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik