Obsah (5)

§ 428§ 429§ 162§ 174§ 484

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-108595 Tsiviilasi OÜ Europark

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 32. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine nõudest summas 30 eurot. Loobutud nõude osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.

1. Menetlusse jäänud leppetrahvi nõude jäägi osas leidis hageja, et kuna kostja ei ole välja toonud, kes sõidukit tegelikult kasutas ning sõiduk kuulus kostjale, on kostja parkimislepingu pooleks. Vaidlusaluses parklas oli õigus parkida tund aega tasuta üksnes tingimusel, et parkimise algusaeg on kellaga tähistatud. Antud juhul seda nõuet rikuti ja hageja leppetrahvinõue on põhjendatud. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et kuna ta liigub ainult ratastoolis, ei saanud tema olla sõiduki kasutaja ning järelikult puudub tema ja hageja vahel leping. Leppetrahvinõue on alusetu ka seetõttu, et vaidlusalusel päeval parkis sõiduk parklas mitte enam kui pool tundi ning tund aega oli lubatud parklas tasuta parkida. Kostja taotles ka leppetrahvi vähendamist, pidades seda ebaproportsionaalselt suureks võrreldes parkimistasuga.
3. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Ekslik on kostja järeldus, et LS § 72 lg 2 järgi oli tal kohustus säilitada andmeid vaid kuus kuud. Viidatud säte reguleerib aega, mille jooksul tuleb säilitada andmeid liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks. Õige on hageja viide, et tema näol ei ole tegu liiklusjärelevalve teostajaga. Hageja nõue tugines lepingule ning see nõue ei olnud enne kohtusse pöördumist aegunud. Lisaks on kostja väited selle kohta, et ta ei suuda enam meenutada parkimise päeval toimunut, kostja väitega selle kohta, et sõiduk parkis leppetrahvi koostamise päeval vaidlusaluses parklas alla poole tunni. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud ka tõendid.
4. Kohus selgitas kostjale 17.10.2025 (dtl 97-98), et kuna kostja oli sõiduki omanik, vastutas ta sõiduki kasutamise eest hageja ees, sest kostja ei ole soovinud välja tuua, kes leppetrahvi koostamise ajal sõidukit kasutas. Kohus selgitas kostjale, et tüüptingimustest nähtuvalt oli sõiduki omanikul õigus parkida tund aega tasuta juhul, kui parkimise algusaeg on kellaga tähistatud. Kohus selgitas vajadust põhistada leppetrahvi vähendamise taotlust ning selle aluseks olevaid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
5. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 01.11.2022 sõidukile registrinumbriga XXX leppetrahvi nõude (dtl 33-34), sest sõiduk oli pargitud Kadaka tee 56b parklasse parkimisnõudeid rikkudes ehk parkimistasu oli jäetud tasumata. Hageja esitas kohtule fotod pargitud sõidukist (dtl 3540) Fotodelt nähtuvalt ei olnud sõiduki esiklaasi alla jäetud parkimise alguse aega tähistavat kella. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Hageja esitas kohtule fotod parkimisala sissesõitudest ning nende juurde paigaldatud infotahvlitest ja liiklusmärkidest (dtl 41-49). Parkimistingimuste kohaselt oli parklas õigus küll parkida tasuta üks tund, kuid seda üksnes parkimiskella kasutamisel. Pargitud sõiduk kuulus kostjale ning selle üle pooled ei vaidle (dtl 50).
6. Hageja saatis kostjale mitmeid meeldetuletuskirju viimase aadressile Tallinnas, xxx (dtl 51) ja ekirja teel e-posti aadressil xxx (dtl 52-57). Kostja ei ole tõendanud, millal ta vahetas elukohta ning muutis rahvastikuregistris andmeid. Kostja ei ole tõendanud, millal muutus tema e-posti aadress ning kuidas oleks hageja sellest pidanud teada saama.
7. Eeltoodud tõenditega on hageja oma nõuet kostja vastu tõendanud. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping parklas avaldatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14).
8. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Kuna kostja oli sõiduki omanik, oli tal õigus otsustada, kellel ta võimaldab oma sõidukit kasutada. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430).
9. Kostja esitas kohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse 02.03.2017 (dtl 75-76), mille kohaselt tuvastati tal sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Kostjal esines liikumise funktsiooni kõrvalekalle. Kostja liikumine oli võimalik ratastoolis. Kostja esitas ka hilisemad Sotsiaalkindlustusameti otsused, milliste kohaselt ei olnud kostja seisund paranenud (dtl 77-80). Eeltoodule vaatamata ei toonud kostja välja ega tõendanud, kes tema loal sõidukit kasutas. Kostja väidetest ei saa teha muud järeldust peale selle, et sõidukit kasutati kostja teadmisel ja loal kostja vajaduste täitmiseks. Kuna kostja ei ole välja toonud, kes tema loal sõidukit parkis, loeb kohus kostja kui sõiduki omaniku parkimislepingu pooleks.
10. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Seega oli kostjale leppetrahvinõue kätte toimetatud sõltumata sellest, kas ta sai kohtumenetluse eelselt saadetud meeldetuletused kätte või mitte.
11. Parklas, kus kostja sõidukile leppetrahvinõue koostati, oli sõidukiomanikul õigus parkida sõidukit ühe tunni jooksul tasuta, kui parkimise algusaeg oli kellaga tähistatud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et parkimise algusaeg tähistatud ei olnud. Seega ei olnud kostjal või tema loal sõidukit kasutaval isikul õigust parkida sõidukit parklas tasu maksmata. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et tema esitatud tõendid tõendavad, et parkimisaeg ei ületanud poolt tundi. Kostja esitas kohtule konto väljavõtte (dtl 81), mille kohaselt on 02.11.2022 parkla läheduses asuvas Realiseerimiskeskuse kaupluses sooritatud ost kell 16:
12. Eelmises kaupluses, mis ei asunud selle parkla lähedal, sooritati ost kell 15:16 ja järgmises kell 17:
13. Väljavõte ei tõenda, kui kaua parkis sõiduk hageja opereeritud parkimisalal ning väljavõte ei tõenda, et parkimise aeg oli kuni 30 minutit. Ajavahemik Realiseerimiskeskuses tehtud ostu ja Järve Selveris tehtud ostu vahel on 1 tund ja 18 minutit. Ajavahemik eelmises kohas sooritatud ostu ja vaidlusaluse parkla lähedal asuvas kaupluses tehtud ostuvahel on 48 minutit.
14. Eelviidatud ajavahemikud võimaldavad olukorda, kus sõiduk pargiti hageja parklasse juba enne kella 16:00 ning see lahkus sealt pärast 17:00 ehk parkis enam kui tund aega. Leppetrahv koostati kell 15:46, mis tõendab, et sõiduk oli parklas juba sellel ajal. Järelikult võis sõiduk parkida vaidlusaluses parklas enam kui tunni ja kostja vastuväited seoses parkimise ajaga on alusetud.
15. Kohus ei nõustu kostja taotlusega leppetrahvi vähendamiseks. Kohtupraktikas ei ole seni hageja nõutud leppetrahvi peetud ebamõistlikult suureks. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole eeltoodud sätte alusel esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid leppetrahvi vähendada. Ekslik on kostja järeldus, et leppetrahvi suurus peaks olema seotud parkimistasu suurusega. Leppetrahv omab ka preventiivset mõju, kuna avatud parklas on muul moel teenuse osutajal keeruline tagada, et teenust kasutavad sõiduki omanikud parkimistingimusi täidaks. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi tasumata jäägina 20 eurot. 46.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kostja tasus menetluse kestel hageja nõude osaliselt, sest kostja pidi nõudest teadlik olema enne seda, kui hageja hagiavaldusega kohtusse pöördus.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 47. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu õigusabile kokku 4 tunni eest hinnaga 120 eurot tunnis ehk 480 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, sest antud kulu mõistetakse välja siis, kui maksekäsu kiirmenetlus lõpeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määrusega

§ 4842 kohaselt.

Hageja kulud õigusabile on põhjendatud osaliselt. Kuigi kohus peab hageja esindaja tunnitasu suurust mõistlikuks, on tegu vähese keerukusega vaidlusega ning sellistes vaidlustes osalemine on hageja esindajale tavapärane. Vaidlusega ei seondu arvukalt selliseid asjaolusid, millistega tutvumine oleks vajanud aega taotluses märgitud ulatuses. Kohus leiab, et mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks on kogumis 240 eurot. 48. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240 eurot on kulud õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik