← Eesti

2-25-8127/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. september 2025 Tsiviilasja number 2-25-8127 Tsiviilasi Y.T hagi X.F-i vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik X.F-i apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 87 eurot 66 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Y.T (isikukood XXX), seaduslik esindaja F.J Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kostja X.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
  7. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  8. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X.F-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. Y.T (hageja) esitas
  10. mail 2025 Tartu Maakohtule X.F-i (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis seaduses sätestatud miinimummäärani ning määrata elatise indekseerimine. Kostja maksab kohtuotsuse nr 2-19-15471 alusel hagejale elatist 292 eurot kuus. Elatise suurus ei kata hageja vajadusi. Elukallidus on tõusnud. Toidu, hariduse, riiete, tervishoiu ja vaba aja veetmise kulud on suurenenud. Kostja ei täida
  11. detsembrist määratud suhtluskorra tingimusi ega võta hagejat seitsmel päeval kuus enda juurde. Kostjal on võimalik tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kostjal on püsiv sissetulek, tal on kinnisvara. Kostja tasub kalli sõiduki liisingumakseid ja teenindab kalleid laene.
  12. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tasub alates Viru Maakohtu
  13. novembri
  14. a otsusest tsiviilasjas nr 2-19-15471 hagejale elatist 292 eurot kuus. Hageja vajaduste suurenemine ei ole tõendatud. Hageja ema sissetulek ja tema osa hageja ülalpidamises ei ole selge. Hageja ja kostja varaline seisund ei ole
  15. novembri
  16. a otsuse aluseks olnud asjaoludega võrreldes oluliselt muutunud. Kostja tasub lisaks hagejale elatist ka enda teisele alaealisele lapsele vastavalt Viru Maakohtu
  17. mai
  18. a otsusele tsiviilasjas 2-25-5615 summas 301 eurot 74 senti kuus. Kostja lapsi tuleks ülalpidamise andmisel kohalda võrdselt. Kostja keskmine sissetulek, arvestades viimase kuue kuu sissetuleku alusel on, 1757 eurot 76 senti kuus (bruto). Kostjal ei ole kinnisvara ega muud väärtuslikku vara. Kostjal on erinevate krediidiandjate ees aga finantskohustusi kokku 1067 eurot 98 senti kuus. MAAKOHTU LAHEND
  19. Maakohus muutis
  20. juuni
  21. a otsusega Viru Maakohtu
  22. novembri
  23. a otsusega nr 2-19-15471 kindlaks määratud elatise suurust; mõistis kostjalt hageja kasuks alates
  24. maist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 301 eurot 74 senti (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  25. aprillil (esimest korda
  26. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva 2 perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus märkis, et elatis tuleb tasuda ette hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja ema pangakontole ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on kostja laps. Viru Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks
  27. novembri
  28. a otsusega nr 2-19-15471 välja elatise 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Kuna otsus tehti enne
  29. a
  30. jaanuari, pidi kostja PKS § 217² lg 1 kohaselt maksma hagejale hagi esitamise seisuga elatist 292 eurot kuus. Kehtiva PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Hageja on seega eelduslikult õigustatud saama elatist PKS §-s 101 toodud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud eeldused on täidetud, kuna Viru Maakohtu
  31. novembri
  32. a otsuse tegemise ajal olnud asjaolud, s.o seadus on muutunud. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu PKS § 217² lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 217² lg 2). Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid välistada hageja õiguse pöörduda kohtusse ja nõuda elatise summa muutmist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  33. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja jaotada menetluskulud vastavalt seadusele. Maakohus ei hinnanud varalise seisu muutust vastavalt TsMS § 459 lg-le 1 ega võrrelnud varasemaid ja uusi andmeid. Hageja ei tõendanud enda sissetulekut ega kulude suurenemist. Maakohus rikkus TsMS § 230 lg 1, kui jättis kostja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata. Maakohus ei nõudnud välja lapse vajaduste loetelu, hageja kulutõendeid ega sissetulekute deklaratsioone. Maakohus rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet PKS § 102 lg 2 järgi. Kohus ei arvestanud, et kostja tasub enda teisele lapsele kohtuotsuse alusel elatist, kostja sissetulekute ega kohustuste ning riiklike toetustega. Kostja laste ülalpidamine peaks olema võrdne.
  34. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja töötab Rootsis. Tal on stabiilne töökoht ja kõrge sissetulek. Kostja saab endale lubada liisitud autot, restoranikülastusi ja mugavat elu. Kostja suudab seega üleval pidada enda mõlemat alaealist last. Laenude võtmine ei vabasta kostjat hageja ülalpidamisest. Kostja ei osale hageja elus ega hoolitse tema eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  35. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  36. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsuse lõppjäreldusi. 3
  37. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kehtiva õiguse järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa ning seega on hageja eelduslikult õigustatud saama elatist PKS §-s 101 toodud ulatuses. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et täidetud on PKS § 217² lg 2 ning TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas, sest Viru Maakohtu
  38. novembri
  39. a otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud, s.o seadus, on muutunud. Kuna Viru Maakohtu
  40. novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1915471 oli tehtud enne
  41. aasta
  42. jaanuari, siis oli kostja PKS § 217² lg-s 1 sätestatut arvestades kohustatud hagi esitamise aja seisuga tasuma hagejale elatist 292 eurot kuus. Kehtiva PKS § 101 alusel on kostja kohustatud tasuma elatist 301 eurot 74 senti kuus ning elatise suurus muutub iga aasta
  43. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
  44. Hageja nõuab elatist PKS § 101 järgses miinimumsuuruses, täpsemalt varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatise suurendamist viidatud miinimumini. Elatise nõudmisel PKS § 101 järgses suuruses ei pidanud hageja enda vajadusi ega nende suurenemist (võrreldes varasema lahendi aluseks olnud asjaoludega) tõendama (nt RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 20.1 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Lisaks võib PKS § 217² lõike 2 (ja ka TsMS § 459 lõike 1) kohaselt anda elatise arvutamise aluseks olevate sätete muutumine iseenesest aluse varem välja mõistetud elatise suuruse muutmise taotlemiseks. Samuti võib lugeda hageja väiteid üldise elukalliduse tõusu kohta võrreldes
  45. aastaga TsMS § 231 lg 1 tähenduses üldtuntuks. Elukalliduse muutuste kohta saab usaldusväärset infot nt Statistikaameti ja Eesti Konjunktuuriinstituudi kodulehtedelt (www.stat.ee; www.ki.ee). Eelmärgitut arvestades ei olnud maakohtul vaja asja lahendamiseks tuvastada hageja ema (apellatsioonkaebuses ilmselt ekslikult märgitud hageja) sissetulekuid ega hageja kulude suurenemist. Maakohus jättis põhjendatult kostja sellekohased tõendite kogumise taotlused rahuldamata ning ei rikkunud sellega menetlusõiguse norme.
  46. Maakohus on märkinud otsuses (p-s 13), et ei ole menetluse käigus tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid elatise nõudmise PKS § 101 järgses ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on see lõppjäreldus küll õige, kuid kostja vastuväiteid arvestades ei ole maakohus oma järeldust nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud. Vastavas osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
  47. Kostja on asjas mh väitnud, et tasub enda teisele lapsele kohtuotsuse alusel elatist 301 eurot 74 senti kuus, ning leidnud, et tema lapsi tuleks ülalpidamise andmisel kohalda võrdselt. Kostja väidab sellega sisuliselt, et esineb PKS § 102 lg 2 kohane mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, kuna kostja teine laps võib elatise väljamõistmisel PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuda hagejast varaliselt vähemkindlustatuks.
  48. Ringkonnakohus rõhutab, et PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse asjaolusid peab kostja tõendama (nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.2 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Kostja on praeguses asjas tõendanud, et Viru Maakohtu
  49. mai
  50. a otsusega tsiviilasjas nr 2-25-5615 on temalt välja mõistetud PKS § 101 kohases suuruses elatis ka teise alaealise (sündinud XXXXX) ülalpeetava kasuks (dtl 80–86). Kostja ei ole tõendanud, et PKS § 101 alusel arvutatud elatise väljamõistmisel hageja kasuks, võib teine ülalpeetav osutuda hagejast varaliselt vähemkindlustatuks. Kostja on töövõimeline ning 4 tema sissetulek (kostja väidetu kohaselt keskmiselt 1757 eurot 76 senti kuus (vt dtl 14)) ei ole nii väike, et see ei võimaldaks tasuda PKS § 101 kohases suuruses elatist mõlemale alaealisele ülalpeetavale. Kostja sissetuleku väidetav ebaregulaarsus ei anna samuti alust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.
  51. Kostja kohustused erinevate krediidiandjate ees (vt dtl 14) ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud suuruse, kuna taoliste kohustuste võtmine on eelkõige vanema enda otsus ning alaealise ülalpidamiskohustused on võrreldes selliste finantskohustustega eelisseisundis. Samuti ei anna PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks alust asjaolu, et lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvel. PKS § 101 lg 5 järgi vanem juba niigi vabaneb ülalpidamise andmisest ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kostja väidetest ei ilmne, et hageja või hageja ema saaks lisaks PKS § 101 lg-s 5 nimetatute veel mingeid lapse vajaduste katmiseks mõeldud (pere)toetusi.
  52. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole ringkonnakohtule apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja esitanud ning kulude tekkimine hagejal ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.