← Eesti

1-24-244/52

Obsah (7)§ 4§ 111§ 65§ 67§ 1§ 63§ 1111

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-24-244 31.märtsil 2025 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Cristhine Kõrge, Thea Tikenberg Prokurörid Alan Rüütel ja

) § 1111, § 1112, § 1113 ja § 117 alusel 25-aastase politseiteenistuse staažiga 50-aastaselt (s.o. alates 29.09.2027) ametipalgast 50-75 % suuruse eluaegse väljateenitud aastate pensioni saamise õigus. Tegelikkuses G. O. ei plaaninud PPA teenistusülesandeid täitma asuda. Selline näiline teenistusse vormistamine lepiti kokku üksnes eesmärgil, et luua G. O.le alates 05.05.2022 õiguslik alus eluaegsele väljateenitud aastate pensionile (VAPS alusel) ja õigus jääda 50-aastaselt (s.o. alates 29.09.2027) pensionile (

alusel) (edaspidi koos nimetatuna väljateenitud aastate pension). G. O. ja T. R. eelnimetatud kokkuleppe alusel leppis PPA peadirektor E. R. 2019. aasta esimestel kuudel omakorda kokku oma alluva PPA KKP juhi A.T.ga selles, et G. O. vormistatakse näiliselt PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. G. O.le näilise PPA teenistussuhte loomiseks andis T. R., kooskõlastatult P. P., A. T., T. L. ja A. M., 28.03.2019 käskkirja nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse

ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani. Selle käskkirjaga tekitati E. O. ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei salajases üksuses s.t. need ametikohad ei ole avalikkusele ega PPA teistele töötajatele nähtavad. G. O. palvel ja PPA peadirektori T. R. poolt käivitatud tegevusahela tulemusel nimetas PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal P. P., keda E. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, 09.04.2019 käskkirjaga nr 1.9-2.3/71p G. O. alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. PPA peadirektor T. R. ja PPA KKP juht L. T. olid samal ajal teadlikud sellest, et G. O. politseiteenistusse vormistamise eesmärk on talle eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramise õiguse näilik loomine ja G. O. tegelikult politseiteenistusse talle loodud ametikohale või ka muule ametikohale PPA-s ei asu ega kavatse asuda. Samuti olid E. R. ja L. T. teadlikud, et G. O. ei vasta nimetatud ametikohale seatud nõuetele, kuna G. O. näol oli tegemist avalikkuses tuntud isikuga. Samuti olid T. R. ja L. T. teadlikud, et G. O. eesmärgi saavutamiseks s.o. pensioni määramise õiguse realiseerumiseks, peab G. O. määrama politseiteenistusse enne 01.01.

  1. Järgnevalt allkirjastas T. R. 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-5.3/22t, millega peatati G. O. kui PPA ametniku avaliku võimu teostamise õigus seoses tema tähtajalise üleviimisega LUK-i ajavahemikul 15.04.2019 kuni 15.04.
  2. Tegelikkuses oli G. O. juba LUK-s ametis, tema teenistussuhet ei peatatud LUK-s ning puudus igasugune eesmärk tema roteerumiseks peale selle, et tekitada G. O.le eluaegse väljateenitud aastate pensionite määramise õigus. Selliselt toimides rikuti Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 33 lg 1, mille kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. 1.
  3. II etapp – rotatsioon Maksu- ja Tolliametisse ning pensioniavalduse esitamine
  4. aasta alguses soovis G. O. asuda Maksu- ja Tolliameti (MTA) teenistusse Tolli osakonna juhiks. Sellele järgnevalt leppisid G. O. ja PPA peadirektor T. R. omavahel kokku, et G. O. rotatsioon LUK-s lõpetatakse ja ta roteeritakse koheselt MTA-sse. Kokkuleppe kohaselt allkirjastas PPA peadirektor T. R. 31.03.2020 käskkirja nr 1.9-5.1/30t, millega peatati G. O. PPA ametniku avaliku võimu teostamise õigus seoses tema tähtajalise üleviimisega MTA-sse perioodil 01.05.2020 kuni 15.04.
  5. Jällegi rikuti selliselt toimides ATS § 33 lg 1 sätestatud põhimõtet, kuna rotatsioonil puudus muu eesmärk kui G. O.le vajaliku staaži tekitamine tema poolt soovitud väljateenitud aastate pensionite tarbeks. Alates 05.05.2022 täitusid G. O.l eelkirjeldatu tulemusel, s.o. näiliselt, 01.01.2020 jõustunud VAPS § 7 ja § 12 sätestatud väljateenitud aastate eluaegse pensioni määramise alused. G. O. palvel ja T. R.i ning L. T. poolt käivitatud tegevusahela tulemusel vormistas PPA personalispetsialist A. M., keda T. R. ja L. T. valitsesid ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise 2 võimuaparaadi abil, eelnimetatud käskkirjade alusel SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel. G. O. esitas 02.05.2022 digitaalselt allkirjastatud pensioniavalduse SKA e-postiaadressi xxx kaudu. G. O. esitas SKA-le koos pensioniavaldusega PPA 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1 (edaspidi ka PPA teatis), milles on kajastatud G. O. näiliselt loodud politseiteenistuse staaž perioodil 15.04.2019 kuni 05.05.
  6. Nimetatud perioodil näiliselt loodud politseiteenistuse staažita ja ilma politseiteenistusse nimetamist enne 01.01.2020 ei oleks G. O.l täitunud nõutav 25aastane politseiametniku staaž ja tal ei oleks olnud õigust eluaegselt väljateenitud aastate pensioni määramisele. 02.05.2022 G. O. poolt digitaalselt allkirjastatud pensioniavalduse
  7. punkti alapunktides 1 ja 2 kinnitas G. O., et tema poolt SKA-le esitatud pensioniavalduse ja selle lisades esitatud andmed ja dokumendid on talle teadaolevalt õiged ja täielikud ning ta on kohustatud 10 päeva jooksul SKA-le kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise. SKA tegi G. O. pensioniavalduse ja selle lisana esitatud PPA teatise alusel 06.05.2022 pensioni määramise otsuse nr 1, millega määrati G. O.le VAPS § 7, § 10, § 11 ja § 12 alusel alates 06.05.2022 eluaegne pension suurusega 481,72 eurot K.. Pensionit indekseeriti ja alates
  8. aasta jaanuarist on G. O. igakuine pensionimakse olnud 505,72 eurot. G. O. poolt SKA-le teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tulemusena on SKA alates 06.05.2022 kuni 06.10.2023 G. O.le alusetult välja maksnud väljateenitud aastate pensioni kokku summas 7 472,54 eurot, mille tulemusena on Eesti Vabariigile (SKA kaudu) tekitatud varaline kahju viimati nimetatud summas.
  9. T. R. ja L. T. süüdistus (kelmusele kaasaaitamine) KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik KarS eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

§ 4

lg 1 kohaselt on PPA Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, st ta täidab avalikke ülesandeid.

§ 4lg 3 kohaselt juhib PPA-d peadirektor.

ATS § 7 lg 3 p 3, 5 ja 9 kohaselt on avaliku võimu teostamine riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, süütegude menetlemine ning tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse. T. R. ja L. T. olid teadlikud, et 2019. aasta aprillis ei oleks toonasel LUK ülema asetäitjal G. O.l endise politseiametnikuna alates 01.01.2020 jõustuva VAPS § 7, § 10, § 11 ja § 12 ning

§ 111

1, § 1112, § 1113 ja § 117 alusel tekkinud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensioni määramisele ega alates 29.09.2027, s.o. G. O. 50-aasta täitumisel, pensionile jäämise õigust. Seda põhjusel, et G. O. oli ajavahemikul 05.08.1996 kuni 14.07.2017 teenistuses olles politseiametniku staaži vähem kui 25 aastat ja

  1. aasta aprilli alguses ei olnud G. O. PPA teenistuses. PPA peadirektor T. R. ja PPA KKP juht L. T., eesmärgiga aidata kaasa G. O.le eluaegse pensioni õiguse tekitamisele ja määramisele, panid grupis kavatsetult toime kelmusele kaasaaitamise, osutades G. O.le vaimset, füüsilist ja ainelist kaasabi, olles seda tehes ametiisikud. 2.
  2. T. R. T. R. teenistuskoht PPA peadirektorina vastab ametiisiku mõistele viidatud tähenduses. T. R. nimetati Vabariigi Valitsuse 18.04.2013 korraldusega nr 175 PPA peadirektorina ametisse viieks aastaks ning Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 korraldusega nr 115 nimetati T. R. uueks tähtajaks PPA peadirektori ametikohale viieks aastaks kuni 02.05.
  3. PPA peadirektor T. R.i poolt osutatud vaimne kaasaabi G.O.le seisnes selles, et tema PPA peadirektorina nõustus vormistama G. O. PPA teenistusse, aktsepteerides, et G. O. tegelikkuses teenistusse ei asu, vaid teostab end teistes, endale huvi pakkuvates ametites. Samuti aitas ta välja 3 mõelda plaani, kuidas näiliselt vormistada G. O. politseiametnikuna tööle PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale, mis oli salajane ametikoht. PPA peadirektori E. R.i füüsiline kaasabi G. O.le seisnes selles, et tema allkirjastas 28.03.2019 käskkirja nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse

ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani ning millega loodi G.O.le ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei salajases üksuses. Samuti selles, et PPA peadirektorina lasi oma asetäitjal P. P.l, keda ta valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil allkirjastada 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p, millega nimetati G.O. alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. T. R. allkirjastas ise 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-5.3/22t ja 31.03.2020 käskkirja nr 1.9-5.1/30t, millega peatati G.O. PPA ametniku avaliku võimu teostamise õigus seoses tema tähtajalise üleviimisega ajavahemikul 15.04.2019 kuni 15.04.2023 LUK-i ja ajavahemikul 01.05.2020 kuni 15.04.2023 MTAsse. Selline näiline politseiteenistusse võtmine ja koheselt tähtajaline üleviimine teistesse asutustesse oli kantud eesmärgist tekitada G. O.le VAPS ja

alusel sätestatud väljateenitud aastate pensionite saamise õiguse tekkimine ja määramine. Samuti oli selliselt toimimine vastuolus ATS § 33 lg 1 sätestatud põhimõttega, kuna rotatsioonil puudus muu eesmärk kui G. O.le vajaliku staaži tekitamine soovitud politseipensioni tarbeks. PPA peadirektori T. R.i aineline kaasabi G. O.le seisnes selles, et E. R.i kirjeldatud tegevuse tulemusel koostas PPA personalispetsialist A. M., keda E. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus eluaegsele väljateenitud aastate pensioni määramisele VAPS alusel. Kõnealune PPA teatis oli vältimatult vajalik SKA-s G. O.le eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramiseks. P. P. ja A. M. valitsemine ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil seisnes järgnevas. T. R. teadis

  1. aasta aprillis, et G.O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega soovi asuda ega ka asu tegelikkuses PPA teenistusse. G.O.le
  2. aasta aprillis teenistussuhte vormistamine kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Täiendavalt oli T. R. PPA tippjuht, kelle korraldused olid käsuliini pidi PPA-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud. Täiendavalt, olles PPA peadirektorina garandi staatuses, kuna tema poolt või tema soovil antud käskkirjad olid aluseks ebaseadusliku hüve tekkimiseks G. O.le, lasus T. R.il kohustus ebaseaduslikud käskkirjad algusest peale kehtetuks tunnistada. T. R. jättis selle kohustuse teadvalt täitmata, kuigi talle juhiti sellekohast tähelepanu KAPO 19.06.2020 kirjaga ning VLA poolt tellitud õigusliku hinnanguga
  3. aasta jaanuaris. Sel moel osutas T.R. G.O.le vaimset kaasabi. Eelkirjeldatud vaimse, füüsilise ja ainelise kaasabiga lõi PPA peadirektor T. R. võimaluse G. O.l toime panna kelmuse ja tugevdas G. O. teotahet, kuivõrd väljendas G. O. teoplaanile vaimset toetust, mille tulemusel G. O. poolt 02.05.2022 esitatud ebaõigete andmete alusel määras SKA ja alustas 06.05.2022 G. O.le eluaegse väljateenitud aastate pensioni maksmist. 2.
  4. L. T. L. T. teenistuskoht PPA KKP juhina vastab ametiisiku mõistele KarS § 288 lg 1 tähenduses. A. T. nimetati PPA peadirektori T. R.i 08.07.2017 käskkirjaga nr 1.9-2.1/103p PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei juhi ametikohale ning Siseministri 29.06.2020 käskkirjaga nr 3-1/48p PPA peadirektori asetäitjana keskkriminaalpolitsei juhi ametikohale. PPA KKP juht L. T. füüsiline kaasabi G. O.le seisnes selles, et
  5. aasta kevadel andis oma alluvale PPA KKP operatiivbüroo juhile T. L.le korralduse, keda L. T. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, kooskõlastada ning kooskõlastas ise järgmised käskkirjad: 4 1) 28.03.2019 käskkiri nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse

ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani; 2) 09.04.2019 käskkiri nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati viimati nimetatud üksuse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. Nende L.T. tegevuste eesmärgiks oli tekitada G. O.le ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei salajases üksuses ning tagada G. O.le VAPS ja

sätestatud eluaegse väljateenitud aastate pensioni saamise õiguse tekkimine ja määramine. T. L. valitsemine ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil seisnes järgnevas. L. T. teadis

  1. aasta aprillis, et G. O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega soovi asuda ega ka asu tegelikkuses PPA teenistusse. G. O.le
  2. aasta aprillis teenistussuhte vormistamine kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Täiendavalt oli L. T. KKP juht, kelle korraldused olid käsuliini pidi KKP-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud. PPA KKP juht L. T. vaimne kaasabi seisnes selles, et kokkuleppel T. R.iga nõustus osalema G. O. vormistamises politseiteenistusse, muutis ta näilise teenistussuhte loomise võimalikuks ning ühtlasi tugevdas sellega G. O. teotahet kuivõrd väljendas G. O. teoplaanile vaimset toetust. Eelkirjeldatud füüsilise ja vaimse kaasabiga lõi L.T. G.O. poolt toime pandava kelmuse toimepanemiseks vajalikud tingimused ning toetas vaimselt selle realiseerumist, mille tulemusel G. O. poolt 02.05.2022 esitatud ebaõigete andmete alusel määras SKA ja alustas 06.05.2022 G. O.le eluaegse väljateenitud aastate pensioni maksmist. Seejuures panid T. R. ja L.T. G. O. suhtes kaasaaitamisteo toime isikute grupis ühise eesmärgi ja teoplaaniga. Nende tegudega pani G. O. toime KarS § 209 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Nende tegudega pani T. R. toime KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. osutas ametiisikuna ja grupis füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Nende tegudega pani L. T. toime KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. osutas ametiisikuna ja grupis füüsilist ja vaimset kaasabi varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.
  3. Ametialane võltsimine Lisaks eelnevale süüdistatakse T. R. ametialases võltsimises, G. O. sellele kihutamises ja L. T. sellele kaasaaitamises. Kelmuse ja võltsimise puhul on tegemist ideaalkogumiga. 3.
  4. T. R. T. R.it süüdistatakse selles, et tema ametiisikuna (vt süüdistuse punkt, mis käsitleb õiguslikku hinnangut kelmusele kaasaaitamises) pani vahendlikult toime kahel korral ametialase võltsimise. Nimelt tema G. O. ettepanekul luua viimasele PPA-s teenistussuhe, mis võimaldaks saada hiljem VAPS § 7 ja § 12 alusel eluaegset väljateenitud aastate pensionit ja

§ 111

1, § 1112, § 1113, § 117 alusel eluaegset väljateenitud aastate pensionit, käivitas süüdistuse eelnevates punktides kirjeldatud tegevusahela ning lasi oma alluval, PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal P. P.l, keda T. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, allkirjastada 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. PPA peadirektor T. R., PPA KKP juht L. T. ja G. O. olid teadlikud sellest, et G. O. politseiteenistusse vormistamise eesmärk on talle eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramise õiguse näilik loomine ja G. O. tegelikult politseiteenistusse talle loodud ametikohale või ka muule 5 ametikohale PPA-s ei asu ega kavatse asuda. Seetõttu on süüdistuse hinnangul nimetatud dokument intellektuaalselt võltsitud ehk kajastab teadvalt valeandmeid eesmärgiga võimaldada G. O.l omandada tulevikus pensioniõigus. Täiendavalt T. R., olles käivitanud süüdistuse eelnevates punktides kirjeldatud tegevusahela, mille tagajärjel koostas A. M., keda T. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, G. O. palvel ja T. R.i ning L. T. heakskiidul eelnimetatud käskkirja (09.04.2019 käskkirja nr 1.92.3/71p) alusel SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel. Kuna tegelikkuses oli G. O. politseistaaž alates 15.04.2019 loodud üksnes dokumenT.selt ja teenistusse vormistajad (T. R. ja L. T.) ning teenistusse nimetatu (G. O.) olid teadlikud, et faktiliselt G. O. algusest peale talle loodud ametikohale politseiteenistusse või ka muule ametikohale PPA-s ei asu, siis kajastas nimetatud teatis sisult ebaõigeid andmeid ehk on intellektuaalselt võltsitud. P. P. ja A. M. ülekaaluka teadmisega ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil valitsemine seisnes järgnevas. T. R. teadis

  1. aasta aprillis, et G. O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega soovi asuda ega asu tegelikult PPA teenistusse. G. O.le
  2. aasta aprillis teenistussuhte vormistamine kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Organisatsioonilise võimuaparaadi abil valitsemine seisnes selles, et T. R. oli PPA tippjuht, kelle korraldused olid käsuliini pidi PPA-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud. 3.
  3. G. O. (kihutamine) G. O.t süüdistatakse selles, et tema, pöördudes
  4. aasta esimeste kuude jooksul oma kauaaegse kolleegi, PPA peadirektori T. R. poole, kallutas T.R.it G.O. isiklikes huvides (vahendlikult) toime panema ametialase võltsimise. Nimelt algatas G. O.
  5. aasta alguses toimunud kohtumise T.R.iga, mille käigus avaldas G. O. T.R.ile, kui PPA peadirektorile, soovi, et ta vormistataks PPA teenistusse enne 31.12.2019 ja lähetataks rotatsiooni korras samale ametikohale, kus G.O. sel ajal juba töötas. G O. ütles T. R.ile, et tema teenistusse vormistamise sooviks on saada tulevikus politseipensioneid ja faktiliselt ta PPA teenistusse tulla ei soovi, vaid soovib jätkata teenistust LUK-is. Teenistusse vormistamise ja pensioni taotlemise eelduseks oli käskkiri, millega G. O. PPA teenistusse nimetatakse ning pensioniteatis, mis tõendab politseistaaži. G. O. kihutamise tulemusel otsustas T. R. kauaaegsele kolleegile vastu tulla ja pani toime ülalkirjeldatud vahendliku ametialase võltsimise kahel korral G. O. huvides. 3.
  6. L. T. (kaasaitamine) L. T. süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga aidata kaasa T. R. poolt vahendlikule ametialasele võltsimisele eesmärgiga tekitada G. O.le eluaegse pensioni saamise õigus, pani kavatsetult toime ametialasele võltsimisele kaasaaitamise, osutades T. R.le vaimset ja füüsilist kaasabi. PPA KKP juhi L. T. füüsiline kaasabi T. R.ile seisnes selles, et
  7. aasta kevadel andis PPA KKP juht L. T. oma alluvale PPA KKP operatiivbüroo juhile T. L.le korralduse, keda L. T. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, kooskõlastada ning kooskõlastas ka ise 09.04.2019 käskkiri nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. T. L. valitsemine ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil seisnes järgnevas. L. T. teadis
  8. aasta aprillis, et G. O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega soovi asuda ega ka asu tegelikkuses PPA teenistusse. G.O.le
  9. aasta aprillis teenistussuhte vormistamine kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Täiendavalt oli L. T. KKP juht, kelle korraldused olid käsuliini pidi KKP-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud. PPA KKP juhi L. T. vaimne kaasabi T. R.ile seisnes selles, et tema andis heakskiidu A. M.i poolt 6 koostatud SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel. Nende L. T. tegevuste eesmärgiks oli tekitada G. O.le ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei salajases üksuses ning tagada G. O.le VAPS ja

sätestatud eluaegse väljateenitud aastate pensionite saamise õiguse tekkimine ja määramine. PPA KKP juhi L. T. vaimne kaasabi seisnes ka selles, et kokkuleppel T. R.iga nõustudes osalema G. O. vormistamises politseiteenistusse, muutis ta näilise teenistussuhte loomise võimalikuks ning ühtlasi tugevdas sellega T. R.i teotahet, kuivõrd väljendas T. R.i ja G. O. kokku lepitud teoplaanile vaimset toetust. Nende tegudega pani T. R. toime KarS § 299 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. ametiisiku poolt dokumendi võltsimise. Nende tegudega pani G O. toime KarS § 299 lg 1 - § 22 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo s.o. ametiisiku poolt dokumendi võltsimisele kihutamise. Nende tegudega pani L. T. toime KarS § 299 lg 1 - § 22 lg 3 kvalifitseeritava kuriteo s.o. ametiisiku poolt dokumendi võltsimisele kaasaaitamise. Süüdistatavad G. O., T. R. ja L. T. end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatavad G. O., T. R. ja L. T. ning tunnistajad, M. K., L. K., M. G., A. L., H. K., R. R., T. K., R. K., S. M., A. H., J. P. (T.), L. L., K. J., M. M., R. K., T. P., A. S., K. J., M. M., K. T., M. M., R. R., K. R., J. K. ja R. P.. Kohus võttis prokuratuuri, süüdistatavate ja kaitsja kokkuleppel KrMS § 291 1 alusel tõendina vastu tunnistajate P. P., T. L., A. M., V. S., P. P.-V., V. L., K. P., D. K., R. Z., M. M., I. A., K. L., I. V., A.T., R. K., A. J. ja M.H. kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 1. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (LuK-

  1. is)(2/5-16); 2. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (XXX) (2/17-38); 3. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (XXX) (2/39-46); 4. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (MTA-
  2. s)(2/47-55); 5. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (PPA-
  3. s)(2/56-44); 6. 20.03.2023 läbiotsimismäärused (XXX) ja sõidukites Toyota Land Cruiser 120, reg-nr XXX ja Toyota RAV, reg-nr XXX ning 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (2/65-100); 7. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (PPA KKP-
  4. s)(2/101-115); 8. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (PPA-
  5. s)(2/116-124); 9. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll sõidukis Toyota Land Cruiser, reg-nr XXX (2/125-132); 10. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (PPA-
  6. s)(2/133-147); 11. 27.09.2023 vaatlusprotokoll (A. M.i töökohas ära võetud dokumendid (3/1-14); 12. e-kirjade (24.01.2020 ja 27.01.2020 K. J.lt G.O.
  7. le)väljatrükid (2/1-4); 13. Nõudekiri ja PPA 23.05.2023 vastuskiri nr 3.2-2/1369-6 koos lisaga (PPA vastuskiri Kaitsepolitseiametile 24.07.2020) (2/148-154); 14. Nõudekiri ja PPA vastuskirjad 31.05.20203 nr 3.2-2/2082-2 ning 12.06.2023 nr 3.2-2/2082-4 koos lisadega (G. O. ja nelja VLA ametniku politseiteenistusse võtmiste ja palgatingimuste käskkirjad) (3/15-49); 15. Nõudekirjad ja PPA 05.06.2023 vastuskiri nr 1.3-9/2-12 koos lisadega (2/155-183); 16. Nõudekiri ja PPA 07.06.2023 vastuskiri nr 1.3-9/2-13 (3/50-54); 17. Nõudekiri ja PPA 05.06.2023 vastuskiri nr 1.3-9/2-11 (2/184-187); 18. Nõudekiri ja PPA 30.06.2023 vastuskiri nr 3.2-2/2082-6 koos lisadega (3/55-134); 7 19. Nõudekiri ja PPA 13.07.2023 vastuskiri nr 1.4-1/409-2 (2/188-191); 20. Nõudekiri ja PPA 11.08.2023 vastuskiri nr 2.1-3/24482-3 (3/135-140); 21. Nõudekiri ja Sotsiaalkindlustusameti 01.11.2022 vastuskiri nr 2-1/45715-2 koos lisadega (2/192211); 22. Nõudekiri ja Sotsiaalkindlustusameti 15.03.2023 vastuskiri nr 2-1/11061-2 koos lisadega (6/111118); 23. Nõudekiri ja KAPO 30.05.2023 vastuskiri nr 4105-2 koos lisadega (2/212-224); 24. KAPO 19.07.2023 ülevaade dokumendi nr 19.06.2020 nr 3747 tutvustamise kohta (2/225-226); 25. Nõudekiri ja KAPO poolt 24.05.2023 edastatud G. O. käsikirjaline lahkumisavaldus (2/227-230); 26. Nõudekiri ja KAPO 29.05.2023 vastuskiri nr 4367-2 koos ühe lisaga (2/231-237); 27. Nõudekiri ja LuK-i 16.05.2023 vastuskiri nr 0.3-3.1/23/3002-2 koos lisadega (3/141-149); 28. Nõudekiri ja LuK-i 02.06.2023 vastuskiri nr 0.3-3.1/23/3002-4 (2/238-241); 29. Nõudekiri ja LuK-i 04.07.2023 vastuskiri nr 0.3-3.1/23/3002-6 (2/242-245); 30. Nõudekiri ja Siseministeeriumi 13.06.2023 vastuskiri nr 3-21/14-2 koos lisadega (v.a lisa 3) ning 13.06.2023 vastus täiendavate materjalide edastamiseks (6/1-33); 31. Nõudekiri ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusese (SMIT) vastuskiri 28.03.2023 nr 5-4/2 koos lisadega (6/34-38); 32. Nõudekiri ja Kaitseväe 27.04.2023 vastuskiri nr KV-1.2-9/23/8420-2 lisadega (6/39-42); 33. Nõudekiri ja Kaitseväe 05.06.2023 vastuskiri nr KV-1.2-9/23/10336-2 koos lisaga (6/43-50); 34. Nõudekiri ja Avaliku Teeninduse Tippjuhtide Valiku Komisjoni 17.05.2023 vastuskiri nr 185/23-00870-2 koos lisadega (6/51-67); 35. Nõudekiri ja Prokuratuuri 16.05.2023 vastuskiri nr RP-6-3/23/1160-2 koos lisadega (6/68-78); 36. Nõudekiri ja Tallinna Halduskohtu 17.05.2023 vastuskiri koos lisadega (6/79-101); 37. 17.10.2022 MTA-s teostatud kopeerimisvaatluse protokoll (6/119-129); 38. 06.02.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 17.10.2022 MTA-s toimunud vaatlusega saadud arhiivifaili „17.10.rar“ (7/12-211); 39. 06.02.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 17.10.2022 MTA-s toimunud vaatlusega saadud arhiivifaili „17.10.rar“ (8/ 1-63); 40. 24.07.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 17.10.2022 MTA-s toimunud vaatlusega saadud faili „17.10.2022 MTA DHS personal“ (8/64-90); 41. 25.10.2022 vaatlusprotokoll (MTA infosüsteemis G. O.le tehtud väljamaksed) (8/91-97); 42. 25.10.2022 vaatlusprotokoll (MTA Töötamise registris G. O. töötamise andmed) ( 8/98-99); 43. 03.11.2022 kopeerimisvaatlus MTA-s „EH_TÖR_03.11.2022_vaatlus.zip“ (8/100-102); 44. 08.11.2022 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse faili „EH_TÖR_03.11.2022_vaatlus.zip“ (8/103-105); 45. 03.11.2022 kopeerimisvaatlus MTA-s „SIM_TÖR_03.11.2022_vaatlus.zip“ (8/106-111); 46. 03.11.2022 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse faili SIM_TÖR_03.11.2022_vaatlus.zip“ ( 3/150-152); 47. 07.11.2022 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses teostatud MTA meiliserveri kopeerimisvaatluse protokoll (8/112-116); 48. 16.11.2022 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse arhiivifaili „07.11.2022_vaatlus.zip“(kd 8/117247); 49. 05.12.2022 SMIT-is teostatud meiliserverite kopeerimisvaatluse protokoll (9/1-4); 50. 24.07.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse arhiivifaili „05.2022.zip (3/153-198); 51. 09.12.2022 SMIT-is teostatud serveri kopeerimisvaatluse protokoll (9/5-10); 52. 15.08.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 09.12.2022 SMIT-is teostatud vaatlusega saadud arhiivifaile „xxx“ ning „xxx“ (41/1-254);16.08.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse SMIT-i 28.03.2023 kirjaga nr 5-4/2 väljastatud andmeid (42/ 1-204); 53. 06.04.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse SMIT-i 28.03.2023 kirjaga nr 5-4/2 väljastatud andmeid (43/1-107); 8 54. 12.04.2023 vaatlusprotokoll (Kaitseväe poolt failiserverist üle antud dokumendid, terminaliserverifailid, serveri logifailid ning e-mailid struktuuriüksuse mailiserverist) (4 3/108112); 55. 05.05.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 12.04.2023 Kaitseväe failiserverist saadud faili „12042023-kv-epostkastid.zip“ (43/113-154); 56. 15.06.2023 vaatlusprotokoll, millega võeti kriminaalasja juurde VLA-st dokumendid ja muud andmed (43/155-158); 57. 15.06.2023 vaatlusprotokolliga saadud dokumendid (43/159-209); 58. 15.06.2023 vaatlusprotokollile lisaks saadetud VLA 26.06.2023 e-kiri ja sellega väljastatud dokumendid (43/210- 242); 59. 15.06.2023 vaatlusprotokollile lisaks saadetud VLA 28.06.2023 e-kiri ja sellega väljastatud dokumendid (44/1-7); 60. 28.07.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldi 15.06.2023 VLA-st saadud ja turvaplommiga nr 88163688 pitseeritud dokumente (44/9-10); 61. 28.07.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 27.04.2023 Kaitseväe kirjaga nr KV-1.29/23/8420-2 edastatud mälupulgal olevaid andmeid (44/11-94); 62. 04.05.2023 vaatlusprotokoll (G. O. kahtlustatavana kinnipidamisel ja läbiotsimistel ära võetud IT-seadmed neist leitud andmed (10/ 1-12); 63. 19.07.2023 vaatlusprotokoll (fail „K0003435.ofbx“ )(10/ 13-42); 64. 31.03.2023 vaatlusprotokoll (G. O. e-postkastidest leitud andmed) (44/95-121); 65. 04.04.2023 vaatlusprotokoll (G. O. mobiiltelefonist leitud andmed) (10/ 43-64); 66. 02.06.2023 vaatlusprotokoll (G. O. Facebook ja Facebook Messenger konto arhiivikoopiad) (10/65-84); 67. 26.06.2023 vaatlusprotokoll (LuK-ist dokumendid) (10/85-129); 68. 12.07.2023 vaatlusprotokoll (MTA-st ära võetud märkmik) (10/130-132); 69. 29.06.2023 vaatlusprotokoll (XXX ära võetud märkmik ja paberid) (10/133-160); 70. 25.07.2023 vaatlusprotokoll (XXX võetud märkmik) (10/161-169); 71. 24.05.2023 vaatlusprotokoll (T. R.ilt ära võetud IT-seadmed) (10/170-174); 72. 13.07.2023 vaatlusprotokoll (fail „00008101-001E71401163001E_files_full.zip“ (10/175-180); 73. 19.06.2023 vaatlusprotokoll (T. R. märkmikud) (10/181-187); 74. 20.06.2023 vaatlusprotokoll (T. R. märkmikust välja võetud märkmepaberid (10/188-191); 75. 26.06.2023 vaatlusprotokoll (L. T. IT-seadmed (10/192-197); 76. 24.05.2023 vaatlusprotokoll (arhiivikoopia failid „Facebook-100008488567136_1.zip“ ja „Facebook-100008488567136_2.zip“ (10/198-205); 77. 14.07.2023 vaatlusprotokoll (fail „00008110-001428213E60401E_files_full.zip“ (10/206-226); 78. 23.05.2023 vaatlusprotokoll (A. M. IT-seadmed (6/130-133); 79. 13.07.2023 vaatlusprotokoll (A. M.telefonist leitud andmed) (6/134-136); 80. 05.06.2023 vaatlusprotokoll (A. M. Facebook ja Facebook Messenger konto arhiivikoopia fail „facebook-xxx“) (6/137-141); 81. 04.04.2023 vaatlusprotokoll (xxx, G. O.ga seotud dokumendid (6/142-143); 82. 28.06.2023 vaatlusprotokoll ( G. O. PPA teenistussuhtega seotud dokumendid (6/144-146); 83. 27.07.2023 vaatlusprotokoll (T. L.lt, P. P.lt, G. O.lt, L. T.lt, T. R.ilt ja A. M.ilt ära võetud andmekandjad) (44/122-207); 84. 16.08.2023 vaatlusprotokoll, millega kopeeriti MTA-st, Sotsiaalkindlustusametist, SMIT-ist, LuK-ist, Kaitseväest ja Siseministeeriumist saadud andmed KAPO andmehoidlasse (6/147-149); 85. G. O. 21.03.2023 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (9/52-59); 86. G. O. karistusandmete väljatrükk (9/60); 87. Teatis G. O. kui kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (9/61-62); 88. T. R.i 21.03.2023 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (9/63-69); 89. T. R.i karistusandmete väljatrükk (9/70); 90. Teatis T. R.i kui kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (9/71-72); 91. L. T. karistusandmete väljatrükk (9/73-74); 9 92. Teatis L. T. kui kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (9/75-76); 93. T. L. 21.03.2023 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos väljavõttega kahtlustatava õigustest tõlkega (9/77-83); 94. 09.11.2020 KAPO vaideotsus (6/102-110); 95. 08.05.2023 PPA vastus teabenõudele ja 16.05.2023 täiendav vastus (9/84-90); 96. 04.05.2023 justiitsministeeriumi vastus selgitustaotlusele (9/91-92); 97. PPA 28.11.2023 vastus teabenõudele (9/93-94); 98. VLA 27.04.2023 ja 10.05.2023 vastused teabenõudele (9/95-96); 99. 100. Justiitsminsiteeriumi 03.05.2023 vastus teabenõudele (9/97-99); 100. O. essee (9/100-101); 101. Juhtimisülesande lahendus (9/102); 102. G.O. Kiri R.Z.ile (9/103); 103. E-kirjavahetus Sisekaitseakadeemiaga (9/104-105); 104. R.O. ja G.O. sõnumivahetus (9/106); 105. 14.02.2021 e-kiri (9/107); 106. 08.05.2019 protokolli nr 15 väljavõte (9/108); 107. Ankeedi täpsustus (9/112-113); 108. Vastused järelpärimistele (9/114-119); 109. Siseministeeriumi valitsemisala teenistujate tähtajalise üleviimise põhimõtted (9/120-122); 110. 06.12.2024 vaatlusprotokoll (9/123-132); 111. KAPO kiri (9/133-139); 112. Päring ja KAPO vastus (9/140-144); 113. Artiklid (9/145-153); 114. VLA vastus (9/154-156); 115. KAPO vastuskiri (9/157); 116. M.G. e-kiri (9/158); 117. SKA vastuskiri A. A. kohta (9/159-160); 118. 13.01.2020 KAPO järelpärimine ja vastus (9/161-162); 119. Süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused koos lisadega (9/163-250); 120. Õigusabikulude dokumendid (11/98-107); 121. Avalik-õiguslik nõudeavaldus (süüdistusakti lisa ja 11/91-97). Kohus, kuulanud ära süüdistatavad ja tunnistajad, uurinud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära kaitsja ja prokuröri arvamuse, asub järgmistele seisukohtadele: Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 2 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Tunnistaja K. J. kinnitas, et riigisaladuse loa menetlemisel lähtuvad nad sellest sättest, samuti rakendatakse ka julgeolekuasutuste seaduse sätteid. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosalised muu hulgas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). K.J.e ütlustest nähtub, et tuttava vestluse raames ei küsitud R.ilt ja T.lt mitte O. isikliku elu kohta, vaid O. PPA-sse teenistusse vormistamise kohta, ehk siis küsiti infot, mis oli T.l ja R.il tulenevalt nende ametiülesannete täitmisest ja mitte isiklikust tutvusest O.ga. Olles kutsutud G.O. julgeoleku kontrolli raames tuttava vestlusele teadsid nii R. kui T., et neil endil on ka riigisaladuse luba ja nad olid ka teadlikud sellest, et G.O. julgeoleku kontrolli menetluse käigus nende poolt räägitu võib tulevikus mõjutada ka nende enda vajadusel tekkivat võimalikku riigisaladuse loa menetlust. Seega saab neid käsitleda menetlusosalistena HMS tähenduses, kelle suhtes kehtib haldusmenetluse § 38 lg 3 sätestatud kaasaaitamiskohustus. Kohus leiab, et Riigikohtu lahendis 3-1-157-07 sedastatu, et maksumenetluses antud seletuste puhul „oli tegemist seletustega, mille kasutamine 10 tõendina kriminaalmenetluses L. R. vastu on selges vastuolus PS § 22 lg-st 3 ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tuleneva süüdistatava õigusega mitte olla sunnitud aitama kaasa enda (või oma lähedaste) poolt toime pandud kuriteo tõendamisele.“, on kohaldatav ka julgeolekukontrolli käigus toimuva haldusmenetluse raames antavate ütluste puhul ja sellised ütlused ei ole tõendina lubatavad. Vastuseks prokuratuuri etteheitele, et kohus ei lubanud R. ja T. ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldada nende poolt O. julgeoleku kontrollis avaldatud märgib kohus, et Riigikohus on lahendis 1-159213 märkinud, et erinevused ülekuulamise vormis ei välista alla neljateistaastase tõendiallika kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimist kohtueelses menetluses antud ütluste või ka KrMS § 289 lg-s 3 märgitud muude tõendite avaldamise kaudu. KrMS 289 lg 3 sätestab, et ristküsitluse käigus võib avaldada usaldusvääruse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletuse, mis sisaldab tunnistaja varasemat väidet, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Erinevalt 288 lg 9 p3,mis võimaldab tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina, ei näe KrMS § 289 lg 3 sõnastus ette võimalust avaldada dokumente ja esemeid, mis ei ole lubatavad tõendinda. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus, kui märkis lahendis „ka KrMS § 289 lg-s 3 märgitud muude tõendite“. Prokuröri poolt viidatud lahendi 1-20-1014 puhul on tegemist kokkuleppemenetluses tehtud otsusega ja kohtuvaidlustes tsiteeritud punkte seal ei ole. Prokuratuur on seisukohal, et kõigi kolme süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis puudutavad süüdistuse aluseks olevaid tõendamiseseme asjaolusid ja tuleb jätta tõendikogumist välja. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Kriminaalasjas 3-1-1-13113 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). Tsiteeritud Riigikohtu lahendist ei tulene, et juhul kui isiku eeluurimisel ja kohtus antud ütlused on osaliselt vastuolus, oleksid isiku ütlused tervikuna vastuolus ja tõendina lubamatud. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Et ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele, on enda praktikas kestvalt märkinud ka kriminaalkolleegium (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13, p 11 jj). KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1905 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud 11 tõenditega. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Ainuüksi mõne tunnistaja ametikoht ei muuda tema ütlusi teiste isikute ütlustega võrreldes usaldusväärsemaks. On üldteada asjaolu, et aja möödudes on inimese mälul kalduvus unustada sõltumata tema ametist. Kriminaalasja arutamisel vastasid väga mitmed tunnistajad (s.h P., K., R., G., S.) osadele küsimustele vastates, et nad ei mäleta. Ainuüksi asjaolu et tunnistaja ei mäleta mingeid sündmusi või asjaolusid, ei tähenda, et tunnistaja ütlused oleks tervikuna ebausaldusväärsed. Samuti ei tähenda see kui tunnistaja mõnda asjaolu või teemat ei mäleta, et siis mingeid asjaolusid ei esinenud. Kohus käsitleb prokuratuuri väiteid ütluste ebausaldusväärsuse kohta edaspidi erinevate teemapunktide juures. Ametiisik KarS § 288 lg 2 kohaselt on ametiisik seadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

§ 4

lg 1 Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Lg 3 kohaselt Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Lg 4 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses politseile pandud ülesannete täitmine. T. R. nimetati Vabariigi Valitsuse 18.04.2013 korraldusega nr 175 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektorina ametisse viieks aastaks ning Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 korraldusega nr 115 nimetati T. R. uueks tähtajaks PPA peadirektori ametikohale viieks aastaks kuni 02.05.

  1. Kohtuliku uurimise käigus kohtule nimetatud korraldusi ei esitatud, kuid vaidlust ei ole asjaolus, et T.R. oli nimetatud PPA peadirektoriks 02.05.2013-02.05.
  2. (xxx;https://www.xxx) PPA 05.06.2023 vastuskirjast nähtub, et L.T. oli alates 08.05.2017 Keskkriminaalpolitsei (edapidi KKP) juht. Kuni 2020 aastani oli KKP teabehalduse ja menetluse osakonna struktuuriüksus. Alates 01.07.2020 muutus KKP eraldi struktuuriüksuseks, mida hakkas juhtima peadirektori asetäitja. L.T. KKP juhi ametijuhendeid ei ole, sest ülesanded, õigused, kohustused ja pädevused olid või on sätestatud PPA põhimääruses. L.T. oli KKP juht 08.05.2017-01.05.
  3. PPA peadirektori E.R.i 08.05.2017 käskkirjaga nr 1.9-2.1/103p on L.T. nimetatud ja üle viidud teabehaldus-ja menetlusosakonna KKP juhi ametikohale (2/171-172). Siseministri M. H. 29.06.2020 käskkirjaga nr 3-1/48p on A.T. nimetatud PPA peadirektori asetäitjana KKP juhi ametikohale alates 01.07.2020 (2/169-170). L. T. ametikoht PPA KKP juhina ja T.R. ametikoht PPA peadirektorina vastavad ametiisiku mõistele KarS § 288 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on L.T. ja T.R.i puhul tegemist ametiisikutega KarS § 288 lg 1 tähenduses. Nimetatud asjaolusid ei ole ka vaidlustatud. Kelmus Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: G.O. on 10.07.2017 kirjutanud siseministrile avalduse vabastada ta Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) peadirektori asetäitja ametikohalt alates 14.07.2017 (2/230). G.O. võeti tegevteenistusse 05.03.2018 Kaitseväe (edaspidi KV) juhataja käskkirjaga nr 53P-S tähtajaga 15.04.
  4. Tegemist tähtajatu ametikohaga, 5 aastane tähtaeg tuleneb kaitseväeteenistuse seaduse § 87 lg 1 tähtajast. Isiku vabastamisel ei olnud asjaolusid, mis välistaksid tema jätkamise kuni tähtaja lõpuni (2/238-240, 3/148). 12 Avaldusele nr 1354 järgnes KV peastaabi ülema 10.03.2020 käskkiri nr 6P-S E.O. ametikohalt ja tegevteenistusest vabastamise kohta (2/242-244, 3/149). G.O. vabastati KV Luurekeskuse (edaspidi LuK) ülema asetäitja ametikohalt 30.04.2020 (6/35). G.O. kirjutas 05.04.2019 avalduse Politsei- ja piirivalveameti teenistuse võtmiseks (3/65-66, 4 1/14814). Registreeritud 07.04.2019 (6/145). Teenistusse asumise avalduse koos ankeediga saatis G.O. 05.04.2019 e-kirjaga T.R.ile ja K. P.le, kes edastas selle kirja A.M.ile. G.O. võeti politseiteenistusse alates 15.04.2019 (3/12, 41/99-100) PPA käskkirjaga 09.04.2019 nr 1.92.3/71p, mille allkirjastas P.P.. Aluseks oli G.O. 05.04.2019 avaldus teenistusse võtmiseks ja T. ja L. kooskõlastused. Paberil kooskõlastas avalduse L.T. (3/65). PPA on 31.05.20203 nr 3.2-2/2082-2 ning 12.06.2023 nr 3.2-2/2082-4 vastuskirjade ja nende lisadega saatnud G. O. ja nelja Välisluureameti (edaspidi VLA) ametniku politseiteenistusse võtmiste ja palgatingimuste käskkirjad (3/15-49). Dokumentidest on näha, et viie isiku tööle vormistamisel, O. alates 15.04.2019 ja VLA ametnikud alates 01.05.2019, ja ka edaspidi palgaastmete määramisel nende viie isiku endi vahel erisusi ei tehtud. PPA edastatud (3/58) dokumendid kinnitavad, et Eesti Kaitseväe Luurekeskus esitas 08.04.2019 taotluse G.O. suunamiseks LuK-i LuK-1.1-6/19/1861.( 3/69-70 ; 41/157-158; 10/87). G.O. andis 09.04.2019 nõusoleku LuK-i suunamiseks 15.04.2019-15.04 2023 (3/69-70; 41/102). PPA peadirektor T.R. andis 09.04.2019 nõusoleku G.O. tähtajaliseks üleviimiseks LuK-i 15.04.201915.04.2023 (3/14, 41/105). 09.04.2019 käskkiri 1.9-5/22t (3/5) kinnitab, et G.O. avaliku võimu teostamise õigus peatati 15.04.2019 kuni 15.04.2023 seoses tähtajalise üleviimisega LuK-i. Käskkirja allkirjastas T.R.. Käskkirja aluseks O. nõusolek, T., P., L. nõusolekud ja LuKI-i 08.04.2019 kiri Käskkirja muudetud 26.03.2020 kuni tähtajaga 30.04.2020 (3/3,72). G.O. esitas 02.03.2020 avalduse Luurekeskuse ülema asetäitja julgeolekualal ametikohalt vabastamiseks 30.04.2020 (41/192; 10/89-91). PPA 26.03.2020 kirjaga nr 1.9-9/395-1 anti LuK-ile nõusolek G.O. rotatsiooni ennetähtaegseks lõpetamiseks. Aluseks LuK-i 11.03.2020 kiri, millega teatati G.O. tegevteenistusest vabastamist alates 30.04.2020 ja LuK-i suunamise lõpetamiseks (41/189, 10/92-93). A.K. teatab 09.03.2020, et Kaitseväe tegevteenistusest vabastatakse G.O. 30.04.2020 ja reservi arvamine alates 01.05.2020 (8/195-196). 27.01.2020 e-kirjas soovib O. tähtajatut suunamist Maksu- ja Tolliametisse (edaspidi MTA) alates 01.05.
  5. Kui tähtajatu ei ole võimalik siis 8 aastaks. Siis on pensionistaaž vanus täis ja saab vaadata kuidas edasi. MTA on kursis, et selline suunamine on, aga ise nad ei osanud soovitusi anda (3/86). 11.02.2020 kirjutab O. H.K.le: Teile kui MTA-le ei tähenda see mitte mingit erinevust. Kuna PP saab lähetada tähtajaliselt, siis see on puhtalt vormistuslik küsimus. Politseistaaž saab täis 8 aasta pärast. Arvan, et saame PPAga rääkida ka nii, et lähetus jätkub ka peale praegust tähtaega. (8/141) 17.02.2020 e-kirjas V.S.le kirjutab O., et lisaks ametiasutuste vaheliste roteerumise pädevuse ja koostöö küsimustele, on tema puhul oluline ka politseistaaži jätkumine. Seetõttu on samadel alustel lähetatud ka Kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja julgeolekualal ametikohale. Läbi räägitud R.R.iga (8/79, 168). G.O. esitas 18.02.2020 taotluse rotatsiooni korras MTA tolliosakonna juhataja ametikohale nimetamiseks 01.05.2020-15.04.2023 (8/178-179). 24.03.2020 on G.O. esitatud nõusoleku enda suunamiseks MTA-sse alates 01.05.2020 (3/82-85). MTA saatis PPA-le 21.02.2020 kirja ametniku G.O. rotatsiooni kohta 3.1-12/006453 (8/73-74). 25.02.2020 edastab V.S. e-kirja teel A.M.ile taotluse nõusoleku saamiseks G.O. roteerumiseks MTAsse (3/78). MTA 14.04.2020 käskkirjaga nr 0149-K nimetati G.O. MTA tolliosakonna juhataja ametikohale 01.05.2020-15.04.
  6. 20.04.2020 paranduskäskkiri isikukoodi kohta (8/66-69, 222-223). 13 A.M. 05.02.2020 e-kirjast K.le ja R.ile nähtub, et PPA peadirektor on andnud eelkooskõlastuse rotatsiooniks kuni 15.04.2023 (8/192). PPA andis MTA-le 31.03.2020 nõusoleku G.O. roteerimiseks MTA-ssse alates 01.05.
  7. PPA kirja tähtajalise üleviimise nõusolek 31.03.2020 nr 1.9-9/401-1 allkirjastas E.R.. (3/88, 8/171, 200). PPA 31.03.2020 käskkiri nr 1.9-5.1/30t kinnitab, et G.O. avaliku võimu teostamise õigus peatati 01.05.2020 kuni 15.04.2023 seoses tähtajalise üleviimisega MTA-sse. Käskkirja allkirjastas T.R.. Käskkirja aluseks O. nõusolek, T., P., L. nõusolekud ja MTA 21.02.2020 kiri (3/4). Süüdistatavad, kaitsja ja prokuratuur ei ole eeltsiteeritud dokumente ja neis kajastatud teavet vaidlustanud. Eelpool tsiteeritud käskkirjade, nõusolekute ja taotluste põhjal ei ole võimalik üheselt tuvastada, millised olid süüdistatavate tegelikud motiivid ja eesmärgid O. politseiteenistusse võtmise ja tähtajalise üleviimise ajal, sest vormistatud dokumentides puudusid asjakohased põhjendused, seega saab lähtuda üksnes süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest ja muudest dokumentidest s.h e-kirjadest jne. Ehkki KAPO ja O. omavahelised suhted ei ole käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks, ei saa eitada, et O. probleemsed suhted KAPO-ga mõjutasid O. ametialast teenistuskäiku ja osaliselt ka kriminaalasjas uuritud asjaolude ja olukordade tekkimist. Süüdistatavate G.O.,T.R. ja L.T. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et G.O. ja KAPO ametnike suhted olid halvad. R.i ja T. ütlustest nähtub, et S. ja A.T. soovitasid O.ga töösuhte lõpetada, kuid ei põhjendanud oma seisukohta vaid halvustasid O.t. T. ütlustest nähtub, et S. väitel kahtlustati O.t tegudes, mis hiljem kinnitust ei leidnud. O. ütlustest nähtub, et LuKis oli A. T. tegevuse tõttu keskkond halb, seetõttu oli parem minna MTAsse. G.i ütluste kohaselt on O. rääkinud probleemidest KAPO-ga ja oma 25.09.2019 e-kirjas ütleb ta, et O. ei saadaks oma pabereid konkursile (9/158). K. R. ütlused kinnitavad, et suhtluses soovitas S. O.t mitte tööle võtta, kuid ei põhjendanud. Kuna põhjendusi ei olnud, võttis O. tööle. S. ja T. poolt oli O. suhtes tõrjuv suhtumine ja kommentaarid. K. ütlused kinnitavad, et kui O. võeti kaitseväeteenistusse on olnud vestlusel S.ga, kus räägiti O.st. S. oli negatiivselt meelestatud, miks O. enda juurde teenistusse võtavad. Et temaga hakkate veel probleeme nägema. KAPO-le ei meeldinud teatud LuK-i tegevused. Alates sellest kui O. tööle tuli, halvenes KAPO ja LuK-i koostöö. A. T. ütles kohtumisel, et see on kõige lollim viga, et O. tööle võtsid. Tõusik, et mõtleb ainult enda peale ja asutuse huvid on teisejärgulised. O. ei lugenud kunagi töötunde, on pühendunud ohvitser. M.M.i ütlused kinnitavad, et T. ja S. suhted O.ga ei olnud head. S. ja T. on seda korduvalt öelnud ja aruteludest kumas läbi vastikustunne O. osa. Antipaatia oli tunnetatav läbi aastate erinevatel kohtumistel. T.P. ütluste kohaselt on olnud juttu 2-3 korda, kus T. ütleb, et miks KAPO G.ut kiusab. O. on ise maininud, et S. ja T. ei suhtu temasse hästi. S. ütluste kohaselt oli A.T. ja O. vaheline suhe keeruline. See oli töösuhtest tekkinud olukord. Pärast kriminaalmenetluse avalikuks saamist tunnistas KAPO kehtetuks O. riigisaladuse loa. Varem polnud otstarbekas seda teha. Teiste kahtlustatavate riigisaladuse luba ei tühistatud, kuna nii tundus mõistlik ja otstarbekas. Tsiteeritud ütlused kinnitavad kõik, et KAPO juhtivad ametnikud s.h S. ja T. ei suhtunud O.sse hästi. G., R. ja K. ütlustest nähtub, et O. ja KAPO suhted olid halvad juba kohe kui O. LuKi tuli, seega ei mõjutanud 2020 sügisel esitatud riigisaladuse taotlus KAPO suhtumist O.sse. S. ütlustest nähtub, et J. ütles talle 2020 sügisel, et laekus O. riigisaladuse loa pikendamise taotlus ja siis palus S. kontrollida O. tööle vormistamist. Asjaolu, et riigisaladuse loa pikendamise taotluse raames antakse selle esitamisest teada KAPO peadirektorile ja sellega tegeleb ka K.J. isiklikult, ei ole ilmselgelt tavapärane ja kinnitab, et KAPO-l on olnud kõrgendatud huvi O. suhtes mitmeid aastaid. KAPO erilist suhtumist 14 O.sse ilmestab ka asjaolu, et kriminaalmenetluse avalikuks tulles tunnistati kehtetuks O. riigisaladuse luba, kui A. L. ja T.R.i puhul seda ei tehtud. Kohtumenetluse võistlevuse põhimõte on sätestatud KrMS §-s
  8. Selle paragrahvi
  9. lõike kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Võistlevas menetluses vastutab süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud võistlevuse põhimõtte praktilist rakendamist seoses kriminaalasja arutamise piiride ja tõendamise reeglitega, märkides, et kriminaalasja arutamisel ei tohi kohus väljuda süüdistuse piiridest ning et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel (3-1-1-89-13). Seega sõltumata kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ei saa kohus väljuda süüdistuse piiridest. Süüdistusakti kuriteo asjaolude osas on prokuratuur märkinud, et tuuakse välja õigusnormid, mis omavad tähtsust süüasja lahendamisel pensioniõiguse omamise seisukohast ja politseiametniku roteerimise seisukohast. Süüdistuse osas on etteheidetud üksnes ATS § 33 lg 1 nõuete rikkumist, mistõttu peatub kohus süüdistusaktis märgitud ja mõnedel teistel kohtuistungitel kõne alla tulnud normidel. ATS § 60 sätestatud ametniku tegevuspiirangud ei keela ametnikul täita töö- või ametiülesandeid mitmes ametiasutuses. Ka

ei sätesta selles osas piiranguid. Samuti ei ole sätestatud piiranguid, et töökoormus ei tohi ületada täiskoormust s.t 40 tundi nädalas. Seega asjaolu, et E.O. võeti PPA teenistusse ajal, mil ta oli ametis ka LuK-is ei ole seadusega vastuolus. Seadus ei keela isiku võtmist politseiteenistusse eesmärgiga, et isik hakkab täitma politseile seadusega pandud ülesandeid tulevikus.

-s ega üheski teises seaduses ei ole sätet, mis ütleks, et kui inimene nimetatakse politseiteenistusse, siis peab ta hakkama täitma teenistusülesandeid PPA-s kohe ja ei või alustada teenistusülesannete täitmist tulevikus ning et teda ei tohi enne teatud aja möödumist roteerida. Tingimus töötada enne rotatsiooni teatud aeg, kehtestati alles 2023 septembris (9/120-122) ja need ei ole kohaldatavad varasematele rotatsiooni juhtudele.

§ 65

lg 1 kohaselt ei peatu roteerimise korral mitte politseiametniku teenistussuhe, vaid tema avaliku võimu teostamise õigus.

§ 671 lg 1 tulenevalt jääb teenistussuhe koos sellega kaasnevate tagatistega alles.

KV Luurekeskuse dokumentide vormistamist ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele ette heidetud ja see ei ole menetlusesemeks. Kaitseväe juhataja M.H. on 05.06.2023 ka vastanud, et Luurekeskuse juhtkond ei ole rikkunud Kaitseväes kehtivaid norme (6/46-47). Avaliku teenistuse käsiraamatus märgitakse, et seadusandja on otsustanud, et ATS reguleerib avaliku teenistuse eriliike, kui teenistuse eriliiki reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ATS kohaldub politsei-, vangla- pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele ning avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele eriseadustes sätestatud erisustega (vrd ATS § 2 lg 2). Teenistuse eriliikide ametnikele laienevad reeglina ATS-i üldsätted. Alates teisest peatükist reguleeritavate küsimuste osas võib aga eriseadustes ette tulla rohkem erisusi võrreldes üldise avaliku teenistuse seadusega.

§ 1

lg 6 kohaselt laieneb ATS politseiteenistusele

-ist tulenevate erisustega. Seejuures on

§-s 64 sõnaselgelt viidatud ATS § 33 lõikele 4, mis käsitleb tähtajalise üleviimise korral teisele ametikohale nimetamist määratud ajaks ja selle pikendamist. Muus osas on teise asutusse roteerimise lubatavuse alused täielikult reguleeritud

§-s 63, kus seda pole seotud mingisuguste konkR.sete eesmärkidega, vaid ainsaks eelduseks on politseiametniku nõusolek ja see, et see teine ametikoht eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust. Tunnistaja K.R. ütlustest nähtub, et ringivaatamised olid mõnda aega. O. senine teenistuskäik, KKP juht jne tekitasid veendumuse, et tegemist võiks olla õige inimesega sellele ametikohale. O. oli sel hetkel parim turult saada olev vastav spetsialist. M. G. ütluste kohaselt võetakse LUK-i tavaliselt teistelt kohtadelt. O. võeti kuna selleks oli vajadus. See oli valdkond, kus tehtavad ülesanded olid 15 politseilise ja vastuluurelise kalduvusega. Seega oli O. LuK-i teenistusse võtmise üheks eelduseks tema varasem politseiline teenistuskäik. O. ütluste kohaselt R.R. helistas ja avas detailsemalt, et tollis juhtimisprobleemid, et vaja politseilise taustaga juhti. Tunnistaja R.R.i ütluste kohaselt oli O. tugev sisejulgeoleku valdkonna juht. Teadis teda KAPO aegadest ja sellepärast pöördus, kui ühe tippjuhi poole, keda tegelikult otsis. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et ta pöördus O. poole, kuna teadis teda ajast, mil O.l oli seos politseiteenistusega ning tunnistaja teadis O. politseilisest taustast. Kuna O. tugevuseks oli tunnistaja hinnangul sisejulgeoleku valdkond, ei saa kuidagi väita, et O.le pakkumise tegemine ei olnud seotud tema varasema politseiametniku erialase ettevalmistusega. Tunnistaja T.K. ei olnud isikuks, kes otsustas, millised isiku omadused ja senise ametialased kogemused on ühele või teisele ametikohale valituks osutumise eelduseks, mistõttu ei ole tema arvamus, et TOLL juhi ametikoht ei eeldanud politseilist ettevalmistust asjakohane. Seega on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et mõlemad ametikohad, kuhu G.O. roteeriti eeldasid politseiametniku erialast ettevalmistust ja see

§ 63lg 1 tulenev tingimus on täidetud.

Tulenevalt

§ 63

sõnastusest on politseiametniku teise asutusse nimetamise teiseks eelduseks politseiametniku nõusolek. Täiendavaid tingimusi rotatsiooniks

-s ei sätestata. Antud juhul on leidnud tõendamist, et täidetud on tingimus, mille kohaselt oli teisel asutusel vajalik kasutada ajutiselt politseialaste eriteadmistega inimest ja vaidlus puudub selles, et selleks oli olemas E.O. nõusolek.

§-st 63 ei nähtu, et roteerimisest peaks mingisugust kasu saama PPA, pigem vastupidi – rotatsiooni eesmärk on anda võimalus muule asutusele saada tähtajaliselt enda teenistusse politseikogemusega inimene, kes soovib hiljem politseisse naasta. Ühestki õigusnormist ega rotatsiooni olemusest ei tulenenud kuni 2023 sügiseni, et politseiametniku teise asutusse roteerimisel peaks tingimata üksikasjalikult määratlema, milliseid ülesandeid see ametnik pärast rotatsiooni lõppu PPA-s täitma asub või detailselt kirjeldama rotatsioonist saadavat kasu PPA jaoks. Seega ei ole O. rotatsioonil rikutud

§ 63toodud tingimusi.

29.09.2023 käskkirjaga kehtestatud siseministeeriumi valitsemisala teenistujate tähtajalise üleviimise põhimõtted (9/120-122) on kehtestatud tulenevalt käesolevast kriminaalasjast ja kuni 2023 septembrini ei olnud võimalik neid põhimõtteid silmas pidada, mistõttu G.O. rotatsioonile ei saa ette heita nende põhimõtete rikkumist. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et politseiametniku roteerimise eesmärgid peavad kattuma ka ATS § 33 lõikes 1 sätestatutega, märgib kohus, et ATS 33 lg 1 kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. 16 Antud seaduse tekstis on kasutatud sõna „või“ ehkki ATS-i käsiraamatus ja seletuskirjas on kirjas sõna „ja“ (Tähtajalist üleviimist rakendatakse ATS kohaselt ametnike motiveerimiseks, pädevuse suurendamiseks (teenistusülesannete paremaks täitmiseks, kogemuste saamiseks ja ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks). Sidesõnadel „ja“ ja „või“ on lausetes erinev tähendus. Kuna seaduse tekstis on kasutatud sõna „või“ lähtub kohus seaduse tekstist, kuivõrd käsiraamatus toodu on juba kellegi tõlgendus seaduse tekstist. Sidesõna „või“ on eraldav sidesõna, mis seob alternatiive väljendavaid sõnu v lauseosi. Seob sisu poolest vastanduvaid, üksteist välistavaid, teist võimalust väljendavaid sõnu ja lauseosi: N Olla või mitte olla? (xxx). Sõnal „või“ on ka teisi kasutusvõimalusi näiteks piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites, adverbi kas või osana, rõhutav sõna alusealguses jne, kuid seaduse tekstides on sõnal „ või“ eraldava sidesõna tähendus. Näiteks „Ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.“ ATSi § 33 lg 1 kohaselt võib rotatsiooni eesmärgiks olla suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Kuna seaduse tekstis on loetelus kasutatud sõna „või“ ei eelda see kõigi tingimuste üheaegset täitmist. Rotatsiooni eesmärk on täidetud ka juba üksnes siis kui selle eesmärgiks on ainuüksi ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine. Rotatsiooni vältimatuks eelduseks ei ole seaduse teksti kohaselt ametiasutuste vahelise koostöö edendamine. Seega ainuüksi asjaolu, et G.O. rotatsiooni eesmärgiks oli O. kui ametniku enda pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, tähendab, et G.O. rotatsiooniks oli täidetud seadusest tulenevad tingimused ja ATS § 33 lg 1 tingimusi ei ole rikutud. ATS § 33 lg 1 ei nõua tingimata, et rotatsiooni tulemusena peaks edenema koostöö asutuste vahel. Rotatsiooniks ei ole nõutav ka lähetava ja/või vastuvõtva asutuse kasu. Seega ei pidanud asjaolu, et O. vormistati LuK-i või MTA-sse rotatsiooni korrast PPA-st, tooma LuK-i või MTA jaoks mingit täiendavat kasu lisaks sellele, et O. täitis neis asutustes igapäevaselt teenistusülesandeid kasutades seniseid teadmisi ja kogemusi. Kriminaalasjas ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusaluste rotatsioonide käigus ei ole suurenenud O. isiklik pädevus ja motivatsioon. On ilmselge, et töötades LuK-is ja MTA-s sai O. uusi teadmisi ja kogemusi, mistõttu suures tema ametialane pädevus. Seaduses ei ole piiratud asjaolusid, mis tohivad ja mis ei tohi olla isiklikuks motivatsiooniks. Seega ei ole õigusaktidega keelatud, et isiku rotatsiooni motivatsiooniks võib ka olla pensionistaaži kogumine või asjaolu, et LuK-i või MTA TOLL juhi ametikoht pakub mingil hetkel isikule rohkem huvi, väljakutseid ja arenemisvõimalusi võrreldes PPA-ga. O. on enda ütlustes kinnitanud, et kuna 2020 seadus muutus ja tahtis tagada politseipensioni, siis seetõttu helistas R.ile ja uuris võimalusi. 17 Seaduses ei ole sätestatud, et rotatsiooni eelduseks peab olema asjaolu, et isikul on soov tõsta oma pädevust eesmärgil seda lähetavas asutuses tulevikus kasutada. Isik võib seada eesmärgiks enda pädevuse tõstmise ja lähetavasse asutusse naastes on asutuse jaoks see lihtsalt boonus, et suurenenud pädevusega isik rakendab oma pädevust (oskusi ja teadmisi) asutuse huvides. Ja kuigi lähetuse esialgseks eesmärgiks võib olla isiku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, ei tähenda see, et need eesmärgid alati täituvad. Isegi kui eesmärgid jäävad täitumata, ei tähenda see veel, et see muudaks vormistatud lähetuse tühiseks või olematuks. Arvestades O. senist teenistuskäiku on usutav, et G. O.l oli soov töötada juhtivatel ametikohtadel, kuid mitte ainult. O. poolt viimasena kandideeritud nõuandemissiooni ametikoht, ei olnud juhipositsioonilt kindlasti võrreldav MTA TOLL juhi ametikohaga. Samuti nähtub, et G.O. oli valmis asuma Sisekaitseakadeemiasse (edaspidi ka SKA) õppejõuks, mis kinnitab, et ta oli valmis oma seniseid kogemusi, omandatud teadmisi ja pädevust jagama. Õppejõu ametikoht ei ole juhi koht. Hetkel jagab O. oma teadmisi Kaitseväe Akadeemias. On ilmselge, et lisaks eneseteostusele, motiveerib inimesi töökoha valikul ka rahaline külg. Ilma ei ole ju võimalik tänapäeval eksisteerida. Üldjuhul mida suurem palk, seda rohkem see inimest motiveerib, kuid on ka erandeid. See, et perioodil 2018-2023 aasta-aastalt inimeste palgad üldjuhul kasvasid, on ka üldteada asjaolu. Asjaolu, et O. teenis LuK-is vähem kui hiljem MTA-s on vähemalt osaliselt tingitud üldisest palgakasvust ja ei ole teada kas ja kui palju tema palk LuK-is oleks aastatel 20202023 tõusnud. Tunnistaja P. P. on öelnud, et roteerumise initsiatiiv tuleb inimeselt endalt. Seega asjaolu, et rotatsiooni teema algatas O. ja mitte asutuste juhid on tavapärane ning see fakt ei muuda rotatsiooni ebaseaduslikuks. Asjaolu, et O. pidas arvestust oma sissetulekute ja väljaminekute kohta kinnitab üksnes keskmise inimese finantskäitumist sooviga hoida oma kulud ja tulud kontrolli alla. Paljud inimesed peavad igakuiselt oma tulude ja kulude arvestust. Kriminaalasjas uuritud tõendite hulgas on andmeid mitmete PPA-st või KAPO-st teistesse asutustesse lähetatud isikute kohta (lk 45-47). Kohtu arvates on väheusutav, et need isikud läksid rotatsiooni korras teise asutusse madalamale palgale. Samuti on eluliselt usutav, et üheks põhjuseks, miks need isikud ei lõpetanud senist ametisuhet PPA või KAPOga, vaid valisid rotatsiooni vormi, on ka pensionistaaži kogumise soov. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et perioodil 2018-2023 suvi, ei olnud kehtestatud ametiasutustes roteerumise täpsemat korda ja juhiseid. Siseministeeriumi valitsemiseala teenistujate tähtajalise üleviimise (roteerumise) põhimõtted kehtestati alles 20.09.2023 (9/120) ja PPA-s 14.07.2023 (9/122). Lisaks nähtub tunnistaja S. ütlustest, et tema ei pidanud mõistlikuks kehtestada KAPO-s üldist rotatsioonikorda. See on juhtumipõhine, need olukorrad on niivõrd erinevad, et mingisuguse korra välja mõtlemisel ei ole mingisugust erilist mõtet. Seega leidis KAPO endine peadirektor, et igale rotatsioonile tuleb läheneda individuaalselt. P. P. ütluste kohaselt allkirjastas G.O. tööle võtmise käskkirja. Pole O.ga selles küsimuses suhelnud. Käskkirja allkirjastades ei seostanud seda teadmisega, et O. töötab LuK-is. Käskkiri toodi paberkandjal allkirjastamiseks. Ei vaata käskkirjal teenistusstaaži rida. Ei mäleta, mis oli O. tööle vormistamise eesmärk. Mis eelneb käskkirja tema lauale jõudmisele, sellest ei ole teadlik. Ei mäleta, kas tema laualt on läbi käinud G.O. roteerumise dokumendid. Roteerumine on PPA peadirektori otsus. T. L. ütluste kohaselt puudub teadmine, kas O. kavatses kunagi naasta politseiteenistusse või mitte. O. oli tavaline PPA-st lähetatu, kes tegi teises riigiasutuse muud tööd. Kooskõlastab dokumente kui need puudutavad operatiivbürood. Oli teadlik, et O. sellele kohale määrati. Ei ole O.ga tööle võtmise küsimuses kordagi suhelnud. Üldiselt ei ole tavapärane, et keegi võetakse tööle ja vahetult lähetatakse teise asutusese. Ju oli see juhtkonna hinnangul vajalik. Ei tea kelle inistatiivil O. võeti tööle. On rääkinud T. ja M. O.st ja neljast VLA ametnikust. Teab, et neile tehti KKP OB-s ametikohad ning nad on lähetatud mujale. Tunnistaja teada ei ole L.T.l õigus struktuurimuudatusi teha, sest selle peaks allkirjastama peadirektor. O.st oli jutt kui ta kandideeris missioonile. Kui keegi neist viiest peaks 18 tahtma naasta, siis peavad nad tööle võtma ja kindlasti leiaks neile erialast tööd OB büroos. Ei kahtle, et O. saaks PPAs tema alluvuses hakkama. Tsiteeritud tunnistajate ütlused ei kinnita ega lükka ümber väidet, kas E.O.l oli 15.04.2019 PPA-sse teenistusse asudes ja koheselt LuK-i roteerudes kavatsus tulevikus naasta täitma PPA-s teenistusülesandeid või mitte. Tunnistajate ütlused ei välista, et O. teadmiste ja oskustega isikule leiduks PPA-s tööd. Vaidlust ei ole selles, et Riigikogu võttis 14.06.2018 vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt kaotati politseiametniku väljateenitud aastate pension alates 01.01.2020. Jõustunud muudatuste kohaselt oli ja on politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigus üksnes isikul, kes oli 31.12.2019 seisuga politseiteenistuses. (

§ 1111lg 1p1).

Tunnistajate J.T. (end P.), K.J. ja süüdistatava E.R.i ütlused kinnitavad, et seoses seaduse muudatuse jõustumisega soovis PPA, et varem politseiteenistuses töötanud inimesed naaseksid teenistusse. Selleks oli nn tagasiotsitava kampaania. Inimesi oli palju puudu ja pension oli suur motivaator. Kuna pensioni võimalus oli kadumas, siis oli kampaania mõte, et PPAsse tulevad tagasi endised politseinikud, et nad saaksid politseist pensionile minna. 08.05.2019 siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna nõupidamise protokoll nr 15 kinnitab, et PPA tagasiotsitava projekt on hästi käivitunud. Tegemist on viimase aastaga, millal on võimalik tagasi värvata endis töötajaid, kes on saanud vastava hariduse kuid mingil põhjusel lahkunud. (9/108). Seega kinnitavad nii R.i ja tunnistajate ütlused kui ka nõupidamise protokoll, et aastatel 2018-2019 sooviti politseiteenistusega uuesti siduda inimesi, kes on varem politseis töötanud, kuid kes on politseiteenistusest lahkunud. Üheks peamiseks peibutuseks ja motivaatoriks oli politseipension, mida oli edaspidi õigus sada ainult nendel isikutel kes olid seisuga 31.12.2019 politseiteenistuses. Sel perioodil politseiteenistusse naasnute jaoks oli ilmselgelt olulisemaks motivatsiooni teguriks politseipension. Et inimesi tuleb tagasi meelitada just politseipensioniga oli avalik ja ametlik kampaania juhtmõte. Tunnistaja R.K. ütlused kinnitavad, et seaduse muudatuse tõttu liikus 2019 MTA uurimisosakonnast PPA-sse üksikud. 48-l oleks olnud mõistlik leida ametikoht PPA-sse. Suurt ära jooksmist ei olnud. Tunnistajate M.M., K.T. ja M.M. ütluste kohaselt soovis 5 endist politseiametnikku naasta tagasi KAPOsse või PPAsse. Neljal neist oli 20aastane politseiteenistuse staaž täis ja E.L oli natuke puudu. Tunnistaja K. T.ütluste kohaselt tuli ühe inimese juht või isik ise rääkima, et isik tahab minna KAPOsse. Siis tõusetus teema, et tahaks neid isikuid tööle jätta. Selliseid isikuid sai kokku 5 inimest. Isikud olid ise näidanud huvi leida ametikoht politseiteenistuses, et pensionistaaž ei läheks kaotsi. Nad täitsid majas olulisi strateegilisi ülesandeid. Oli oluline, et nad need projektid lõpule viiksid. Rotatsiooni idee pakkus ilmselt välja tunnistaja. Inimesed nimetatakse politseiteenistusse, enne seda VLA vabastab nad ja PPA roteerib nad tagasi VLA-sse. See pidi toimuma ajaliselt õigel päeval. Suhtlesid jurist M. M., kes ütles, et see on korrektne. Rotatsiooni eesmärk oli VLA vajadus ja inimeste endi eesmärk ja motivatsioon. Esimene kontakt oli J. P.ga. Protsess algas 2018 ja realiseerus 2019 kevadel. Lõpuks kohaldati nelja puhul. E. L. jäi välja, kuna vormistas osalise koormusega tööle KAPO-sse. Üks inimene töötab siiani rotatsioonikorras PPA-st. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt andis 2019 aastal nelja töötaja PPA-sse vormistamisel õigusliku hinnangu sellise vormistamise lubatavuse kohta. Tema poole pöördunud K. T. kirjeldas asutuse vajadust neid inimesi mõnda aega tööl hoida, küsida rotatsioonivõimalust PPA-st. Kas on võimalik, et rotatsioonikorras tagasi tulevad ja mingi perioodi VLA-s töötavad. K. selgitas, et inimesed soovivad töölt lahkuda, kuid neil on projektid pooleli. Asutuse huvi oli neid inimesi VLA-s teatud aja hoida. Kahe inimesel puhul teab, et oli tehtud tööpakkumine. Isikud neid pakkumisi vastu ei võtnud klausliga, et vormistatakse rotatsioon. Isikud vormistati tööle PPA-sse. Kahe asutuse vahel rotatsiooni eesmärkide osas eraldi kokkulepet ei vormistatud, kuid seda võidi nimetada mingites töödokumentides. Enne vormistamist PPA-st kellegagi ei suhelnud. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt tegi VLA peadirektorina ettepaneku rotatsiooniks koos personalijuhi ja õigusosakonna juhatajaga, et tagada VLA töö jätkumine ja inimesed saaksid oma pensioni kui nad 19 lähevad tagasi PPA-sse. Vajadus tõusetus 2018 kui seadusemuudatus oli päevakorral ja selgus, et mõni võtmetähtsusega töötaja planeerib minna KAPO-sse või PPA-sse. Palve R.ile oli, et kas need inimesed saaksid oma tööd ära lõpetada enne kui lähevad tagasi PPA-sse. Kui R. oleks öelnud ei, oleks rääkinud S. . T. sai kohe aru, kes olid Eesti julgeoleku heaks töötanud ja kellel oli täis staaži 20 aastat. Leppisid kokku, et mõlema asutuse õigusosakondade ja personaliosakondade töötajad vaatavad üle kas see on õiguslikult teostav. Pärast seda läks juba vormistamiseks See oli suuline kokkulepe telefoni teel. Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt pöördud R. tema poole, et M. M.il on ettepanek ja jutt. R. rääkis, et VLA-l on huvi, et on inimesed, kes soovivad roteeruda. Läksid koos VLA-sse, kus räägiti täpsemalt. Kohtumisel 2018 kevadel olid R., M. ja K. T.. Räägiti, et on 4-5 inimest, kes sooviksid PPA-sse tööle tulla ja siis roteeriks nad tagasi, sest neil on töö pooleli. VLA oli enda jaoks teinud selgeks, et see on võimalik. Lubas juristidega rääkida, et kas PPA vaates on see OK. Võis rääkida A.L., A.H. või K.L. . Jõudsid sisuliselt arusaamisele, et see on juriidiliselt ok. Rotatsioonid käivad

järgi ja vaatasid, et seal ei ole takistusi selliseks konstruktsiooniks. Peale VLA-s käimist lubas T. rääkida T.ga, kes oli KKP juht. Edasi oli vaja otsustada, mis ametikohtadele need inimesed panna. Kuna nad ei ole avalikud, sai nad panna ainult operatiivbüroosse, mis ei ole avalik. Lukku sai teema 2019 kevadel. R. pöördus ja ütles, et O. soovib politseisse tagasi tulla. Arutasid, kas on huvi tema kui politseiniku vastu tulevikus. Kuna LuK-is asju pooleli, et ei saa kohe tagasi tulla. Leidsid, et tahavad ta organisatsiooniga siduda. Teine küsimus oli, kas saaks G. puhu kasutada sama praktikat kui VLA ametnike puhul. O. paigutati samasse üksusesse, kuna ta oli LuK-is mitteavaliku ametikohal. A. M. ütluste kohaselt ei ole O. suhtes dokumente vormistatud kuidagi eriliselt võrreldes teiste ametnikega. Töötab KKP personalispetsialistina ja dokumentides kajastatud tingimused on T. antud või kooskõlastatud. Võttis L.T.lt paberkandjal kinnituse ehk allkirja O. poolt edastatud teenistusse tulemise avaldusele. Edasi koostas teenistusse võtmise käskkirja, mille allkirjastas P.. Struktuurimuudatused toimuvad ametis igakuiselt. Roteerumise aluseks isiku avaldus ja LuK-i taotlus, peadirektori nõusolek. OB-sse töölevõtmiseks oli vaja L.T. nõusolekut. PPA peadirektor andis nõusoleku rotatsiooni ennetähtaegseks lõpetamiseks LuK-is ja MTA-st tuli soov O. rotatsiooniks. T. ütles suuliselt, et OB-sse tuleb O. teenistusse vormistamine ja samast päevast roteerumine. O. saatis ka selle MTA kandideerimise dokumendi, kus oli kirjas, et on ametisse valitud. Rotatsioonist rääkis T. ja R.iga. R. ütles meilis, et rotatsiooni lõppkuupäev jääb samaks, mis LuK-is. Kuna MTA töötaja ei olnud varem rotatsiooni vormistanud, siis kirjutas kuidas PPA-s tavaliselt rotatsiooni vormistatakse. Küsisid näidiseid. Korraldus nelja VLA inimese tööle vormistamiseks tuli T.lt. O. vormistati nagu teisigi roteerujaid, kes ka vormistati ühel päeval tööle ja samal päeval roteerumise korras VLA-sse. Tunnistaja K. P. ütluste kohaselt värvatakse PPA-sse töötajaid konkursiga või sihtpakkumisega. Seejärel kirjutab inimene avalduse, mille kooskõlastab vahetujuht, büroojuht, eelarvestaja. Pärast kooskõlastusringi läheb personalispetsialistile käskkirja vormistamiseks, mis saadetakse kooskõlastamiseks. Edasi liigub käskkiri teenistusse võtmiseks kas peadirektorile, asetäitjale või prefektile. Büroosse uute kohtade loomine peab olema kooskõlastatud osakonnajuhiga. Tihti lepitakse kokku suuliselt. Rotatsiooniks tuleb PPA-le taotlus teisest asutusest. Inimene annab kirjaliku nõusoleku tähtajaliseks üleviimiseks. VLA-st tuli taotlus viie inimese üleviimiseks veebruar-märts

  1. O. oli tema jaoks pundis nelja teise isikuga, ei ole temaga eraldi tegelenud. Said LuK-ist taotluse O. roteerumiseks. Tunnistajate I.V, A.T, R.K ja R.R omavahel haakuvate ütluste kohaselt oli kolmel neist 2018 aastal juba leitud võimalik uus töökoht KAPO-s või PPA-s. Kõigil oli täis pensionistaaž üle 20 aasta. K.T. pakkus välja, et nad vormistatakse PPA-sse teenistusse, kuid jäävad edasi VLA-sse. Asjaga oli kursis ka M.M.. Inimesed nõustusid. Paberite täitmisel suhtlesid K.T.iga ja kellegagi PPA-st sel teema ei suhelnud. Nelja isiku ametisse vormistamise dokumendid ja kirjavahetus PPA ja VLA ametnike vahel on (3/15-155, 41/126-144). Tsiteeritud tunnistajate M.M., K.T., J.T., M.M., A.M., I.V, A.T, R.K ja R.R ütlused kinnitavad, et varasema pikaajalise politseistaažiga isikute võimaliku pensioni saamise ja PPAsse tagasi tulemise eesmärgil PPA teenistusse vormistamine ja seejärel kohe tagasi roteerumine, oli välja mõeldud juba 20 2018 aastal seoses VLA ametnike sooviga politseiteenistusse tagasi pöörduda. K.T. ütlused kinnitavad, et rotatsioon oli tema idee ja esimesena rääkis politseist sellel teemal J.T.ga. R.i ütlused kinnitavad, et rotatsiooni ideega pöördus tema poole 2018 M.M. ja ta oli nõus, kui see on tehtav. Seega kui E.O. 2019 alguses pöördus R.i poole võimaliku rotatsiooni teemaga, oli R.il juba teada PPA ja VLA personalitöötajate ja juristide seisukoht, et selline rotatsioon on võimalik. Alljärgnev e-kirjade vahetus kinnitab, et VLA ametnike ja O. rotatsiooni vormistamise algidee, ei pärinenud O.lt või R.ilt. 10.04.2018 kirjavahetus K. T0600 ja M. 0000 vahel 5 ametniku rotatsiooni teemal (4 3/ 159-167). K. kirjutab, et inimesed meile vajalikud, meil pensioni ei ole ning vastasel korral nad läheksid pensioni nimel politseiteenistusse ja meie teenistusele oleks sellest suur kahju. VLA ametnike rotatsiooni teemadel on kirjavahetus ka: 43/168-242 ja 44/1-7, 68-71, 77-
  2. 11.02.2019 kirjutab K. T. J. P.le, et soov oleks jätkata kõigi nelja inimesega. (nelja inimese all mõeldakse nelja VLA ametnikku). 03.04.2019 kirjutas A.M. K.T.ile, et talle on eelnevalt saadetud kinnitus, et asutus on nõus nende inimeste roteerumisega alates 01.05.2019 kuni…., üksikasjalikku ametikohale nimetamise kirja ei ole vaja (41/53). 04.04.2019 saatis A.M. K.T.ile näidise rotatsioonikirjade vormistamiseks (41/57). 05.04..2019 saadab G.O. T.R.ile ja K.P.ale oma dokumendid ja andmed riigisaladuse lubade kohta (41/61-63). G.O. kirjutab 05.04.2019 K.P. le, et asi oleks juriidiliselt korrektne, annab nõusoleku siis samal päeval, kui on teenistusse võtmise käskkiri jõustunud. Muidu paistaks see kummaline (41/67). 08.04.2019 K.T. kirjutab A.M.ile, et rotatsiooni kirjad on valmis, kuid ootaksid hea meelega seda, et nad on ametisse nimetatud, siis on justkui juriidiline alus nende küsimiseks (41/74). K.T. ja A.M. kirjavahetus käskkirjade, dokumentide ja rotatsiooni kirja teemal (41/112-124). 08.04.2019 küsib A.M. J.P.lt infot viie inimese kohta, kes tulevad OB-sse (42/40). Seega kinnitavad tsiteeritud tunnistajate ütlused ja viidatud e-kirjad ja dokumendid, et T.R. ei olnud isikuks, kes mõtles välja või aitas välja mõelda rotatsiooni plaani, mida kohaldati nii nelja VLA ametniku kui G.O. puhul. PPA 07.06.2023 nõudekirja vastuse kohaselt oli alates 01.04.2019 KKP OB III talituse ametikohtade arvu suurendamise põhjenduseks teenistuslik vajadus politsei ülesannete täitmiseks (3/53). T. R. allkirjastas 28.03.2019 käskkirja nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse

ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani. Selle käskkirjaga loodi kohad, kuhu vormistati neli VLA ametnikku ja G.O.. Seega ei olnud struktuuri muutmine tingitud O.st vaid R., J.T. ja L. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et juba varasemalt oli otsustatud, et VLA ametnikud vormistatakse OB-sse. Ka P.P. ütlused kinnitavad, et tavaliselt kui inimene roteerub LuK-i või VLAsse, siis vormistatakse ta ametisse PPA OB alla. Seega ei ole antud juhul tegemist üksnes spetsiaalselt O. jaoks loodud kohaga vaid LuK-i ja VLAsse roteerumisel vormistati kõik viis inimest KKP OB alla. Kuna juba eelnevalt oli otsustatud, et VLA ametnikud vormistatakse KKP OB üksusesse, siis oli loogiliselt mõistetav, et hiljem lisandunud O. vormistati samasse üksusesse, mitte ei hakatud tema puhul uut ametikohta välja mõtlema. Asjaolu, et O. vormistati koos VLA töötajatega KKP OB tunnistajakaitse ametnike kohtadele, ei kinnita, et O. vormistati sellele ametikohale soovist hoida tema rotatsioon salajas. See oli 2018 alguse saanud nelja VLA töötaja rotatsiooni vormistamisega kaasnenud asjade loomulik käik. See näitab, et nii nelja VLA ametnikku kui O. koheldi võrdselt. Asjaolu, et igakord ei vormistatud LuK-i roteeritud inimesi salajasele ametikohale, ei tähenda, et O. viidi ametisse vormistamisel tunnistajakaitse ametniku kohale üksnes eesmärgiga hoida tema PPA teenistusse võtmine ja rotatsioon saladuses. Tunnistaja K.P. ütluste kohaselt KKP OB ametnike teenistusse vormistamine ei liigu avaliku dokumendihaldussüsteemi kaudu vaid paberkandjal. Käskkirjad registreeritakse, avaldusi mitte. 21 Operatiivbürood teenindab A.M., käskkirjad vormistas KKP juht T.. Operatiivbüroo ametikohtadele avalikku konkurssi ei kuulutata. 08.04.2019 e-kirjas kirjutab A. M. J. P.le mh järgmiselt: „T. L. palus üle küsida, et kas võime PERSONA-sse nad lisamata jätta, kuna SKB-st on paaril inimesele KKP PERSONA-le juurdepääs.“ (42/40). Sellest e-kirjast ei tule kuidagi välja, et otsustus PERSONAsse viite isikut mitte lisada tehti soovist varjata O. teenistusse vormistamist. Kirjas mainitakse viite inimest ja on selge, et neid käsitletakse vormistamisel ühe komplektina, mitte ei kaaluta iga isiku puhul eraldi. Kohtus ei tuvastatud, millistel asjaoludel 2019 kevadel, kui toimus PPA teenistusse vormistamine ja tagasi LuK-i või VLA-sse roteerumine, ei liikunud dokumendid läbi dokumendihaldussüsteemi. Tunnistaja K.P.u ütlustest nähtub, et see oli tavaline. Puuduvad tõendid, et R. või T. oleks selle sisulisi korraldusi andnud. Osaliselt on vormistamisega seotud käskkirjade kooskõlastusringid registrisse lisatud (3/73,80 81). Vaidlust ei ole asjaolus, et R. ja T. teadsid, et O. vormistati enne roteerumist teenistusse KKP OB tunnistajakaitse üksusesse, mille ametikohad on salajased. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt kui VLA roteerib kellegi välja, siis liigutatakse ta muule ametikohale, et ei hoiaks ametikohta kinni. Need ametikohad on ühes kohas koos. Nimetavad, et pargivad need inimesed sinna nn parkimiskohad, mida tehakse juurde vastavalt vajadusele. Kohtade arv varieerub vastaval inimeste liikumisele. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt kui VLA-st viidi isik rotatsiooni, siis viidi enne seda teisele ametikohale. Alguses olid need eriosakondades, aga koondas ühte üksusesse peadirektori alluvuses nõuniku kohaga. Parkimiskoha termin on asutuste ülene. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt kui inimene roteeritakse VLA-st välja, siis jääb ta kas oma ametikohale või tõstetakse teisele ametikohale. Koosseisus on loodud ekstra ametikohad, mis ei ole eelarve kattega, kuhu siis inimene rotatsiooni perioodilt liigutatakse. Vajadusel luuakse neid ametikohti. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt on siseministeerium asekantsler rotatsiooni korras. Kutsuti kandideerima. Varem töötas Põhja prefektina alates aprill

  1. Rotatsioon annab võimaluse naasta PPA-sse. Suure tõenäosusega samale ametikohale ei naase see on härrasmeeste kokkulepe. Oli PPA-s 1991-
  2. Hetkel Põhja prefekti ametikohal, teenistussuhe on peatatud. Missioonil Bosnias 20082009 olles oli töösuhe peatatud, viidi üle nõuniku ametikohale. Oli kokkulepe et tagasi tulles peab süsteemis leidma ise uue ametikoha. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt välisministeeriumis viivad välislähetusest tulles ja otse rotatsiooni minnes isikud personaliosakonda lauaülemaks, nõunikuks. Kui isik on peamajas siis ta jääb oma kohale. Peamajas saavad jääda 0 koormusega enda ametikoha külge. Asekantsler viiakse peatuja kohale. Välislähetusest tulles ja roteerudes jääb isik peatuja ametikohale. Justiitsministeeriumi asekantsler T. S. on välisministeeriumis peatuja ametikohal personaliosakonna lauaülem. Ministeeriumis hetkel umbes 45 peatujat. Peatuja ametikohti on umbes
  3. Palk määratakse aga tegelikult ei maksta. Ei ole keelatud hoida ühel koha mitut inimest, koormusega
  4. P.i ütlusi kinnitab ka välisministeeriumi kiri (9/91- 92). Tunnistaja P. P. ütluste kohaselt tavaliselt kui inimene roteerub LuK-i või VLA-sse, siis vormistatakse ta tööle PPA OB alla. Kui inimene on roteerunud luureasutusse, et ei paistaks välja kui politseiametnik, sest OB töötajad pole kuskilt avalikult nähtavad. Ei tea miks selline süsteem kujunenud on. Tunnistaja J.T. ütluste kohaselt loodi ametikohad, et inimesed sealt edasi roteerida. See oli tavapärane praktika. Tunnistaja S. ütluste kohaselt on KAPOs praktika, et kui inimene saadetakse rotatsiooni ja tema endine ametikoht on vaja täita, siis inimene lihtsalt tõstetakse suvalisele vabale ametikohale. Ei ole tähtis, kuhu inimene vormistatakse, õhus olevaid täitmata ametikohti on alati. Tunnistaja S.M. ütlused kinnitavad, et sageli viidi inimene enne nimetamist uuele ametikohale. Oma kohalt inimene tavaliselt ei roteerunud. Kes tahtis roteeruda, tõsteti suvalisele vabale ametikohale. Tuli nimetada mingile ametikohale, et inimene jääks üldse politseiteenistusega seotuks, muidu oleks tulnud 22 vabastada. Mõnikord ka loodi mingi ametikoht, kui ei olnud vaba kohta, kuhu teda nimetada. Iga asutus töötas välja iseenda praktika rotatsiooni korraldamiseks. ATS nõuab, et sa pead olema nimetatud mingile ametikohake. PPA-s olid kunagi loodud spetsiaalsed missiooniohvitseride ametikohad roteerunute jaoks. See, et O. ja neli VLAsse roteerunud ametnikud tõsteti mingisse büroosse ametikohtadele oli tavapärane praktika. PPA 11.08.2023 kiri nr 2.1-3/24482-3 kinnitab, et mitmed ametnikud, kes roteerusid politseist VLAsse või LuKI-i vormistati enne roteerumist PPA tunnistajakaitse gruppi. Kirjast nähtub ka, et osad ametnikud naasesid politseiteenistusse peale rotatsiooni, kuid mõned ka lahkusid teenistusest (3/137140). PPA 08.05.2023 ja 16.05.2023 vastuskirjad kinnitavad, et PPA-s oli tavaks, et enne roteerumist viidi isik teisele ametikohale, millel töötamist temalt ei eeldatud (9/84-90). Kõigi tsiteeritud tunnistajate ütlused ja vastuskirjad kinnitavad, et nii PPA-s, KAPOs, VLA-s, kui ka välisministeeriumis vormistati aastatel 2018-2023 inimesed, kes roteeriti teise asutusse, nn täitmata ametikohtadele. VLA-s nimetati neid parkija, Välisministeeriumis peatuja kohtadeks. Ka endine KAPO peadirektor leidis, et ei olnud tähtis, millisele ametikohale rotatsiooni läinud inimene vormistatakse. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et ametikoht, kuhu isik rotatsiooni ajaks vormistati, ei kajastanud isiku varasemat ametipositsiooni lähetavas asutuses. Vajadusel loodi ametikoht, kuhu isik lähetuse ajaks ametisse vormistada. Selliste ametikohtade loomisel ei olnud kunagi vajalik või eelduseks, et sellele kohale rotatsiooni ajaks vormistatav isik vastaks konkR.sele ametikohale esitatavatele nõuetele. Seega asjaolus, et O. ja nelja VLA ametniku jaoks loodi käskkirjaga uued ametikohad, kuhu nad rotatsiooni perioodiks teenistusse vormistati, ei olnud midagi ebatavalist ja vastas senisele riigiasutuste s.h PPA rotatsiooni vormistamise praktikale. Tunnistajate M.K., A.K., A.L. ja M.G. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et E.O. võeti 2018 tegevteenistusse, mingil hetkel vormistati rotatsioon PPA-st ja lahkus 2020 MTAsse. Tunnistaja K. R. ütlused kinnitavad, et kutsus LuK-i ülemana O. tööle oma asetäitjaks julgeoleku ala. O. oli sel hetkel parim turult saada olev vastav spetsialist. O. oli tsivilist, tema kaitseväelase kõrgem karjäär oleks olnud võimatu. Ei mäleta kas oli juttu kui kauaks E. O. Kaitseväkke tuleb. Ei mäleta, kas oli tähtajaline või mitte. Ei mäleta kas O. rääkis PPA-sse tagasi minekust. Tunnistaja K. ütluste kohaselt rääkis O. juba värvates, et tahab jätkata politseis, et ta on teatud osa eripensionist juba välja teeninud. 2019 märts-aprill rääkis G.O. esimest korda roteerumisest PPAsse. O. küsis, mis tunnistaja arvab kui O. saaks PPA-st rotatsiooni LuK-i. Mõte oli, et toimub rotatsioon PPA-st , kuid igapäevased tööülesanded ei muutu. Küsis O.lt, et kas on juriidiliselt tehtav ja O. ütles, et see on võimalik. Kohtus personaliülema ja juristiga ja ütles neile, et selline protseduur vaja läbi mõelda, et kas see on seaduslik. Ei mäleta, kas O. ütles miks ta rotatsiooni soovib. Personaliülem major A.K. ja juriidilise teenistuse juhataja P.T. ütlesid, et vastavalt ATS-ile ja

-ile on see tehtav. Rotatsioon andis G.le kindluse jätkata LuK-is ja mitte minna PPAsse tagasi. LuK-i jaoks tähendas, et G. jätkas teenistust LuK-is ja igapäevast suhtlust PPA-ga. Suhtlust oleks saanud ka ilma rotatsioonita, kuid O. soovis nagunii PPA-sse tagasi minna, siis miks pidi seda protsessi takistama. 4 1/157 dokumendi koostas keegi personalist, kuid tunnistaja allkirjastas. O.ga seoses ei ole olnud R.iga kohtumisi, võis olla telefonikõnesid. T.ga, sel teemal ei suhelnud. Tunnistaja L. K. ütluste kohaselt võeti O. tegevteenistusse ja oli tegevteenistuses katkematult. Vormistati mingeid käskkirju, kuid roteerumisest ei tea. O. rotatsiooni teemal ei ole kellegagi rääkinud. Ei tea, et O. oleks PPA-sse tööle võetud vahepeal. Personaliosakond vormistab vastavad käskkirjad, kus rotatsiooni eesmärke ei kajastata. Eesmärkidest räägivad asutuste juhid. O. rotatsioon vormistamise organiseerimisest ei tea, täitis ülemuste korraldusi. 4 1/157 dokumendi ei tea kes koostas. Ei mäleta, et oleks sellest dokumendist G.i või K. rääkinud. Ei ole kohtunud K. ja juristiga O. rotatsiooni teemal. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt võeti O. tegevteenistusse. Kui LuK soovib isikut roteerumiseks, siis ta teeb teisele asutusel vastava taotluse. Kõik taotlused allkirjastas LuK-i ülem või tema puudumise asetäitja K. Taotlused käisid tema laualt läbi, on ka ise neid koostanud. Ka O. puhul koostas tema 23 taotluse. Tekkis küsimus, kuidas niimoodi teha, et ta on neil teenistuses ja paluvad endale tagasi suunata. Arutas seda kellegagi, ei mäleta, kas sai vastuse. Ei tea miks soovis O. roteeruda PPA-st LuKi. O.lt tuli (43/140-142) suunis, et vastav suunamise taotlus vormistada. Vormistamise küsimust arutas üle, mida A. K. ütles, ei mäleta. Personalitöö õigusalaste probleemide korral konsulteeris juristiga. O. küsimuse ei mäleta, kas konsulteeris juristiga. Tunnistaja M. G. ütluste kohaselt O. võeti LuK-i kuna selleks oli vajadus. Oli seotud O. roteerumisega. Ei olnud kohe nõus, pidi eelnevalt rääkima personali inimese ja juristiga. Vestluse sisu enam ei mäleta, ei mäleta, et need inimesed oleksid öelnud, et see ei ole tehtav ja nii ei tohi. Sarnase olukorraga ei olnud varem kokku puutunud. K. oli ka asetäitja. Suure tõenäosusega arutasid seda teemat. Enne roteerumist suhtles R.iga, vestluse sisu ei mäleta. Rotatsioon oli O. soov. T.ga ei ole suhelnud. O. teenistussuhe PPA-sse roteerumisel LuK-iga ei katkenud. O. hing ja süda on kaldu pigem politseilise kui kaitseväeteenistuse poole. O. oli LuK-ile vajalik. Keegi ei öelnud, et selline rotatsioon ei oleks võimalik. Kui keegi oleks öelnud, siis seda ei oleks tehtud. Ei tea, kas O. oleks ära läinud kui rotatsiooni ei oleks toimunud. Kuigi tunnistajate K. ja J.e ütlused ei kattu „tuttava vestlusele“ kutsumise asjaolude osas, ei muuda see tunnistaja K. ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. KAPO 24.10.2024.a vastuskiri, mis kinnitab, et M. K on K. J. 19.02.

  1. a helistanud, ei kinnita telefoni vestluse sisu. Asjaolu, kas K. kutsuti või mitte KAPO-sse O. tuttava vestlusele, ei oma kriminaalasja seisukohalt ka tähtsust. Ainuüksi asjaolu, et O. ja K. suhted olid sõbralikud, ei anna alust tunnistada K. ütlusi ebausaldusväärseks. Kuigi tunnistaja A.K. ise eitab või ei mäleta O. rotatsiooni teema üle arutamist, nähtub nii tunnistajate L. kui K. ütlustest, et A.K.iga sel teemal räägiti. G. ja K. ütlustest nähtub, et O.t teemat arutati ka juristiga, kuid kuskilt ei saadud tagasisidet, et nii ei ole seaduslik. Seega kinnitavad tunnistajad, et O. rotatsiooni vormistamisel olid kõik vormistamisel osalenud isikud arusaamisel, et selline toiming on seaduslik. Tunnistajad R. ja G. ei mäletanud O. töölevõtmisest ega roteerumisest sisuliselt eriti midagi. R. isegi ei mäletanud, et LuKi võetakse ainult tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Seega ei kinnita nende tunnistajate ütlused, kas O.l oli 2019 aasta aprillis PPA teenistusse astudes, kavatsus peale LuK-i rotatsiooni lõppemist 2023 aprillis asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s või mitte. Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt otsisid tollile põhikohaga tähtajatult uut juhti. O. oli sihtotsinguga kandidaat. Esimene konkurss luhtus. Ei oska öelda, kes O.le ettepaneku tegi. P. andis meili teel korralduse teha O.le tööpakkumine (8/14-15). O. võttis tööpakkumise vastu. O. ei öelnud, et ei soovi tulla määramata ajaks. Tingimused pandi paika omavahelistel vestlustel, tunnistaja nendel vestlustel ei osalenud. O. valik tollijuhiks oli konfidentsiaalne. P. V.-P. meilist sai aru, et seoses töökohaga LuK-is. Peale pakkumist said PPA-st meili, et O. soovib tööle asuda tähtajaliselt. Helistas P.ile ja R.R.ile. P. ütles, et see on tema jaoks uus info. Andis asja edasi V. S. . O.lt küsiti, et miks rotatsiooni korras ja tähtajaliselt, et kas on seotud mingi hüvega. Vastus oli, et eripensioniga. Oli plaan, et äkki seda saab hiljem pikendada. Rääkis e-kirjades O.ga, kes oli valmis tähtaega pikendama. Tähtaeg oli vist seotud eelmise rotatsiooniga. O. roteeriti PPA-st MTAsse. Ei olnud juttu, et O. soovib naasta PPA-sse. Tunnistaja P.P.-V. ütluste kohaselt 2019 ebaõnnestus tolliosakonna juhi kaks konkurssi. Sihtkonkursiga tuli O. nimi lauale mitmelt poolt. Lepiti kokku, et R. võtab O.ga ühendust. Esialgu oli plaan võtta ametisse tähtajatult. 2019 lõpus toimus kohtumine, kus olid tunnistaja, O. ja L.. Vestlusel oli ka O. CV, kus ei olnud märget, et töötab PPA-s. O. ütles muuseas, et tööle vormistamise osas saavad nõu küsida PPA-st. Dokumentide vormistamise käigus tuli välja, et O. soovib tööle tulla rotatsiooni korras. Arutas R. ja V.iga teemat. Küsisid PPA kolleegidelt vormistamise kohta. Esimest korda tuli teema kui O. saatis H.K.le e-kirja selle kohta, et on PPA ametnik ja soovib sealt tulla MTAsse rotatsioonikorras. Kuna see ei tundunud seadusevastane, oli O. soov ja MTA soovis just seda juhti, siis olid nõus ja vormistasid O. MTAsse tööle rotatsiooni korras. O. tulekust ei räägitud algul avalikult, soovist tolliosakonda mitte traumeerida. O.le tehti hiljem kaks korda ettepanek tulla MTAsse põhikohaga, kuid ta vastas, et kui teisiti ei saa, siis läheb tagasi PPA-sse. R. pädevuses oli otsustada PPA-st roteeruja MTAsse tööle võtmine ja rääkisid enne R. läbi, kas selline roteerumine on seaduslik. 24 Tunnistaja V. L. ütluste kohaselt pakkus 2019 lõpus R. tolliosakonna juhi kandidaadiks O. nime. Kohtusid MTA ruumides. 2019 lõpus jutu sees mainis O., et soovib MTAsse tulla rotatsiooni korras PPA-st. Kui tööle vormistamisega seotud inimestele oli see okei, siis ei osanud ise midagi rohkem öelda ja oli nõus. Vormistamiseks küsis personal abi PPA-st. Ei olnud juttu miks soovib O. roteerumist PPA-st. Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt otsis tollile 2019 uut juhti. Tavaline värbamine paar korda luhtus. Tegelesid sihtotsinguga ja jõudsid G.O. . Vestles telefoni teel O.ga, kes võttis mõtlemisaja. Aastavahetusel kohtusid ja sai jaatava vastuse. Kohtusid mõned korrad ja leppisid, et tuleb tööle kui missioon lõppeb. Esimestel kohtumistel ajafaktor ei tulnud jutuks. O. rääkis ka soovist saada roteeritud ühel nendest kohtumistest. Roteerumise teema uus ja see läks personaliosakonda. Kui see on võimalik, siis oli see personali korraldada, sest oli vaja inimest. Ei pööranud tähelepanu, kust O. ütles, et ta tuleb. Roteerumise soov läks nii peadirektorile kui personaljuhile. PPA-st sel teemal kellegagi ei suhelnud. R. ja T. suhelnud ei ole. MTA oli nõus rotatsiooniga kuna oli vaja, et inimene asuks tööle tollijuhiks. Tollijaoks oli O. tugev juht, tööd tegi hästi ja PPA-ga koostöö piiridel oli hea. O. on rotatsiooniga seoses maininud politsei väljateenitud aastate pensionit. Ei saanud ka majasiselt seisukohta, et see rotatsioon on valesti. Tunnistaja V. S. ütluste kohaselt esitas H.K. veebruaris 2020 informatsiooni, et E.O. asub Tollisoakonna juhi kohale alates 01.05.2020 rotatsioonikorras. Rääkis telefoni teel A.M.iga küsis taotluse näidist, mida PPA MTA-lt ootas. Koostas A.M.i juhiste järgi ametniku rotatsiooni taotluskirja, mille allkirjastas MTA peadirektor V. L.. Kiri oli adresseeritud E,R.ile. Vastuseks sai A.M. digiallkirjaga konteineri, milles oli käsikirjaline T.R. allkirjaga nõusolek G.O. tähtajaliseks üleviimiseks MTA-sse 01.05.2020 kuni 15.04.
  2. Nende ja O. edastatud dokumentide järgi koostas ametisse nimetamise käskkirja. 18.02.2020 on O. oma taotluses MTA tolliosakonna juhataja ametikohale rotatsiooni korras nimetamiseks märkinud, et soovib määratud ajaks 01.03.2020-15.04.2023 (8/178-180). MTA tööle võtmise ankeedis, kus viimase töökohana oli märgitud avalik teenistus, oli tööandja nime järel märge ainult LuK-ile (8/87-88). Tsiteeritud tunnistajate ütlused kinnitavad, kuidas toimus O. MTA-sse tööle värbamine ja ametisse vormistamine. Ühegi tunnistaja ütlused ei kinnita, et nad arvasid, et O. rotatsiooni korras ametisse vormistamine oleks ebaseaduslik. Kuigi dokumentide vormistamisega tegelenud isikud P.-V., K. ja S. said O. rotatsiooni korras ametisse tulemise soovist teada hiljem, kinnitavad R. ja L. ütlused, et O. ei hoidnud nende ees seda asjaolu saladuses ja rääkis rotatsioonist kohe 2019 lõpus. Sõltumata sellest, et MTA-le esitatud ankeedis ei ole märgitud rotatsiooni PPA-st on 18.02.2020 esitatud avalduses rotatsioon märgitud. Seega ei ole alust öelda, et O. hoidis oma rotatsiooni saladuses. P.P.-V. ütlused kinnitavad, et O. tulekust ei räägitud algul avalikult, soovist tolliosakonda mitte traumeerida. Need ütlused kinnitavad, et O. tulekut MTAsse ei hoitud algul saladuses mitte O. soovil tema rotatsiooni tõttu vaid MTA enda sisekliima huvides (probleemid varasema juhiga ja osakond juhita juba aasta). MTA-l oli küll soov, et TOLL juhi ametikoht oleks täidetud tähtajatult, kuid nad aktsepteerisid O. soovi rotatsiooniks. Tsiteeritud tunnistajate ütlused ja MTA-s vormistatud dokumendid ei kinnita ega lükka ümber fakti, kas G.O. planeeris 2019 ja 2020 aastal kunagi tulevikus s.o 2023 aprillis või hiljem asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma või mitte. Asjaolu, et mingil ajahetkel on üleval O. rotatsiooni pikendamise teema, ei kinnita veel seda, et O. ei planeerinud kunagi tulevikus asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma. Kohtus uuritud kirjavahetustest nähtub, et G.O. on väga aktiivselt ja intensiivselt ise osalenud oma teenistusalaste suhete vormistamise teemal. Arvestades ka O. poolt kohtus antud ütlusi, ongi kohtu hinnangul tegemist inimesega, kes tahab omada kontrolli kõige temasse puutuva üle. Ja kui asjad tema hinnangul ei liigu piisavalt kiiresti, hakkab ta kirju saatma. Enda kursis hoidmise eesmärgil ja selleks, et midagi ei läheks tema enda hinnangul valesti, kirjutabki O. keskmisest inimesest rohkem tema 25 teemadega tegelevatele inimestele. Selline tihe kirjavahetus võibki mõnel juhul muutuda tüütavaks (M. ütlused: „Oma asjaajamisega on O. neid kõiki hulluks ajanud. S.t järjepidevalt pommitanud ja ei ole võimalik tööd teha kui pead ainult ühe inimese probleemiga tegelema.“). Selline intensiivne suhtlemine ja pealekäimine aga ei kinnita ega lükka ümber fakti, kas O. plaanis 2019 aprillis politseiteenistusse asudes naasta rotatsiooni lõppedes täitma teenistusülesandeid PPA-s. Asjaolu, et O. on reklaaminud isikutele oma tiitleid ja auastmeid, näitab, et tegemist on keskmisest edevama inimesega. Selline käitumine aga ei kinnita ega lükka ümber väidet, kas 2019 aasta aprillis politseiteenistusse asudes ja kohe lähetusse minnes oli O. plaan asuda tulevikus PPA-s teenistusülesandeid täitma. O. ütluste kohaselt oli tal soov LuK-is lõpetada mitu olulist projekti. Oli tähtajaliselt LuK-is. Asjaolu, et O. viibis LuK-is töötamise viimasel perioodil välismissioonil ei välista, et ta viis enne seda või samal ajal ellu mingeid LuK-is pooleli olnud projekte. Kohtus ei ole uuritud tõendeid, mis kinnitaks või lükkaks ümber, kas ja milliseid projekte O. alates 16.04.2019 LuK-is jätkas. Ajal, mil O. oli rotatsiooni korras LuK-is ei otsinud O. ise uut töökohta vaid tema poolde pöörduti 2019 aasta lõpus MTA-st sihtotsingu tulemusel. Seega ei saa väita, et 2019 aasta kevadel teadis O., et veel enne kui lõppeb tema lähetus LuK-is, asub ta kuskil mujal asutuses teenistusülesandeid täitma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et rotatsiooni vormistamise hetkel aprillis 2019 oli O.le teada, et ta alates 15.04.2023 ei asu PPA-s teenistusülesandeid täitma. Tulenevalt K. ütlustest ollaksegi kaitseväes ühel ametikohal 3-5 aastat ja ka dokumendid kinnitavad, et O.ga oli sõlmitud leping viieks aastaks. Seega oli O.le 2019 aastal teada, et tema teenistus konkreetsel ametikohal LuKis lõpeb 2023 (saab täis viis aastat) ja nagu K. kinnitas, ei olnud tal Kaitseväe liinis palju võimalusi karjääriks. Seega on loogiline ja usutav, et O. mõtles ette, mida ta peale tähtajalist teenistust Kaitseväes tööalaselt edasi tegema hakkab. Arvestades tema senist teenistusstaaži politseis ja soovi saada politseipensioni, on igati usutav, et O.l võis olla 2019 aasta aprillis soov asuda rotatsiooni lõppedes täitma teenistusülesandeid PPA-s. MTA-s teenistuses olles hakkas G.O. mitmele uuele ametikohale kandideerima. G.O. poolt MTA peadirektori ametikohale kandideerides 09.2021 esitatud CV-st ei nähtu politseiasutustes töötamist alates 07.2017, kuid 22.09.2021 avalduses kirjutab G.O., et on lähetatud PPA-st rotatsiooni korras tolliosakonna juhatajaks (6/53-67). 23.09.2021 annab G.O. e-kirjas teada, et kandideerib MTA peadirektoris lisatud CV, milles ei ole rotatsiooni PPA-st märgitud (7/106-114). G.O. poolt Riigiprokuratuuri nõuniku ametikohale kandideerides veebruaris 2021 esitatud CV-s nähtub, et on alates 2020 TOLL juhataja tähtajalise lähetusega PPA-st kuni aprill 2023 (6/70-78). Ekirjas T.P.ile mainib oma lähetust PPA-st (9/107). Tunnistaja T. P. ütluste kohaselt kandideeris 2021 suvel O. justiitsatašee ametikohale USA-s. Ei osutunud valituks. 23.09.2022 O. kiri H.R.le, milliste välismissiooni kohtadega ta kohe nõus on, kus Eesti teda rohkem vajab (7/196). O. arvutis olnud 8/11-25, 31-34, 42-61 olevates CV-des on märgitud 15.04.2019 alates ametikohaks keskkriminaalpolitsei juhtivspetsialist ja MTAs rotatsiooni korras. 8/26-30, 35-38 olevates CV-des töötamist alates 15.04.2019 PPA-s ei ole märgitud. 17.01.2022 kirjutab O. I.A.le, et arutada tema naasmist PPA-sse võimalusel piirivalve valdkonnas, manusena CV, milles rotatsiooni PPA-st nimetatud ei ole. Samas on e-kirjas mainitud lähetuse lõppemist (7/139-144). 9/100-102 on dokumendid, mis G.O. esitas PPA-sse kandideerides. Erinevates CV-des on O. kord märkinud enda lähetuse PPA-st ja kord mitte, kuid kaaskirjades (MTA peadirektoriks kandideerimisel) on ta rotatsiooni märkinud. Seega ei ole alust väita, et G.O. on kandideerimistele püüdnud hoida oma rotatsiooni saladuses. O. ja S. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et nad rääkisid O. rotatsioonid Olümpia hotellis toimunud KAPO aastapäeva üritusel, mis kinnitab, et O. ise ei hoidnud seda PPA teenistusse asumist ja rotatsiooni saladuses. 26 Ukraina missioonile kandideerides on 10.10.2022 palutud lisada tööandjana PPA, kust hetkel TSP, siis arusaadav, miks SIM esitab kandidaadi. CV-st hetkelist töösuhet PPAga ei nähtu (43/34) ja 31.01.2023 palutakse lisada töökogemuste alla KKP ametikoht ( (43/56). Prokuratuur leiab, et siin soovis O. varjata enda lähetamist PPA-st MTA-sse. Kohus ei nõustu sellega, kuivõrd missioonile kandideerimise üheks eelduseks oli, et isik oleks PPA ametnik, siis oli O.le ette teada, et see fakt peab olema kajastatud. Mis asjaoludel ta selle märkimata jättis, ei ole üheselt selge, kuid ei saa väita, et kandideerides soovis O., et tema PPA-s rotatsioon jääks saladuseks. Kui see oleks pidanud saladuseks jääma, siis ei ole usutav, et isik kandideerib ametikohale, mis eeldab PPA-s töötamist ja see peab olema kandideerimisel otsustajatele nähtav. Kuigi O. ei märkinud julgeolekukontrolli raames isikuankeeti oma töösuhet PPA-ga, ei saa ümberlükkamatult väita, et ta varjas lähetust PPA-st. Ankeeti ei ole kohtule esitatud, seega ei saa kohus anda hinnangut O. väidetele, et seal ei olnud vastavat kohta. Arvestades, et O. oli töösuhtest PPA-ga ise S.le rääkinud, on loogiline, et O. arvas, et KAPO-s on see asjaolu teada. Viis kuidas O. julgeoleku kontrolli raames tema kohta tõusetunud küsimusi lahendama asus (otsekontaktid ja pahameele avaldus) ei ole kõige korrektsem ja ilmselgelt ei meeldi taotlust menetlevatele ametnikele, kuid see ei kinnita ega lükka ümber, kas 2019 aasta aprillis oli O.l plaan asuda tulevikus täitma teenistusülesandeid PPA-s või mitte. O. esitatud väide, et tema ametikoht on PPA-s delikaatne (kohus pole kindel, kas see on antud olukorras kõige õigem iseloomustav sõna) on ühelt poolt õige, sest tunnistajakaitse ametikohad ei olnud kõigile avalik info ja isegi kui nendele kohtadele on vormistatud nn parkijad (kelle amet muus asutuses ei ole salajane), ei muuda see PPA KKP infot nende ametikohtade ja täitmise kohta kõigile avalikuks. Kas ja kui palju O. oma rotatsioonidest rääkis töökaaslastele tööülesannete väliselt või erasuhetes isikutele, kellel otseselt puudub selleks teadmisvajadus, oli O. enda otsustada ja mingit kohustust seda infot avaldada tal ei olnud. Ainuüksi asjaolu, et O. ei rääkinud kõigile tuttavatele või töökaaslastele, kas oma rotatsioonist või selle üksikasjadest, ei muuda seda lähetust ebaseaduslikuks. M. S. 16.12.2019 e-kiri T. R.ile: „/…/ Luurekeskus, meie üllatuseks käesoleval aastal juurdepääsu sai ja niipalju kui mina tean, siis tänu O. isiklikule lobitööle. Juriidiliselt rakendati LuK juurdepääsu võimaldamiseks JOKK skeemi, kus mõned LuK töötajad tehti ametlikult abipolitseinikeks. /…/“ (4 2 /56-57) kinnitab, et O.l oli oma tööalaste ülesannete täitmiseks kombeks kasutada isiklikke kontakte. Antud e-kiri kinnitab, et LuK sai O. PPA kontaktidest ja taustast kasu, kuna ainult tänu tema isiklikule lobitööle said mõned LuK-i töötajad juurdepääsu politseiandmebaasile APOLLO. Tagantjärele ei ole võimalik öelda, kas see tulemus oleks saavutatud ka siis, kui O. ei oleks olnud PPA-st LuK-i lähetatud. See, et O. püüdis pääseda abipolitseiniku eksamist senise töökogemuse alusel, näitab O. käitumis- ja tegutsemisviisi (kasutab oma tutvusi, võib olla tüütu jne) oma asjade lahendamisel, kuid ei kinnita ega lükka ümber seda, kas tal oli või mitte 2019 aasta aprillis LuK-i lähetusse minnes plaan tulevikus lähetuse lõppedes asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma. Kriminaalasjas puudub vaidlus ka asjaolus, et kui tema tähtajaline rotatsioon MTA-s oli läbi saamas, otsis G.O. võimalust naasta PPA-sse teenistusülesandeid täitma. Seda kinnitavad lisaks G.O. enda ja R.i ütlustele tunnistajate I.A., J.K., K.J. ja R.Z. ütlused. Tunnistaja I. A. ütluste kohaselt on O. piirivalvebüroosse tööle kandideerinud 2021 ja
  3. 2022 tõi K. välja O. nime. O. kirjutas e-kirja, et on huvitatud talitusejuhi kohast. Said kokku ja sai aru, et O. võib antud ametikohta kasutada võimaliku stardiplatvormina ja ambitsioonid suuremad. Ei olnud võimalik maksta ka O. soovitud töötasu. Kohtumisel oli juttu et ta on roteeritud ja rotatsiooni tähtaeg hakkab lõppema. Kui teavitas O., et teda ei valitud, siis oli aru saada, et ta solvus. Tunnistaja R. Z. ütluste kohaselt 01.07.2022 saatis G.O. talle e-kirja, et soovib PPA-sse tagasi tulla ja on arutanud T.R.i ja J.K.ga. Jaanuaris 2023 avanes uus konkurss, kus O. kandideeris. 03.02.2023 esitas PPA Välisministeeriumile O. kandidatuuri Ukraina nõustamismissioonile. 16.03.23 teavitas O. PPA-d ja Sisekaitseakadeemiat, et osutus missioonile valituks. O. oli J. kokkulepe, et missioonilt tagasi tulles saab minna täiskohaga tööle SKA-sse. Saatis 20.03.2023 e-kirja, kus tegi ettepanku viia O. KKP organiseeritud kuritegude büroosse. T. ärritus tehtud ettepaneku peale. Pöördus K.A. poole. 27 21.03.2023 saatis K.A. sõnumi, et tunnistaja ei tegeleks rohkem O. teemaga, et asi on paha. 27.03.2023 võttis Siseministeerium O. missioonile saatmise kooskõlastuse tagasi. 21.04.2023 võttis PPA oma ettepaneku tagasi. Tunnistaja K. J. ütluste kohaselt oli mingi hetk R. jutt, et O. otsib tööd. Talle oli pakkuda osaline töökoormus. Kohtus O.ga, kes rääkis, et ta läheks Ukraina missioonile ja tagasi tulles tuleks õpetama. Oleks Ukrainas viibimise ajal saanud käsunduslepinguga mingi aineprogrammi välja töötada. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt kandideeris O. ametlikult kahele ametikohale. Piirivalve büroo piiri ja migratsiooni järelevalve talituse juht ning operatiivbüroo juht. 2022 oli konkurss. Teise vooru, kus oli kirjalik juhtimisülesanne ja vestlusvoor, sai kolm inimest. O. ei osutunud valituks. Enne vestlust oli O. üks eelistustest. O. kandideerimine oli siiras. R. ega keegi teine sinna valikusse ei sekkunud. Teadis, et O.l on rotatsioon, oli enne olnud O.ga vestlus ja ta avaldas soovi PPA-sse tagasi tulla. Ei teadnud kus ametikohal oli O. PPA-s. O. soovi naasta politseisse teenistusülesandeid täitma kinnitavad ka järgmised dokumendid: 23.01.2021 kirjavahetus J.K. (42/199); 17.01.2022 kiri I.A. (7/139-144); 01.07.2022 G.O. e-kiri R.Z.ile (9/103); G.O. kandideerimisülesande (9/100-102); 24.03.2023 J.K. e-kiri T.R.ile (42/198-199); M.T. kirjavahetus (42/179-180); 21.01.2023 O. e-kiri J.le võimaliku tööleasumise kohta SKA-sse (9/104-105); A.R. 06.09.2022 e-kiri ja kirjavahetus 2023 (43 13-14, 9/104-105)); T.R. saatis 08.03.2023 e-kirja: „Palun teeme kokkulepped, kuidas G. tööle asumine SKA-sse toimub. Täna on ametikoht „maa all“ ja see peab muutuma“. O. vastab, et kui missioon jääb ära, siis koheselt ehk 15.04.
  4. Kui see aastane missioon toimub, siis muutub aastaarv. (43/66); EL Välisteenistuse 13.03.2023 kinnituskiri Ukraina EUAM missiooni kohta (43/69-70, 103-105); 14.03.2023 kirjutab O. R.ile ja J.le: „MTA-s saab teenistus läbi 15.04.2023 ja aasta pärast loodab jätkata SKAs“ (43/67); 14.03.2023 kirjutab O. R.le, T.le ja J.le: „Kui see on SKA seisukohast OK, siis temale sobib, et asub 15.04.2023 SKA õpetajaks ja läheb sealt missioonile. Plaan on nii ehk naa asuda SKA-sse järgmise aastal.“ (43/71); Arutelu, millisele ametikohale O. vormistada (43/71). 04.05.2023 O. telefoni vaatlusprotokollist nähtuvad O. sms-d: R. O.le 24.08.2021, eks ma mingi het- tahaks ikka koju jõuda, politseisse (10/21). K. T.le 16.01.2023 … 01.03 peab nö tulevik paigas olema ja kui UA suunal ei edene, politsei õppejõuks SKAsse (10/37). K.V.le 14.03.2023 15.04.23, tagasi PPAs ja VäMi käsutusse UAsse. Eesliini töö – relvade salakaubandust tõkestama. Usun, et ka teie vaates on seal palju huvitavat. H. K.le 20.03.23 tere, kas said L.ga rääkida, millise koha pealt ma 15.04.23 VäM käsutusse suundun (10/40). 04.04.2023 O. telefon vaatlusprotokollist nähtuvad (10/43-64): R. ja O. vestlused 13.09.2021 kuidas sulle tundub kas peaksin MTA juhiks kandideerima. Siis ma küll tuleks PPAsse mitte 2023 vaid 2027 (10/51). 26.02.2022 jäin hommikul staabis mõtlema – kas mind on nüüd rohkem vaja MTA või PPA ridades… Teie otsus loomulikult ja olen rivis kus vaja (10/51). 21.08.2022 Ega Sa SKA õppejõu asja pole jõudnud kaaluda? Mul on algaval nädalal peadirektoriga vestlus ja tahaks öelda, et plaanin politseisse naasta võimalusel varem kui aprillis (10/52). 26.01.23 Aeg lendab. Peaksime sinu ametikohal olemisest rääkima. E (10/54). 28 04.04.2023 O. facebook ja FB messenger vaatlusprotokollist (10/65-84) nähtuvad järgmised vestlused: 08.04.20 Lähen lähetuse alusel „laenuks“ tolli juhtima kolmeks aastaks alates 01.
  5. S.L. 02.09.22 Kuulsin, et kandideerid operatiivbüroo juhiks? Aga põhjas on suund, et eelistatakse lapsi. O.; „Mõtlesin, et tuleks rotatsioon aprillis läbi ja mõtlesin, et viisakas oleks 5 a viimast politseis teha.“ 16.04.2021: „ Mul on politseiõigused peatatud kuni aprill 2023, aga käed sügelevad! ja see aitab MTAd siduda rohkem PPA tegevustega. Politseikindral on see, mis ma hinges tunnen kui roheline barett.“ (10/68). 23.08.21 G.O. kiri J.K.le PPA-s ametikoha leidmise teemal kohtumiseks (7/102-103). 31.08.2022 R. kiri O.le ja K.A. G.l on mida noortele politseinikele õpetada. Ka tolli eriala. Samuti võiks vormistada politseinikuks kasvõi 0,1 koormusega. (7/159).Samal päeval O. kirjutab, et talle on oluline, et see on politseiniku ametikoht, on politseiniku ametikohalt MTA-sse roteeritud kuni 15.04.
  6. (7/160, 161). 06.09.2022 R. kiri O. tema võimaliku koolitajateemal (7/167-169). O. vestlus I politsei ametikohtade teemadel 15.07.2021 O.: „ma väga tahaks oma politseikarjääri piirivalves lõpetada. Seal saan paremal viisil kogemused ära kasutada (10/79). O. on kandideerides PPA ametikohtadele kirjutanud esseesid, kirju ja osalenud vestlustel. Inimene, kes tegelikult ei soovi asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma, ei hakka oma aega kulutama tegevustele, millega kaasnevast lõpptulemusest ta ei ole huvitatud. Kohus nõustub prokuröriga, et O. ütlused selles osas, millal ja kuidas täpselt ta pidi PPA teenistusse tagasi minema on hüplikud ja kohati ebaselged. Kui vaadata O. e-kirja vahetust ja erinevaid kandideerimisi 2021-2023 , siis ongi sealt näha, et ta otsib endale sobivat ametikohta. Samuti nähtub e-kirjadest, et selle on tinginud tema rotatsiooni ümber MTA-s tekkinud ebakõlad. On ilmselge, et kui isikul tekivad töökohal probleemid ja ta ei tunne end seal enam hästi, hakkab ta ringi vaatama ja otsima uusi võimalusi. O. kandideeris mitmele poole, kuid ei osutunud enne UA missiooni kuskile valituks. Seejuures ei osutunud O. valituks PPA konkursside tulemusel. Ainuüksi erinevatele ametikohtadele kandideerimisel valituks mitteosutumine näitab, et O. ei saanud ka ise oma edasise karjääri osas kindel olla. O. ja R. peeti kahtlustatavatena kinni veel enne kui sai läbi O. rotatsiooni periood ja lepiti kokku kuidas toimub O. UA missioonile minek, kuhu O. oleks läinud PPA ametnikuna (üks missioonile kvalifitseerumise eeldus) ja enne kui oli selge, kuidas ja millal O. asub Sisekaitseakadeemiasse õppejõuna tööle. Seega asjaolu, et O. ütlused on selles osa hüplikud ja ei ole järjekindlad on tingitud sellest, et need asjaolud ei olnud lõplikult kokkulepitud. Need ütlused said kajastada ainult O. arvamusi, kuidas tema arvates seda võinuks teha. Lõplikud otsustused ja vormistused olid kinnipidamise ajaks 21.03.2023 tegemata ja peale 22.03.2023 O. naasmisega PPA-s teenistusülesandeid täitma ning UA missioonile mineku teemadega enam ei tegeletud tingituna kriminaalasja menetlusest. G.O. ja R. H. kirjavahetusest nähtub: 15.04.2020: „Et siis politseist viiakse üle? Selle jaoks, et saaks pensioni?“ G.: „ Aga kuidas siis muidu. Politsei kindrainspektor ei ole loll. Ei ole mõtet ju loobuda hüvedest, mida ma 22 a olen ära teeninud“ (10/67). See e-kirja vahetus kinnitab taaskord, et G.O. rotatsiooni üheks motiiviks oli politseipension. Seda asjaolu ei ole keegi kunagi eitanud. Küll aga ei kinnita see kirjavahetus, et G.O. oli 2019 aprillis või hiljem plaan mitte kunagi tulevikus asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma. 29 27.01.2020 e-kirjas soovib O. tähtajatut suunamist MTA-sse alates 01.05.
  7. Kui tähtajatu ei ole võimalik siis 8 aastaks. Siis on pensionistaaž vanus täis ja saab vaadata kuidas edasi. MTA on kursis, et selline suunamine on, aga ise nad ei osanud soovitusi anda (3/86). 29.01.2020 kirjutab R., et otsustas, et suunamine toimub samadel põhimõtetel nagu see oli KV-e. Siis vaadatakse otsus taaskord üle. Kuigi O. kirjast nähtub soov saada rotatsioon kaheksaks aastaks, ei tähenda see veel seda, et O. ei kavatsenud tulevikus mitte kunagi asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s. Rotatsiooni on ka poolte kokkuleppel võimalik varem lõpetada. Samuti ei kinnita see kiri, et O. oli juba 2019 aasta aprillis plaan mitte kunagi naasta PPA-sse teenistusülesandeid täitma. Fakt, et R. ei olnud nõus rotatsiooniga pikemaks ajaks kui esialgu kokku lepitud, kinnitab, et R.il oli arusaam, et 2019 O.t teenitusse võttes ja rotatsiooni saates naaseb O. peale rotatsiooni lõppu PPA-sse teenistusülesandeid täitma. R.i ütlustest nähtub, et ta pidas O. politseiteenistusse võtmist muuhulgas vajalikuks selleks, et tagada võimalus, et O. pärast rotatsiooni lõppemist PPAs tööle asuks. Lisaks O. isiklikule eesmärgile oli R. eesmärgiks siduda O. PPAga tulevikku silmas pidades. Seda kinnitab ka asjaolu, et R. ei olnud nõus pikendama G.O. rotatsiooni kauemaks ajaks kui 15.04.
  8. R.i sellist eesmärki ei saa pidada seadusevastaseks või ATS § 33lg 1 ja

§ 63lg 1 mõttega vastuolus olevaks.

Ka riigiprokurör T.P. ütlustest nähtub, et tema avaldas arvamust, et rotatsiooni seaduslikkus sõltub inimese töölevõtmise asjaoludest näiteks, et kui tahetakse inimest tulevikuks kinni hoida. PPA personalidokumentide vormistamisel võis olla puudujääke, dokumentides võis olla mõnel juhul liiga vähe infot, kuid tõendamist ei ole leidnud, et R. oleks andnud korraldusi kuidas neid sisuliselt vormistada. Selle kuidas neid vormistada, millised andmed sinna kirja panna otsustasid personalitöötajad. Personalitöötajate M. ja P. ütlustest nähtub, et G.O. rotatsiooni dokumendid vormistati nagu nad olid ka varasemalt teistel juhtudel vormistatud. Prokuratuur heidab R.ile ette, et O.ga samadel asjaoludel ta ei võimaldanud teistele isikutele rotatsiooni. Aprill-mai 2022 e-kirjavahetus J.L. roteerumise teemal, mida R. ei toeta (42/160-170). R. on märkinud tingimused ja ühena viidatakse sellele, et kasu peab olema kas PPA-le või vastuvõtvale asutusele. Oma kirjades ütleb E. R. mh, et rotatsioon ei ole pensioni välja teenimise projekt. Ühtlasi märgib R.,et kui on

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.