Hagi alus Hageja esitas 25.06.2025 Harju Maakohtusse hagiavalduse, mis on menetlusse võetud 09.10.
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 700 eurot.
lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 140 eurot tund ilma käibemaksuta. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja 2 lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus arvestades, et asi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas nõue põhineb kolmel maksmata arvel ning vaidlus lahendatakse tagaseljaotsusega leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg kliendi nõustamiseks ja hagiavalduse koostamiseks on 3 tundi summas 360 eurot (3*120). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1025 eurot (riigilõiv 665 eurot+lepingulise esindaja kulud 360 eurot) Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.