järgi 10 kuu vangistusega.
lg-te 1, 3 alusel ei pöörata 10 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui M.X ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX , ning
lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust – ei oma ning ei tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid;
lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb sotsiaalprogrammis (liiklusohutusalases ja/või eluviisi käsitlevas). Kohtuotsus jõustus 04.07.
lg 1 järgi ja karistati 2 kuu vangistusega.
lg 2 alusel suurendati M.X-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.02.2018 otsusega nr 1-17-10313 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 4 päeva vangistuse võrra, ning mõisteti M.X-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud 4 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti alates otsuse kuulutamisest, s.o 06.08.
lg 1 sätestatud karistusaega, s.o aega, millal tal oleks võimalik tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kuna formaalsed alused ennetähtaegseks vabanemiseks puuduvad, tuleb Tartu Vangla edastatud materjalid M.X-i karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks tagastada ja taotlus jätta rahuldamata. Määruskaebus
kohta ning maakohtul ei saa olla õigust ühe lõike järgi raskendada kinnipeetava olukorda ja teise lõike järgi käituda õiglaselt. Süüdimõistetu taotleb oma vangistuse aja alguse korrigeerimist ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks. Süüdimõistetu viibib vanglas alates 10.03.2020 ja nii peab see olema ka liitkaristuse järgselt. Ta on 2 käesolevaks ajaks ära kandnud karistuse sellises ulatuses, et tal on õigus alustada menetlust võimaliku ennetähtaegse vabastamise kohta. Praegune käsitlus on tugevalt riivanud süüdimõistetu õiglustunnet. M.X leiab, et õiglane oleks see, kui ennetähtaegse vabastamise menetlus oleks edasi lükatud lisakaristuse võrra. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
lg 1 järgi 2 kuu vangistusega ning
lg 2 alusel suurendati M.X-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.02.2018 otsusega nr 1-17-10313 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 4 päeva vangistuse võrra (06.08.2020 seisuga), ning mõisteti M.X-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud 4 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti alates otsuse kuulutamisest, s.o 06.08.2020. Esmalt märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu pahameel maakohtu 06.08.2020 otsuse osas ei ole käesoleva menetluse esemeks. Tegemist on kokkuleppemenetluses tehtud otsusega, mis on 23.09.2020 jõustunud ning süüdimõistetu on sellise karistuskokkuleppe prokuratuuriga sõlminud koos oma kaitsjaga, mille on ka maakohus kinnitanud. Jõustunud kohtuotsus on tulenevalt KrMS §-st 409 täitmiseks kohustuslik. M.X on üritanud kokkuleppemenetluses tehtud otsust vaidlustada ringkonnakohtus, kuid edutult, sest tema apellatsioon jäeti 04.09.2020 määrusega läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu. Kui süüdimõistetu leiab, et tema karistusaeg on vale, siis tuleb vastavas kriminaalmenetluses pöörduda täitmiskohtuniku poole karistuse täpsustamise küsimuses KrMS § 431 mõttes. Küll peab siinkohal ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et süüdimõistetu poolt viidatud Riigikohtu lahendid formaalsete eelduste täidetuse osas ei ole aktuaalsed ning väär on seisukoht, et
alusel liitkaristuse mõistmisel ei ole oluline, millise lõike järgi on karistus mõistetud. Mõistetud karistusaegade alguse arvestamise erisus
Seega süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamine ei saa toimuda enam kriminaalasja nr 1-17-10313 all, vaid vabastamise küsimust tuleb arutada kriminaalasjas nr 120-4903 vastava tähtaja saabumisel, sest kriminaalasjas nr 1-17-10313 mõistetud karistus on liitkaristuse osa kriminaalasjas nr 1-20-4903 mõistetud karistusest. Nii on ka maakohus õigesti käsitlenud, et kriminaalasja nr 1-20-4903 otsusega mõisteti süüdimõistetule liitkaristuseks 7 kuud 4 päeva vangistust. Ringkonnakohus juhib siinkohal süüdimõistetu tähelepanu asjaolule, et liitkaristuse mõistmisel on maha arvestatud süüdimõistetu juba kriminaalasjas nr 1-17-10313 kantud karistus alates 10.03.2020, mistõttu ei moodustatud liitkaristust mitte 13.02.2018 otsusega mõistetud 10 kuu vangistusega, vaid 5 kuu 3 4 päeva vangistusega. Liitkaristuse kandmise alguseks
Liitkaristuse aluseks olevad teod
ja § 320 lg 1 järgi on teise astme kuriteod, mistõttu
lg 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on põhjendamatu ka süüdimõistetu pahameel, et tal tuleb ära kanda vähemalt 4 kuud vangistust. Ka kriminaalasjas nr 1-20-4903 ei ole saabunud tähtajad ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks nagu on käsitlenud maakohus. Süüdimõistetu leiab, et oleks õiglane, kui ennetähtaega vabastamise tähtaega oleks edasi lükatud lisakaristuse võrra. Kriminaalasja nr 1-17-10313 kohtuotsusest nähtuvalt on isikule mõistetud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Lisakaristus ei ole määrav formaalsete eelduste täidetusel, enamgi veel ei lükka see edasi ühtegi ennetähtaegse vabastamise tähtaega. Seega ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamise formaalsed eeldused on täitmata, maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebus jääb edutuks. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Aarne Sarjas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.