Obsah (8)
§ 76§ 82§ 402§ 1§ 170§ 404§ 403§ 4034act OÜ hagi Y.D vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 663,95 eurot Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine ja nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis
) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
§ 76
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 82
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
§ 402
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
§ 1
lg-s 5 on sätestatud, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 5. Esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja ning nõude hagejale loovutanud algse võlausaldaja ESTO AS vahel sõlmitud 03.04.2022 krediidileping nr xxx ja järelmaksuleping nr xxx. Hageja selgitustest dtl
(94)ning järelmaksulepingust (dtl 37-42) nähtub, et on kostja on soetanud kauba maksumusega 169 eurot. Kauba maksumusele lisandus lepingutasu 13,60 eurot ja sissemakse 33 eurot, mille kostja on enne krediidi saamist tasunud ning kostja kasutusse antud krediidisumma oli 149,60 eurot. Lepingus on lepitud kokku intressimääras 0% ning seadusjärgses viivisemääras. Lepingu kohaselt ei jõustu järelmaksuleping enne, kui klient on sõlminud krediidiandjaga krediidilepingu. Samuti on kokku lepitud, et järelmaksu osamakse tasumata jätmise korral järelmaksuleping lõpeb ning kliendi võlgnevus krediidiandja ees loetakse krediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidiks alates järelmaksulepingu lõppemise kuupäevast.
- Krediidilepinguga (dtl 43-47) on lepitud kokku krediidilimiidis 2000 eurot, intressimääras 39,90% eurot aastas; seadusjärgses viivisemääras; erinevates tasudes. Krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 50,63%. Hageja väite kohaselt on kostja võtnud kasutusse krediidi kogusummas 350 eurot.
- Hageja väite kohaselt on algne võlausaldaja loovutanud hagejale krediidilepingust tulenevad nõudeõigused ning et eelnevalt loeti järelmaksulepingust tulenev nõue krediidilepingust tulenevaks nõudeks. Kohtule nähtub esitatud tõenditest (dtl 48-50, 52-54), et hagejale on loovutatud krediidilepingust nr xxx tulenevad nõuded. Seadusega ei ole vastuolus see, kui nõude loovutamisest on teavitanud võlgnikku algse võlausaldaja asemel uus võlausaldaja (
§ 170). 8.
Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtule on esitatud lepingud koos teenusetingimuste ning Euroopa tarbijakrediidi teabelehtedega. Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi aluseks olevad lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele
§ 402lg 1 mõistes.
Kohus märgib, et kuigi järelmaksulepingu kohaselt tuli maksta krediit tagasi kolme kuu jooksul ning esmapilgul näib, et maksta tuli üksnes väheolulisi tasusid, siis ei kohaldu sellele lepingule
§ 402lg 53 välistus.
Nimelt nägi leping ette, et kohustuse kohasel täitmata jätmisel loetakse võlgnevus krediidiks ning tarbijale lisandusid sellega märkimisväärsed tasud. 9. Tarbijakrediidilepingule kohalduvad
- peatüki
- jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh
§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (
§ 404
lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (
§ 403
⁴ lg 1) ning
§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 3
(7)2-23-117594
- Krediidi kulukuse määraks oli 03.04.2022 sõlmitud krediidilepingus märgitud 50,63% (dtl 43) ja järelmaksulepingus 0,04% (dtl 40). Lepingu sõlmimise hetkel oli krediidi kulukuse määra ülempiir 50,85%, seega jäi nõude aluseks olevate lepingute krediidi kulukuse määr ülemmäära piiresse.
- Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle
§-dega 402–
- Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
- Vastavalt
§ 4034
lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
§ 4034
lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lgtest 3 ja 4.
KAVS § 50 lg-s 3 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS ja
sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg-s 4 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
§ 4034
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. 13.
§ 4034
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (
§ 403
4 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).
- Kohus selgitas 01.09.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 58-59).
- Hageja on esitanud teabe ja tõendid, samas on hageja jätnud selgitamata, kuidas hageja konkreetselt on krediidivõimelisuse tuvastanud. 4
(7)2-23-117594 Hageja 21.09.2023 esitatud tõendi kohaselt tuvastas krediidiandja kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1500 EUR), AS-lt Pensionikeskus (725.70 EUR) ja arvelduskonto väljavõttelt (1069.46 EUR) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (450 EUR) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215.30 EUR). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kohus selgitas 05.10.2024 määruse hagejale, et 21.09.2023 esitatud tõenditest ei selgu, kuidas on krediidiandja kontrollinud krediidivõimekust. Viidatud on kliendi enda esitatud teabele (sissetulek 1500 eurot), Pensionikeskuse teabele (725,70 eurot), arvelduskonto väljavõttele (1069,46 eurot), samas jääb selgusetuks, milline teave see on ning mille põhjal on see arvutatud. Samuti selgitas kohus, et arusaadav ei ole, kas kliendilt saadud teave tema finantskohustuste kohta (450 eurot) on kohustuste kogumaht või igakuine summa. Kohus selgitas, et hagejal tuleb välja tuua, kuidas konkreetselt (millise arvutuskäigu tulemusena) on krediidiandja tuvastanud kostja krediidivõimelisuse 03.04.2022 seisuga. Kohus selgitas, et ei tuleta ise asjaolusid esitatud tõenditest. Hageja vastas kohtule: hagejale jääb kohtu küsimus seoses vastutustundliku laenamise järgimise selgitusega arusaamatuks. Hageja on üsna selgelt esile toonud, mida toimingu raames on tehtud ja mida arvesse võetud. Kliendi igakuise sissetuleku suuruse hindamisel tugineb Krediidiandja kliendi esitatud teabele, usaldusväärsetele sissetulekut tõendavate andmebaaside väljavõtetele ning asjakohasel juhul muudest andmekogudest ja registritest saadud andmetele. Seejärel selgitas hageja üldistatult krediidiandja kontrolli konkreetseid protseduure, samas konkreetseid asjaolusid välja toomata. Hageja leidis ka, et ka varem kohtule esitatud andmetest (väljavõte periood: 01.11.2021 - 02.03.2022) nähtus analüüs, kus kajastus hasartmängude rida, sissetulekud ja kulud ning kuude mediaan ja keskmine. Kohus leiab, et hageja on jätnud täitmata kohustuse tuua välja selgelt hagi alused asjaolud, s.o praegusel juhul kuidas konkreetselt on tuvastatud kostja krediidivõimelisus. Hageja esitatud tõendite pinnalt ei ole ilmne, kuidas on krediidianalüüs toimunud, kust on saadud algandmed ja millised algandmed täpselt ning kuidas on erinevaid asjaolusid arvestatud. Kohus leiab, et eeltoodu pinnalt ei saa lugeda tõendatuks, et krediidiandja on krediidi väljastamisel vastutustundlikult tegutsenud. 16. Kahtlusi kostja krediidivõimes tekitavad kohtule ka kostja kontoväljavõttest nähtuvad asjaolud. Kliendi konto väljavõttest (dtl 67-82) nähtuvad B AS igakuised maksed, samuti on kostja saanud 22.02.2022 laenu F summas 903 eurot. Ka nähtub kontoväljavõttest laen 02.01.2022 saadud laen V K summas 400 eurot, sama isik on teinud ka hiljem ülekandeid kokku 200 eurot. Veebruaris 2022 on kontoväljavõtte kohaselt olnud kostja töine sissetulek X esimese haiguspäeva toetus 2*30 eurot, tööandjalt haigushüvitis 207,41 eurot ning veebruari töötasu 721,38 eurot, märtsi sissetuleku kohta teave puudub. Hageja väljatoodud erinevus kostja väidetava ja tegeliku sissetuleku vahel pidi ilmselgelt tekitama kahtlusi kostja esitatud andmete tõelevastavuses. 17. Samuti nähtub kontoväljavõttest, et kostja on teinud makseid oma kontode vahel, samas puudub teise konto väljavõte. Seega on võimalik, et teise kontoga seonduvalt on võetud muid laenukohustusi, mida krediidivõime analüüsis ei ole arvestatud. Selgusetuks jääb, miks on 03.04.2022 krediidi andmisel küsitud kontoväljavõtet vaid 5
(7)2-23-117594 perioodi 14.12.2021-02.03.2022 kohta ja käsitlemata on jäänud periood 03.03.202203.04.
- Maksevõime hindamisel on oluline ka viimase kuu majandusliku seisu teave. See aitab välistada krediidi andmist olukorras kus isik on tegelikult jäänud töötuks ja/või võtnud viimase kuu jooksul uusi laene.
- Kohtu hinnangul nähtub hagiavaldusest ja hageja hilisematest täpsustustest ning hageja esitatud tõenditest, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Tõendatud ei ole, et krediidiandja on enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisava teabe asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. 19.
§ 4034
lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Seega rikkus krediidiandja
§ 4034lg-t 6.
20. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks
§ 4034
lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 21.
§ 4034
lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Hageja tõi välja, et kostja on saadud krediidist 350 eurot tagastanud 8,33 eurot, tasumata on seega põhinõue 341,67 eurot. Järelmaksulepingu alusel soetati kaup maksumusega 169 eurot, kostja on selle lepingu alusel tasunud sissemakse 33 eurot ja lepingutasu 13,60 eurot ning teinud tagasimakse 19,40 eurot, tasumata on seega (169-33-13,60-19,40) 103 eurot. Lepingutasu kuulub arvestamisele põhinõude katteks tasutud summana
§ 4034lg 7 teise lause alusel.
Kuna järelmaksulepingust tuleneva kohustust ei tasutud, arvestati järelmaksulepingust tulenev võlgnevus krediidilepingust tulenevaks võlgnevuseks. Kuna ka krediidilepingust tulenevat kohustust ei täidetud, oli krediidiandja õigustatud laenulepingu üles ütlema. Seega on hagi põhjendatud põhinõudes (341,67+103) 444,67 eurot. 22. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla
§ 4034
lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24).
§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale 6
(7)2-23-117594 muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (sh viivis, sissenõudekulud) jätab kohus rahuldamata. Viivise nõue ei saa kuuluda rahuldamisele ka põhjusel, et võlausaldaja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega sellest võlgnikku teavitanud, järelikult ei saa kostja olla ka uuesti määratud tagasimaksete tasumisega viivituses. Samal põhjusel ei saa olla põhjendatud ka sissenõudekulude nõue. 23. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8). /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 7
(7)