) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt
-ile kohalduvad käesolevas menetluses hagita menetluse sätted ja kohtu uurimisprintsiip. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (
29. Praegusel juhul võlgnik, vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele (vt ka määruse p-d 223), ei ole esitanud kohtule iga-aastast aruannet oma tegevuste, tulude ning tuludest võlausaldajatele väljamakstud summade või mittemaksmise põhjuste kohta. Samuti ei esitanud võlgnik kohtu korduval nõudmisel oma pangakonto väljavõtteid, kus nähtus suuremates summades rahaliste vahendite saamine. Kohus leiab, et kohustatud isikuna oma sissetuleku üle arvestuse pidamata jätmise ja kohtu nõudmise täitmata jätmisega on pankrotivõlgnik teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve ja takistab kohtul teostada järelevalvet võlgniku üle. Võlgniku selline käitumine on käsitletav VÕS § 104 lg-tes 2 ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusena. Kohus ei pea vajalikuks võlgniku/usaldusisiku ära kuulamist
lg-st 6 tulenevalt, kuna võlgnikku on korduvalt hoiatatud kohustustest vabastamata jätmisest. Võlgnik ei ole vaatamata hoiatusele täitnud enda kohustust. Võlgnik ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega esitanud kohtule selgitusi. Isegi kui võlgnik esitab nõutud selgitused, ei ole tulevikus selgituste andmisega võlgnikul võimalik korvata kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju. Sellepärast ja võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks,
lg 5 alusel lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 30.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.